{"id":2647,"date":"2025-09-23T07:25:13","date_gmt":"2025-09-23T07:25:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/2647\/"},"modified":"2025-09-23T07:25:13","modified_gmt":"2025-09-23T07:25:13","slug":"prognoos-jargmise-aasta-majanduskasv-tuleb-peamiselt-riigi-laenuraha-toel-pressiteated","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/2647\/","title":{"rendered":"PROGNOOS. J\u00e4rgmise aasta majanduskasv tuleb peamiselt riigi laenuraha toel | Pressiteated"},"content":{"rendered":"

Eesti Panga v\u00e4rske majandusprognoosi j\u00e4rgi ulatub Eesti t\u00e4navune majanduskasv 0,6%ni ja kahel j\u00e4rgmisel aastal \u00fcle 3%. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse kasvukiirenduse annab 2026. aastal valitsuse poolt majandusse suunatav t\u00e4iendav laenuraha. Majanduse enda kasvutingimused j\u00e4rjest paranevad 2027. aastani, mil valitsuse poolt majandusse suunatud rahaline stiimul taandub. Selleks ajaks on v\u00e4listurud praegusega v\u00f5rreldes paremas seisus ja Eesti ettev\u00f5tted j\u00f5udnud uue konkurentsiolukorraga rohkem kohaneda. Hinnat\u00f5us p\u00fcsib Eestis t\u00e4navu tootmiskulude kasvu ja maksut\u00f5usude t\u00f5ttu kiire, ulatudes 5,3%ni. J\u00e4rgmise aasta jooksul taandub hinnakasv umbes 2% juurde ja p\u00fcsib selle l\u00e4hedal ka 2027. aastal.<\/p>\n

Eesti majandus on alates m\u00f6\u00f6dunud aastast elavnenud, kuigi majanduskasvu statistikas see veel ei kajastu. N\u00e4iteks ekspordi, t\u00f6\u00f6stuse ja jaem\u00fc\u00fcgi edenemine, aga ka aktiivsemaks muutunud laenuturg osutavad sellele, et alates eelmise aasta keskpaigast on mitmel tegevusalal l\u00e4inud paremini. Suvel s\u00f5lmitud kaubanduskokkulepped on v\u00e4hendanud USA tollipoliitikast tingitud ebakindlust ja sellel on Eesti majandusele positiivne m\u00f5ju. T\u00e4iendavalt on kasvu toetanud intressim\u00e4\u00e4rade alandamine ning nafta ja teiste toormete hinnalangus. T\u00e4navune oodatav majanduskasv on 0,6%, mis j\u00e4\u00e4b alla juunis prognoositud 1,5%-le. Kasvu allapoole hindamise peamine p\u00f5hjus on 2024. aasta SKP andmete ehk kasvubaasi revideerimine statistikaameti poolt. Eesti Panga hinnang majanduse elavnemisv\u00f5imele selle aasta sees on j\u00e4\u00e4nud endiseks.<\/p>\n

Valitsuse poolt majandusse suunatav laenuraha annab majandusele 2026. aastal tugeva t\u00f5uke. Eesti Panga prognoos tulevaks aastaks p\u00f5hineb seadustatud maksumuudatustel ja vastu v\u00f5etud kuluplaanidel, millest olulisemad on kaitsekulude t\u00f5us 5%ni majanduse mahust, maksuvaba tulu \u00fchetaoline rakendamine ja tulumaksukohustuse kaotamise esimesest eurost. Neil eeldustel suureneb valitsemissektori eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k j\u00e4rgmisel aastal 3,8%ni SKPst, mis t\u00e4hendab t\u00e4navusega v\u00f5rreldes ligikaudu 1,1 miljardi euro suurust (2,5% SKPst) t\u00e4iendavat laenus\u00fcsti majandusse. P\u00e4rast Eesti Panga prognoosi valmimist on valitsus teatanud plaanist loobuda varem kavandatud tulumaksut\u00f5usust ja on seadnud puuduj\u00e4\u00e4gi eesm\u00e4rgiks 4,5%, mis on Euroopa Komisjoni ajutise vabastusklausliga seatud maksimaalne lubatud tase. <\/p>\n

Vabastusklausliga lubatavat maksimaalset riigieelarve puuduj\u00e4\u00e4ki ei ole otstarbekas kogu ulatuses \u00e4ra kasutada. Arvestades majanduse p\u00f6\u00f6ret taastumise suunas ja p\u00fcsivalt suurt riigieelarve puuduj\u00e4\u00e4ki on m\u00f5istlik, kui eelarvepositsiooni edasine halvenemine piirdub vaid t\u00e4iendavate kaitsekulutustega. Kui aga kaitsekulud j\u00e4\u00e4vad suureks pikema aja v\u00e4ltel, tuleks neile leida p\u00fcsiv kate riigi jooksvatest tuludest. Puuduj\u00e4\u00e4gi hoidmisel maksimaalselt lubatatud taseme l\u00e4hedal kogu vabastusklausli kehtimise ajal ehk sisuliselt 2029. aastani t\u00f5useks riigi v\u00f5lg \u00fcle 30% SKPst ja intressimaksed pea 1%ni SKPst. Suurenev intressikulu v\u00f5taks enda alla \u00fcha suurema osa maksulaekumistest ja j\u00e4taks valitsusele v\u00e4ga v\u00e4he v\u00f5imalusi reageerida ootamatult tekkida v\u00f5ivatele probleemidele Eestis. Eelarve puuduj\u00e4\u00e4gi s\u00fcvenemine annab majandusele k\u00fcll ajutise lisat\u00f5uke, ent halvendab pikas plaanis majanduse pikaajalist v\u00e4ljavaadet.<\/p>\n

Inimeste ostuj\u00f5ud suureneb m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt. Keskmine netopalk kerkib tuleval aastal enam kui 8% ning hinnataseme muutust arvestades kasvab palga ostuj\u00f5ud 5%. Kui praegu seadusega kehtestatud tulumaksut\u00f5us j\u00e4\u00e4b \u00e4ra, suureneb keskmise palga ostuj\u00f5ud j\u00e4rgmisel aastal veelgi rohkem \u2014 umbes 6,5%. Sissetulekute h\u00fcppeline kasv parandab m\u00e4rgatavalt inimeste tarbimisv\u00f5imalusi, mis ergutab sisen\u00f5udlust ja elavdab majandust. Selle m\u00f5jul hakkab h\u00f5ive suurenema ning t\u00f6\u00f6tus v\u00e4henema pisut kiiremini, kui varem prognoositud. Kuna ettev\u00f5tted on p\u00fc\u00fcdnud koondamisi v\u00e4ltida ja hoidnud inimesi palgal ka v\u00e4iksema tegevusmahu juures, on t\u00f6\u00f6turu reaktsioon majanduslike olude paranemisele siiski pigem aeglane.<\/p>\n

T\u00e4navune kiire hinnat\u00f5us taandub j\u00e4rgmise aasta teiseks pooleks 2% l\u00e4hedusse. 2026. aasta alguses kaob hinnakasvu statistikast mootors\u00f5idukimaksu m\u00f5ju ning aasta keskpaigaks taandub ka k\u00e4ibemaksut\u00f5usu ja administratiivselt reguleeritavate raviteenuste kallinemise m\u00f5ju. Hindade edasist kasvu pidurdavad palgakasvu aeglustumine, euro tugevnemisest tulenev importkaupade ja -teenuste soodsam hind, turgude ootus naftahinna langemiseks ning toidutoormete m\u00f5\u00f5dukam hinnat\u00f5us v\u00f5i m\u00f5nel juhul isegi hinnalangus. \u00dcldist hinnakasvu peaks m\u00e4rgatavalt leevendama ka tootlikkuse t\u00f5us Eesti ettev\u00f5tetes, mis viimastel aastatel on kannatanud. Esiteks on k\u00fcllaltki suur osa ettev\u00f5tete tootmise sisseseadest ja osaliselt ka t\u00f6\u00f6tajatest alarakendatud, mida majanduse elavnedes on v\u00f5imalik kiirelt kaasata. Teiseks toetavad madalamad intressim\u00e4\u00e4rad, paranenud ligip\u00e4\u00e4s pangalaenudele ja v\u00e4henenud ebakindlus rahvusvahelises kaubanduses ka uusi investeeringuprojekte. Kodumaist hinnakasvu kiirendab aga aastaid kestev suur ja p\u00fcsiv riigieelarve puuduj\u00e4\u00e4k.<\/p>\n

Loe ka t\u00e4ispikka publikatsiooni: Rahapoliitika ja Majandus 3\/2025<\/a><\/p>\n

\u00a0<\/p>\n

OTSE\u00dcLEKANNE PRESSIKONVERENTSILT. Teisip\u00e4eval, 23. septembril kell 11 tutvustavad Eesti Panga president Madis M\u00fcller ja asepresident \u00dclo Kaasik majandushuvilistele keskpanga v\u00e4rsket majandusprognoosi.<\/p>\n

Esitlusel saad teada:<\/p>\n