Venemaa p\u00fc\u00fcab Ukrainat alistuma sundida, korraldades aina intensiivsemaid \u00f5hur\u00fcnnakuid kaubanduskeskustele, elektrijaamadele, sadamatele ja muule taristule. Ometi seisab agressor silmitsi as\u00fcmmeetriaga \u2013 Kiiev saab majandusliku vastupidavuse ja s\u00f5jav\u00e4elogistika tagamisel toetuda Euroopa naaberriikidele. Kremlil aga taoline variant puudub.<\/p>\n
Selline geopoliitiline olukord nullib suures osas Venemaa s\u00f5jalise eelise. L\u00e4\u00e4ne ametnike s\u00f5nul on just see peamine p\u00f5hjus, miks Venemaa on laiendanud sabotaa\u017ei, k\u00fcberr\u00fcnnakute ja muude h\u00fcbriidoperatsioonide kampaaniat, mille eesm\u00e4rk on hirmutada Euroopa juhte ja valijaid.<\/p>\n
Asjaga kursis olevate allikate teatel oli Luure Keskagentuuri (CIA) direktori John Ratcliffe’i hiljutise Moskva-visiidi \u00fcks peamisi s\u00f5numeid hoiatus, et Venemaa ei laiendaks vaenutegevust Euroopas asuvate NATO liikmesriikide vastu.<\/p>\n
Venemaa ametiisikud on juba pikka aega nimetanud s\u00f5da v\u00f5itluseks “kollektiivse L\u00e4\u00e4ne”, mitte pelgalt Ukraina vastu. Sel suvel on aga \u00e4hvardused muutunud \u00fcha teravamaks, h\u00f5lmates muu hulgas vihjeid v\u00f5imalike s\u00f5jaliste r\u00fcnnakute kohta Balti riikide ja isegi \u00dchendkuningriigi suunal.<\/p>\n
Ukraina majandust ja s\u00f5jalisi pingutusi toetati sel aastal heaks kiidetud 105 miljardi dollari suuruse uue Euroopa abipaketiga. See lisandub USA-lt ja teistelt NATO liikmesriikidelt alates 2022. aasta t\u00e4iemahulisest sissetungist saadud tohutule finantsabile ja relvastusele.\u00a0<\/p>\n
Euroopa ametnikud r\u00e4\u00e4givad juba j\u00e4rgmisest samasuguses mahus abipaketist, mida v\u00f5idakse rahastada k\u00fclmutatud Venemaa varadest.<\/p>\n
Venemaa peab aga oma s\u00f5jategevuse eest ise tasuma, samas kui riigi majandus on Ukraina r\u00fcnnakute ja L\u00e4\u00e4ne sanktsioonide tugeva surve all. Kaks Moskva l\u00e4himat liitlast, Iraan ja P\u00f5hja-Korea, on ise rahah\u00e4das. Samal ajal kasutab Hiina Venemaa t\u00e4barat olukorda \u00e4ra, et kaubelda v\u00e4lja madalamaid nafta- ja gaasihindu.<\/p>\n
Venemaa juhid usuvad, et see tasakaalustamatus tuleb kiiresti \u00fcmber p\u00f6\u00f6rata, \u00fctles Venemaalt p\u00e4rit Euroopa Parlamendi Saksamaa saadik Sergey Lagodinsky.\u00a0<\/p>\n
“Nad n\u00e4evad, et Ukraina suudab ellu j\u00e4\u00e4da ja edasi v\u00f5idelda, sest tal on ligip\u00e4\u00e4s v\u00e4listele ressurssidele ja toetusele. Just seda ressurssi tahavadki nad l\u00e4bi l\u00f5igata v\u00f5i kahjustada,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Suur osa Venemaast on praeguseks Ukraina droonide laskeulatuses. R\u00fcnnakud Venemaa energiarajatistele ja logistikakeskustele toimuvad igal \u00f6\u00f6sel, nagu ka Venemaa r\u00fcnnakud Ukrainale.<\/p>\n
Seda tagaj\u00e4rgede ebav\u00f5rdsust ilmestab asjaolu, et Venemaa vaevleb t\u00f5sises k\u00fctusekriisis, kuna Ukraina droonid on halvanud \u00fcle kolmandiku riigi naftat\u00f6\u00f6tlemisv\u00f5imsusest. Seevastu Ukrainas t\u00f6\u00f6tavad tanklad t\u00e4nu Euroopast imporditavale k\u00fctusele normaalselt, ehkki riigi enda rafineerimistehaseid pommitati tugevalt juba 2022. aastal.<\/p>\n
Ukraina s\u00f5jav\u00e4gi kasutab logistikakeskusi n\u00e4iteks Poolas, Saksamaal ja Rumeenias, samal ajal kui Ukraina kaitseettev\u00f5tted on rajanud tootmisliine \u00fcle kogu Euroopa. N\u00e4iteks on Taanis ehitamisel tehas, kus hakatakse tootma ballistiliste rakettide k\u00fctust.<\/p>\n
Peale Valgevene ja P\u00f5hja-Korea ei toeta Venemaad s\u00f5jaliselt \u00fckski naaberriik, sealhulgas ametlikud kaitsekoost\u00f6\u00f6partnerid Kesk-Aasias. Isegi Valgevene hoidub praegu ettevaatlikult L\u00e4\u00e4ne uute sanktsioonide v\u00f5i Ukraina s\u00f5jalise vastuse esilekutsumisest.<\/p>\n
Kremli vaatevinklist on olukord talumatu: NATO riigid annavad ukrainlaste k\u00e4te l\u00e4bi Venemaa majandusele ja s\u00f5jalisele v\u00f5imekusele strateegilisi l\u00f6\u00f6ke, maksmata selle eest ise peaaegu mingit hinda.<\/p>\n
Berliinis asuva Carnegie Venemaa ja Euraasia keskuse direktor Alexander Gabuev m\u00e4rkis, et Moskval puudub “oma Ukraina” ehk liitlane, kes suudaks r\u00fcnnata NATO-t ja v\u00f5tta vastul\u00f6\u00f6gid enda kanda.\u00a0K\u00f5ige ligil\u00e4hedasemad on sellele Iraan ja Jeemeni huthid, kuid neil on L\u00e4his-Idas omad prioriteedid, mis \u00fchtivad Moskva omadega vaid osaliselt. Lisaks pole neil kuigiv\u00f5rd v\u00f5imekust Euroopa riikide kaalutlusi m\u00f5jutada.\u00a0<\/p>\n
Seet\u00f5ttu on Moskva peamiseks hoovaks Euroopa hoiakute muutmisel j\u00e4\u00e4nud h\u00fcbriids\u00f5da. See lai m\u00f5iste h\u00f5lmab n\u00e4iteks hiljutist drooniintsidenti Saksamaal Leipzigi lennujaamas, Poola rongiliiklust h\u00e4irinud k\u00fcberr\u00fcnnakuid ja Euroopa kaitset\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tteid tabanud plahvatuste seeriat.<\/p>\n
“Me n\u00e4eme, et kuigi venelased seisavad silmitsi Ukraina v\u00e4ga tugeva vastupanuga, hoogustavad nad Euroopas h\u00fcbriidoperatsioone ning nende riskiisu kasvab,” hoiatas \u00fcks NATO k\u00f5rge ametnik.<\/p>\n
Moskvas kogub populaarsust arusaam, et s\u00f5ja v\u00f5itmiseks peab Venemaa andma l\u00f6\u00f6ke Euroopa riikides asuvate s\u00f5jaliste ja logistiliste sihtm\u00e4rkide pihta, m\u00e4rkis James Martini Tuumarelva Leviku T\u00f5kestamise Uuringute Keskuse Euraasia suuna direktor Hanna Notte.<\/p>\n
“Venemaa poolel on s\u00f5jakaid poliitikuid, kes on juba pikka aega v\u00e4itnud, et Venemaa v\u00f5itleb, \u00fcks k\u00e4si selja taha seotud. Need h\u00e4\u00e4led muutuvad ja saavad veelgi valjemaks,” \u00fctles Notte. “P\u00f5hik\u00fcsimus on, kui kaugele Venemaa l\u00e4heb? Kui palju nad selle probleemi lahendamiseks panuseid t\u00f5stavad?”<\/p>\n
M\u00f5ned ametnikud hoiatavad, et Moskva j\u00e4rgmine samm v\u00f5ib olla piiratud \u00fchekordne r\u00fcnnak \u00fchele v\u00f5i kahele Euroopa territooriumil asuvale logistikasihtm\u00e4rgile, mis on seotud Ukraina abistamisega. Selleks v\u00f5idakse kasutada n\u00e4iteks kinnip\u00fc\u00fctud Ukraina droone, aga ka rakette. Venemaa televisiooni poolametlikud kommentaatorid on just seda juba kuid n\u00f5udnud.<\/p>\n
“Mind teeb \u00fcha enam murelikuks v\u00f5imalus, et n\u00e4eme kuskil \u00fchtainust l\u00f6\u00f6ki, mille eesm\u00e4rk on saata s\u00f5num ja testida elanikkonna reaktsiooni ajal, mil Euroopa \u00fchiskonnad on s\u00f5jast v\u00e4ga v\u00e4sinud,” \u00fctles Poola Rahvusvaheliste Suhete Instituudi Ida-Euroopa programmi juht Daniel Szeligowski.\u00a0<\/p>\n
Selline riskantne samm v\u00f5ib hoopis tuua kaasa tugeva tagasil\u00f6\u00f6gi ja suurendada Euroopa meelekindlust Venemaa vastu. Seda just ajal, mil Moskvale soodsad erakonnad on enne Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia valimisi positsioone kindlustamas.<\/p>\n
Saksamaa puhul on Venemaa h\u00fcbriids\u00f5ja intensiivistumine juba andnud ootustele vastupidise efekti, m\u00e4rkis valitseva Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) seadusandja Norbert R\u00f6ttgen.\u00a0<\/p>\n
“Sakslastele saab \u00fcha selgemaks, et Venemaa kujutab ohtu ka neile, mis omakorda tugevdab Saksamaa poliitilist otsusekindlust,” s\u00f5nas R\u00f6ttgen. “Tuleb t\u00f5deda, et kolmandik elanikkonnast on Ukraina tugeva toetamise vastu. \u00dclej\u00e4\u00e4nud kahe kolmandiku toetus on aga seel\u00e4bi vaid tugevnenud.”<\/p>\n
Kui konflikt peaks eskaleeruma, on Ukraina L\u00e4\u00e4ne toetajatel ja Ukrainal endal v\u00f5imalusi Venemaale rohkem kahju tekitada, m\u00e4rkis v\u00e4ljaanne.<\/p>\n
USA v\u00f5iks eskalatsiooni korral n\u00e4iteks m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suurendada Ukraina v\u00f5imet sihikule v\u00f5tta Venemaa ballistiliste rakettide patareisid, lubades kasutada Starlinki satelliidiv\u00f5rku droonide juhtimiseks Venemaa territooriumi kohal. Kiiev on seni ka hoidunud Venemaa lennujaamade r\u00fcndamisest.<\/p>\n
“Ukraina on juba hakanud andma l\u00f6\u00f6ke nii, et tavalised venelased m\u00f5istavad \u2013 s\u00f5da on p\u00e4ris, see on j\u00f5udnud nende koju ega ole enam midagi, mida n\u00e4eb vaid televiisorist,” \u00fctles Kiievis asuva m\u00f5ttekoja Ukrainian Prism julgeoleku-uuringute direktor Hanna Shelest. “Siiski on Ukraina n\u00e4idanud \u00fcles \u00fcsna suurt vaoshoitust. K\u00fcsimus on selles, kui kauaks.”<\/p>\n
Vaatamata Venemaa majanduse kuhjuvatele probleemidele ei usu valdav osa l\u00e4\u00e4neriikide ametnikke, et president Vladimir Putin otsiks Ukraina r\u00fcnnakute tekitatud kahju t\u00f5ttu rahu.<\/p>\n
“Nii v\u00f5i teisiti laiendavad venelased s\u00f5da, sest nende suures strateegias on Ukraina takistus, mitte peaauhind. Nende eesm\u00e4rk on saavutada suurem m\u00f5ju Euroopas ja mujalgi. NATO ei ole suutnud Venemaa agressiooni Ukraina vastu ohjeldada ning n\u00fc\u00fcd kerkib k\u00fcsimus, kas NATO suudab t\u00f5esti heidutada Venemaa agressiooni NATO enda vastu,” \u00fctles Kiievis asuva m\u00f5ttekoja Center for Defense Reforms esimees Oleksandr V. Dan\u00f5ljuk.<\/p>\n
Eesti parlamendi v\u00e4liskomisjoni esimees Marko Mihkelson (RE) n\u00f5ustus, et Moskva strateegiline eesm\u00e4rk on j\u00e4\u00e4nud samaks: Ukraina vallutamine ja Euroopa kollektiivse julgeoleku h\u00e4vitamine. Ta lisas aga, et Venemaa s\u00f5jaline hoiak piiridel Soomest ja Balti riikidest kuni Poolani ei ole muutunud ning puuduvad igasugused m\u00e4rgid sissetungi ettevalmistamisest.<\/p>\n
“Pilt meie piiride taga n\u00e4itab, et kogu nende t\u00e4helepanu on koondatud Ukrainale,” \u00fctles Mihkelson. “Ma ei usu, et nad oleksid praegu s\u00f5jaliselt valmis v\u00f5i sooviksid siin midagi korda saata.”<\/p>\n
Samas hoiatas Poola v\u00e4lisminister Rados\u0142aw Sikorski hiljuti v\u00e4ljaandes The Economist ilmunud essees, et Venemaa testib h\u00fcbriidr\u00fcnnakutega Euroopa reaktsioone ja et need r\u00fcnnakud v\u00f5ivad olla sissejuhatuseks suuremale pealetungile.\u00a0Sikorski lisas, et selle pealetungi heidutamiseks peab Euroopa veenma Venemaad, “et oleme enda eest seismiseks valmis ohverdama enamat kui vaid raha.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Venemaa p\u00fc\u00fcab Ukrainat alistuma sundida, korraldades aina intensiivsemaid \u00f5hur\u00fcnnakuid kaubanduskeskustele, elektrijaamadele, sadamatele ja muule taristule. Ometi seisab agressor…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":264555,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,112,31,32,21,5185,103,766,28,29,95,108,54,19,25,4344,107,23,24,262,102787,6944,22,20,96,30,661,92,93,94],"class_list":["post-264554","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hubriidsoda","tag-kreml","tag-kuberrunnak","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-moskva","tag-nato","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-sabotaaz","tag-soda-ukrainas","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ukraina","tag-ukraina-liitlased","tag-ukraina-toetamine","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-venemaa","tag-viimased-uudised","tag-vladimir-putin","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117188446723650231","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/264554","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=264554"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/264554\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/264555"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=264554"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=264554"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=264554"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}