{"id":264610,"date":"2026-08-31T06:48:09","date_gmt":"2026-08-31T06:48:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/264610\/"},"modified":"2026-08-31T06:48:09","modified_gmt":"2026-08-31T06:48:09","slug":"indrek-saul-eesti-ettevotjatel-on-aeg-gaas-pohja-vajutada-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/264610\/","title":{"rendered":"Indrek Saul: Eesti ettev\u00f5tjatel on aeg gaas p\u00f5hja vajutada | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Bain & Company, Boston Consulting Group ja McKinsey on anal\u00fc\u00fcsinud ettev\u00f5tete k\u00e4itumist nii 2008.\u20132009. aasta finantskriisi kui ka koroonakriisi ajal ja p\u00e4rast seda. Peamised uuringud, millele siin toetun, on Baini “Beyond the Downturn: Recession Strategies to Take the Lead” ja<\/a> “Winning in Turbulence”,<\/a> BCG “Becoming an All-Weather Company”<\/a> ning McKinsey “Stronger for Longer: How Top Performers Thrive Through Downturns”<\/a>.<\/p>\n

J\u00e4reldused on sarnased: kriisist tugevamana v\u00e4ljunud ettev\u00f5tted ei eristunud ainult parema kulukontrolli poolest. Suurele osale hilisemast edust pandi alus taastumise alguses, mil \u00fched j\u00e4tkasid kaitsmist ja ootamist, teised aga hakkasid uuesti kasvule panustama.<\/p>\n

Ettev\u00f5tja peab endalt k\u00fcsima, millal on \u00f5ige aeg kasvustrateegia “gaas” p\u00f5hja vajutada.<\/p>\n

Suurim edumaa v\u00f5idetakse taastumise varajases faasis<\/p>\n

Bain anal\u00fc\u00fcsis uuringus “Beyond the Downturn” ligi 3900 ettev\u00f5tet. Hiljem edukaks osutunud ettev\u00f5tete kasum kasvas kriisi ajal keskmiselt 17 protsenti aastas, n\u00f5rgemate oma sisuliselt ei kasvanud. P\u00e4rast kriisi kasvas edukamate ettev\u00f5tete kasum edasi keskmiselt 13 protsenti aastas, n\u00f5rgematel vaid \u00fche protsendi v\u00f5rra. 2017. aastaks oli edukamate ettev\u00f5tete v\u00e4\u00e4rtus v\u00f5rreldava l\u00e4htepositsiooniga ettev\u00f5tetest ligikaudu kolm korda suurem.<\/p>\n

McKinsey leidis uuringus “Stronger for Longer”, et 2007.\u20132009. aasta kriisist tugevamana v\u00e4ljunud ettev\u00f5tete EBITDA \u2013 \u00e4rikasum enne intresse, makse ja kulumit, mis n\u00e4itab p\u00f5hitegevuse kasumlikkust \u2013 oli majanduslanguse madalpunktis ligikaudu 25 protsendipunkti k\u00f5rgem: vastupidavate ettev\u00f5tete EBITDA kasvas 2009. aastaks k\u00fcmne protsendi v\u00f5rra, samal ajal kui sektori teiste ettev\u00f5tete oma kahanes ligi 15 protsenti.<\/p>\n

BCG uuring “Becoming an All-Weather Company”, mis vaatas ettev\u00f5tete tulemusi 25 aasta jooksul, n\u00e4itas, et pikaajalise edu seisukohalt on m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega v\u00f5ime kiiresti kohaneda ja taastumise ajal konkurentidest kiiremini liikuda.<\/p>\n

Analoog Vormel 1-st: v\u00f5idab see, kes pidurdab hiljem ja alustab kurvist v\u00e4lja kiirendamist varem. Kurvis on vahe v\u00e4ike, aga j\u00e4rgneval sirgel v\u00f5ib edumaa olla juba p\u00fc\u00fcdmatu.<\/p>\n

Baini uuringutes t\u00f5usis esile neli edu toonud asjaolu: edukamad ettev\u00f5tted v\u00e4hendasid kulusid varakult ja valikuliselt, hoidsid v\u00f5lakoormuse ja k\u00e4ibekapitali kontrolli all, kasutasid v\u00f5imaluse korral \u00fchinemisi ja \u00fclev\u00f5tmisi ning s\u00e4ilitasid v\u00f5i suurendasid investeeringuid m\u00fc\u00fcki ja kasvu.<\/p>\n

K\u00f5ige kehvemini l\u00e4ks ettev\u00f5tetel, kes reageerisid langusele lausalise k\u00e4rpimisega. V\u00e4hendati korraga m\u00fc\u00fcki, turundust, tootearendust ja investeeringuid. L\u00fchiajaliselt v\u00f5ivad n\u00e4itajad paraneda, kuid taastumise alguses v\u00f5ib ettev\u00f5ttel nappida inimesi, tootmisv\u00f5imsust ja sobivaid tooteid. Lausalise k\u00e4rpimisega tulistasid ettev\u00f5tjad endale jalga.<\/p>\n

Eesti majandus on n\u00f5rk, eksporditurud aga paranevad<\/p>\n

Eesti majandus on l\u00e4bi teinud pika, kuigi \u00fcle hinnatud languse. Statistikaameti v\u00e4rske SKP revisjon<\/a> n\u00e4itas, et 2022. aastal majandus ei kahanenud, vaid kasvas; 2023. aasta langus oli 2,8 protsenti, 2024. aastal 0,1 protsenti ning 2025. aastal kasvas majandus juba 1,3 protsenti. Pole ime, et ettev\u00f5tjad on ettevaatlikud, sest neli aastat j\u00e4rjest on meile kommunikeeritud, et “majandus langes juba X kvartalit j\u00e4rjest”.<\/p>\n

Eksportiva ettev\u00f5tte jaoks on ainult Eesti majandusest l\u00e4htumine liiga kitsas. Meie viis suuremat eksporditurgu on Soome, L\u00e4ti, Rootsi, Leedu ja Saksamaa. Selle aasta teise kvartali andmed n\u00e4itavad, et nende kasvunumbrid on Eesti omadest tugevamad: Rootsi majandus kasvas aastases v\u00f5rdluses 2,8 protsenti, Leedu 3,8 ja Soome 2,5 protsenti.<\/p>\n

Soome SKP kasvas 2026. aasta teises kvartalis eelmise kvartaliga v\u00f5rreldes 0,9 protsenti ning sama kasv oli toimunud kvartal varem. Seega ei r\u00e4\u00e4gi me enam \u00fcksnes prognoosidest, majanduse paranemist on juba tegelikes andmetes n\u00e4ha.<\/p>\n

Kui suur osa ettev\u00f5tte klientidest asub Soomes, Rootsis v\u00f5i Leedus, v\u00f5ib n\u00f5udlus tema p\u00f5hiturgudel kasvada \u2013 ja kasvabki \u2013 ka siis, kui Eesti majandus tervikuna on veel n\u00f5rk. N\u00e4iteks h\u00f6\u00f6velmaterjalide tootja Lotus Timber kasvatas Ehitusuudiste andmetel<\/a> eelmisel aastal k\u00e4ivet ligi 17 protsenti.<\/p>\n

Eesti kogemus p\u00e4rast eelmist suurt finantskriisi kinnitab sama. 2009. aastal langes Eesti SKP ligikaudu 14\u201315 protsenti, kuid 2010.\u20132011. aastal kasvas eksport \u00fcle 20 protsendi aastas ning 2011. aastal ulatus majanduskasv ligi kaheksa protsendini. Taastumist vedas eelk\u00f5ige eksport.<\/p>\n

Praegune olukord ei ole 2009. aasta kordus, kuid \u00fcks mehhanism on sama: n\u00f5udlus v\u00e4listurgudel v\u00f5ib paraneda enne, kui Eesti ettev\u00f5tjate \u00fcldine kindlustunne taastub. Seda enam, et kindlustunde n\u00e4itajad ei ole juba aastaid majanduse tegeliku k\u00e4ek\u00e4iguga korreleerunud<\/a>. Kui ettev\u00f5tte p\u00f5hiturud juba kasvavad, ei ole p\u00f5hjust oodata, kuni Eesti majandus neile j\u00e4rele j\u00f5uab.<\/p>\n

K\u00f5ik ettev\u00f5tted ei ole samas olukorras<\/p>\n

K\u00f5ige otsesemalt kohaldub anal\u00fc\u00fcs eksportivale t\u00f6\u00f6tlevale t\u00f6\u00f6stusele, n\u00e4iteks masina-, elektroonika-, puidu- ja metallit\u00f6\u00f6stusele. Sarnane loogika kehtib ka IT- ja teiste B2B-teenuste puhul. Kodumaisest n\u00f5udlusest ja ehitusest s\u00f5ltuvatel ettev\u00f5tetel v\u00f5ib olla m\u00f5istlikum veel finantsseisu tugevdada. Otsus tuleb teha selle j\u00e4rgi, mis toimub ettev\u00f5tte enda p\u00f5hiturgudel.<\/p>\n

Mida t\u00e4hendab “tegutseda kohe”? Tegutsemine ei t\u00e4henda l\u00e4bim\u00f5tlematut investeerimist. Kulud tuleb j\u00e4tkuvalt kontrolli all hoida, kuid n\u00fc\u00fcd muutub oluliseks see, mida ei tohi enam k\u00e4rpida.<\/p>\n

Samal ajal tuleb otsustada, millistel turgudel ja milliste klientide juures soovitakse kasvada, kas suurendada m\u00fc\u00fcgimeeskonda, otsida kohalik partner, kasvatada turundust, arendada toodet v\u00f5i suurendada tootmisv\u00f5imsust. Kui n\u00f5udluse kasv on juba k\u00f5igile ilmne, hakkavad samu kliente, t\u00f6\u00f6tajaid ja ressursse otsima ka konkurendid. Sama otsus on siis kallim ja selle m\u00f5ju v\u00e4iksem.<\/p>\n

Oluline on ka tootlikkus. Baini koroonaj\u00e4rgsed uuringud n\u00e4itavad, et edukamad ettev\u00f5tted keskendusid m\u00f5nele suure m\u00f5juga automatiseerimise, digitaliseerimise v\u00f5i t\u00f6\u00f6korralduse lihtsustamise sammule. Tehisaru on siin olulises rollis ja otsustama peab, mida esimesena automatiseerida.<\/p>\n

Millal on liiga hilja?<\/p>\n

“Kui konkurent on leidnud kohaliku partneri, kelle kaudu kavatsesid sina turule minna, on sul valikuid v\u00e4hem.”<\/p>\n

Hiljaks j\u00e4\u00e4mist n\u00e4eb sellest, mida konkurendid on juba \u00e4ra teinud. Kui konkurent on s\u00f5lminud pika lepingu kliendiga, keda sina tahtsid v\u00f5ita, on see v\u00f5imalus v\u00e4hemalt m\u00f5neks ajaks kadunud, reeglina alatiseks, kui konkurent just m\u00f5ne suurema jamaga hakkama ei saa. Kui konkurent on leidnud kohaliku partneri, kelle kaudu kavatsesid sina turule minna, on sul valikuid v\u00e4hem. Kui k\u00f5ik hakkavad korraga palkama samu spetsialiste v\u00f5i tootmisv\u00f5imsust kasvatama, l\u00e4hevad ressursid kallimaks.<\/p>\n

Seep\u00e4rast annab varasem otsus eelise, sama samm v\u00f5ib taastumise alguses olla oluliselt odavam, lihtsam ja m\u00f5jusam kui hiljem.<\/p>\n

Saksamaa majandus on endiselt n\u00f5rk, geopoliitilised pinged v\u00f5ivad t\u00f5sta energiahinda ning Soome kasv ei t\u00e4henda, et n\u00f5udlus suureneks sama kiiresti k\u00f5igis sektorites. Neid riske tuleb arvestada, kuid nende olemasolu ei t\u00e4henda, et ettev\u00f5te peaks ootama.<\/p>\n

Kasvuplaan peab olema paindlik. Mida teha, kui n\u00f5udlus kasvab kiiresti? Mis siis, kui kasv j\u00e4\u00e4b prognoositust poole aeglasemaks? Milliseid investeeringuid saab teha etapiviisiliselt?<\/p>\n

T\u00e4ielikku kindlust ei ole kunagi, s\u00f5janduses kasutatakse reeglit, et kui otsustamiseks on olemas umbes 50 protsenti vajalikust infost, tuleb hakata otsust kujundama, 70 protsendi juures tuleb otsus \u00e4ra teha.<\/p>\n

Kindlustunde ootamine v\u00f5ib olla suurim risk<\/p>\n

Ettev\u00f5ttel ei ole vaja t\u00e4pselt teada, kui palju kasvab j\u00e4rgmisel aastal Eesti, Soome v\u00f5i Rootsi SKP, see pole v\u00f5imalik. Anal\u00fc\u00fctikute kasvuprognooside veapiirid on suured. N\u00e4iteks prognoos “majandus kasvab 1,9 protsenti” v\u00f5ib tegelikult t\u00e4hendada, et kasv j\u00e4\u00e4b vahemikku 1,1\u20132,7 protsenti.<\/p>\n

Olulisem on hinnata, kas olukord on aasta v\u00f5i kahe taguse ajaga v\u00f5rreldes muutunud piisavalt, et ka ettev\u00f5tte k\u00e4itumine peaks muutuma. Kui juhtkond ootab, kuni k\u00f5ik n\u00e4itajad liiguvad \u00fches suunas, riskid on taandunud ja taastumine on k\u00f5igile n\u00e4htav, v\u00f5ib olla juba hilja, sest konkurent on oma k\u00e4igud teinud.<\/p>\n

Baini, BCG ja McKinsey uuringute \u00fchine s\u00f5num selgelt see, et kriisist tugevamana v\u00e4ljunud ettev\u00f5tted oskasid \u00f5igel ajal l\u00f5petada kaitsestrateegia ja panustada kasvustrateegiale.<\/p>\n

Mitmel Eesti peamisel eksporditurul on kasv tegelikes andmetes juba n\u00e4ha. Kui n\u00f5udlus ettev\u00f5tte p\u00f5hiturgudel kasvab, finantsseis lubab investeerida ja kasvuks on konkreetne v\u00f5imalus, ei ole m\u00f5istlik oodata veel \u00fcht head prognoosi v\u00f5i kinnitavat kvartalit.<\/p>\n

T\u00e4ielik kindlus saabub alles siis, kui p\u00f6\u00f6re on k\u00f5igile n\u00e4htav. Selleks ajaks on konkurendid oma k\u00e4igud juba teinud ja j\u00e4rgmisel sirgel on nende tagatuled p\u00fc\u00fcdmatult kaugel. Paljude Eesti eksportivate B2B-ettev\u00f5tete jaoks t\u00e4hendabki see, et tegutseda tuleb kohe.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Bain & Company, Boston Consulting Group ja McKinsey on anal\u00fc\u00fcsinud ettev\u00f5tete k\u00e4itumist nii 2008.\u20132009. aasta finantskriisi kui ka…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":264611,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,1850,34,36,1319,4335,2198,1023],"class_list":["post-264610","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eksport","tag-estonia","tag-estonian","tag-ettevotlus","tag-indrek-saul","tag-majanduskasv","tag-majanduslangus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117188788445646808","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/264610","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=264610"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/264610\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/264611"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=264610"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=264610"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=264610"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}