{"id":264714,"date":"2026-08-31T09:02:09","date_gmt":"2026-08-31T09:02:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/264714\/"},"modified":"2026-08-31T09:02:09","modified_gmt":"2026-08-31T09:02:09","slug":"kuuse-kooreuraski-arvukus-on-eestis-viimastel-aastatel-langenud-loodus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/264714\/","title":{"rendered":"Kuuse-koore\u00fcraski arvukus on Eestis viimastel aastatel langenud | Loodus"},"content":{"rendered":"<p>Kui veel kolm-neli aastat tagasi kasvas Eesti metsades kuuse-koore\u00fcraski arvukus, siis viimastel aastatel on see olnud langustrendis. Arvukust on aidanud v\u00e4hendada jahedad ja niisked suveilmad, kuid kasvanud on ka \u00fcraskite looduslike vaenlaste hulk.<\/p>\n<p>Kuuse-koore\u00fcraskit seirab \u00fcle Eesti Keskkonnaagentuur koost\u00f6\u00f6s Riigimetsa Majandamise Keskusega. M\u00f5nes L\u00f5una-Eesti maakonnas on oma seirejaamad ka Eesti Maa\u00fclikoolil. Nii maa\u00fclikooli kui ka \u00fcleriigilised seireandmed n\u00e4itavad, et viimase kahe aasta jooksul on kuuse-koore\u00fcraski arvukus olnud langustrendis.<\/p>\n<p>Keskkonnaagentuuri peaspetsialisti Merit Ehrpaise s\u00f5nul oli kuuse-koore\u00fcraski arvukus 2022. aastal RMK ja Keskkonnaagentuuri seireandmete p\u00f5hjal v\u00e4ga k\u00f5rge. 2023. aastal p\u00fcsis arvukus samuti k\u00f5rgel tasemel, kuid osades maakondades hakkas juba ilmnema langustrend. 2024. aastal oli langus selgem ning 2025. aasta tulemused j\u00e4id 2024. aasta omadest veel madalamaks.<\/p>\n<p>Eesti Maa\u00fclikooli metsakasvatuse ja metsa\u00f6koloogia nooremteadur Kristjan Ait lisas, et ka selle aasta olemasolevate andmete p\u00f5hjal on p\u00fc\u00fcginumbrid v\u00f5rdlemisi kesised. \u00dcks otsene \u00fcraskite arvukust m\u00f5jutav tegur on Eesti suveilmad.<\/p>\n<p>&#8220;M\u00f6\u00f6dunud aastal oli tervikuna suvi jahe ja vihmane ning see hoidis arvukust madalamal. Samamoodi oli t\u00e4navune kevad \u00fcraskitele \u00e4\u00e4rmiselt ebasoodne: lendlus algas neil v\u00f5rdlemisi hilja ehk mai alguses,&#8221; r\u00e4\u00e4kis ta. Tavaliselt algab \u00fcraskite lendlus juba aprilli keskpaigas. Ka t\u00e4navune kevad venis pikalt ning oli jahe ja vihmane, mis m\u00f5jutas omakorda \u00fcraskite arvukust.<\/p>\n<p>Merit Ehrpais kinnitas, et feromoonp\u00fc\u00fcnistest saadud tulemused n\u00e4itavad selget seost ilma ja \u00fcraskite leviku vahel. Jahedamate, niiskemate ja tuulisemate ilmadega n\u00e4dalatel on \u00fcraskite levik v\u00e4iksem, soojematel perioodidel on aga arvukus taas k\u00f5rgem.<\/p>\n<p>Lisaks on aastatega suurenenud ka \u00fcraskite looduslike vaenlaste, n\u00e4iteks \u00fcraskik\u00e4rbeste, sipelgmardikate ja lindude arvukus. Nende hulk on j\u00f5udnud tasemele, kus nad suudavad \u00fcraskite arvukust juba t\u00f5husamalt piirata.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"2431705\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/2431705ha8d6t24.jpg\"\/>\u00dcraskite kahjustatud metsatukk Ida-Virumaal. Autor\/allikas: Rene Kundla\/ERR<\/p>\n<p>Seda, et \u00fcraskikoldeid on viimase kahe aasta jooksul v\u00e4hem olnud, on m\u00e4rganud ka Erametsaliidu juhatuse esimees ja Rakvere Metsa\u00fchistu tegevjuht Meelis Matkam\u00e4e.<\/p>\n<p>&#8220;Viimased kaks aastat on olnud \u00fcpris hea olukord just majandatud puistutes. Kuuse-koore\u00fcrask enamasti asustab n\u00f5rgestatud puid ja kui ikkagi on majandatud mets, hooldatud mets, siis sinna enamasti on \u00fcraskil raske kolooniat asustada. Aga hooldamata, olgu see siis n\u00e4iteks tormikahjustusega v\u00f5i n\u00f5rgestatud puistu, seal saab ta natuke rahulikumalt tegutseda ja tingimused paljunemiseks on ka oluliselt paremad,&#8221; m\u00e4rkis Matkam\u00e4e.<\/p>\n<p>Kristjan Ait lisas, et majandusmetsas on paremad v\u00f5imalused \u00fcraskite arvukust piirata ning ka segapuistutes on nende sigimisv\u00f5imalused kehvemad.<\/p>\n<p>Milline kujuneb \u00fcraskite k\u00e4ek\u00e4ik tulevikus, ei ole praegu v\u00f5imalik ennustada. &#8220;Praegu on olukord pigem normaalne, aga looduses pidevalt asjad muutuvad. See, mis paari aasta p\u00e4rast juhtub, seda me ei tea. Paljud m\u00f5jutegurid on sellised, mida otseselt silmaga ei n\u00e4e. Kuidas on n\u00e4iteks juurem\u00e4danikega, kuidas need kuuse tervist m\u00f5jutavad, v\u00f5ib-olla mingid j\u00e4rjekordsed p\u00f5uaperioodid, tormikahjustused \u2013 need v\u00f5ivad selle rahuliku perioodi pea peale p\u00f6\u00f6rata,&#8221; lausus Ait.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui veel kolm-neli aastat tagasi kasvas Eesti metsades kuuse-koore\u00fcraski arvukus, siis viimastel aastatel on see olnud langustrendis. Arvukust&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":264715,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,4337,34,36,31,32,21,6997,84262,52055,28,29,71351,102837,5176,25132,19,25,55521,3085,102838,23,24,22,102836,20,30],"class_list":["post-264714","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-maaulikool","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-keskkonnaagentuur","tag-kristjan-ait","tag-kuuse-kooreurask","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-meelis-matkamae","tag-merit-ehrpais","tag-mets","tag-metsa-majandamine","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-puud","tag-rmk","tag-seireandme","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-urask","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117189315941858482","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/264714","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=264714"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/264714\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/264715"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=264714"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=264714"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=264714"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}