![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3788563h8785t24.jpg\"\/)
“L\u00fchem kui elu” Autor\/allikas: Annika Vihmann<\/p>\nViljandi vana haigla aknal pajatab Aarne Soro publikule lugusid Viljandi linnast. Rolli ja iseendaks olemise \u00f5hukesel piiril. Muuhulgas osutab majale, kus elas Kalju Komissarov, h\u00fc\u00fcdnimega Koma. “Koma ka enam ei ole. On ainult punkt\u2026” nendib Soro. M\u00f5tlik intonatsioon ei pane punkti, lause j\u00e4\u00e4b kolme punktiga viivlema.<\/p>\n
R\u00e4nnaklavastuses “L\u00fchem kui elu” ongi kolm punkti tunnuslikud. Ka kirjutades tahaks neid kolme punkti hoida. L\u00f5pu l\u00f5petamatust. S\u00f5nastan hetkekesi, hinge(le) j\u00e4\u00e4b rohkem. “Kas see haigla lastakse samamoodi \u00f5hku nagu Tartu korsten? Rahvas tahab ju vaatem\u00e4ngu!” lausub \u00fcks jutukam meesterahvas Sorole, kes kostab ettevaatlikult, et tema teada haiglahoone varistatakse. Hiljem kirjeldabki ta varistamise protsessi.<\/p>\n
“L\u00fchem kui elu” Autor\/allikas: Annika Vihmann<\/p>\n
Ei usu, et haiglas viibitud aeg \u00e4rataks nostalgiat. Patsiendis mitte. Arstide ja haiglat\u00f6\u00f6tajate vaatepunkt on teisem. Nostalgia ei olegi Priit P\u00f5ldma lavastuse p\u00e4risosa. Pigem aja suhtelisus. Ajutisus. L\u00f5pu ja alguse kohtumine ja \u00fchisosa. “L\u00fchem kui elu” on t\u00e4henduslik pealkiri. K\u00f5ik me tahaksime, ei haiglas veniv, seiskuv aeg oleks tunduvalt, tuntavalt l\u00fchem kui elu. Teisalt paneb m\u00f5tlema, et Viljandi haigla elueaks j\u00e4\u00e4b k\u00f5igest 40 aastat. Ehitaja tahaks uskuda, et hoone p\u00fcsib, tema t\u00f6\u00f6 kestab kauem kui inimelu. Aga l\u00e4heb vastupidi.<\/p>\n
Logistiliselt on nelja publikur\u00fchma haiglas liikumine meistrit\u00fckk. Seda skeemi tahaks n\u00e4ha! Sattusin r\u00fchma, kes alustas justkui \u00e4raspidiselt. Liikusime ukseni, millel silt: Prosektuur. Selle s\u00f5na t\u00e4hendust ma ei teadnudki, aga aimasin, kuhu sisenen.<\/p>\n
K\u00fc\u00fcnal p\u00f5leb, raadio m\u00e4ngib diskreetselt, surnule on tehtud kena ase. K\u00f5igepealt antakse meile aega haiglaruumides omap\u00e4i ringi vaadata. Nii ka edaspidi, l\u00e4bi kogu r\u00e4nnaku. Aega aeglustav kulg, v\u00f5imalus vaadata iseendasse. Ruumid tulvil ilmekaid detaile, saab uudistada sisustust, kuulata lugusid raadiost ja pajatusi lauatelefonist, vaadata filmikatkeid televiisorist. Nii j\u00e4\u00e4b aega puudugi.<\/p>\n
M\u00f5ne aja p\u00e4rast saabub Janek Vadi surnute klienditeenindaja rollis, ta s\u00fcdamlikus monoloogis on nukrus ja huumor segil\u00e4bi, tere ja head aega aina ligistikku. Muide, oma giidituuril akendel mainib Soro, et Viljandi uues haiglas ei olegi paika surnutele. Meditsiin on edenenud, aasib jutukas meesterahvas reipalt. M\u00f5tlen meie aja mentaliteedile, surma t\u00fchistamisele. Olen veelgi t\u00e4nulikum igavikutajuga kohtumise eest prosektuuris.<\/p>\n
Eriliselt m\u00f5jusad on nagu muuseas ilmuvad ja haihtuvad inimesed siin ja seal, esmalt akendel, siis koridorides, trepil, palatites. Otsekui vaimud. V\u00f5i m\u00e4lestused. V\u00f5i minevikuhetkede ellu\u00e4rkamine. Inimeste ilme, kehakeel, olek v\u00e4ljendab t\u00e4pselt haiglameeleolu, eriti siis, kui n\u00e4eme voodil istuja, ainiti aknast v\u00e4lja vaataja selga. Neisse palatitesse siseneda ei suudaks, peatun l\u00e4vel, s\u00fcda v\u00e4rahtab.<\/p>\n
Hoopis teisiti imbub publiku sekka \u00fcks naine, liibub ligi, vaatab silma, aina kordab: “Siin on k\u00f5ike olnud\u2026!” Esimese hooga ei tunne Margaret Sarve \u00e4ragi, milline lihvitud karakterroll, rubriigist “Ainult hulludele”.<\/p>\n
Lugusid s\u00fcnnitamisest vahendab Lauren Grinberg, refr\u00e4\u00e4niks ilmaletuleku ootuse koputused. Liiga noor n\u00e4itleja \u00fcrg-ema rolliks? Ilmselgelt, aga kas ei v\u00e4ljendu just selles valikus isemoodi helge k\u00f5rvalpilk, nooruse vastupidavus, elulootus. Silmanurgast n\u00e4en, kuidas \u00fcks vanem naine \u00e4ratundvalt noogutab. \u00d5ige mitu vaatajat on olnud just selle haiglaga vahetult seotud.<\/p>\n
Elutarkust kiirgab Luule Komissarovi olekust, \u00f5dus-humoorikat pidumeeleolu \u0161ampanjat serveerides. Temagi rollis vaheldumas vanaduse lapsemeelsus ja ametist lahkuva kirurgi vahe kogemus. Ema (Luule Komissarov ja Margaret Sarv) ja poja (Aarne Soro) dialoogid on l\u00e4bipaistvad. L\u00f5pp ja algus, noorus ja vanadus p\u00f5imuvad. S\u00fcsteemselt. Tundlikult.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3788560h3fdft24.jpg\"\/)
“L\u00fchem kui elu” Autor\/allikas: Annika Vihmann<\/p>\n
Lapsena olin tihti haiglas. Imelik, aga kordagi ei m\u00f5elnud ma haiglast kui hoonest. Ei m\u00e4leta \u00fcldse, kus haiglas olin. Haigla oli hingeseisund, ahistus, kurbus. Kui ema ja isa mind vaatama tulid, teadsin kogu aeg, et varsti nad l\u00e4hevad j\u00e4lle \u00e4ra. Lavastuse k\u00f5ige liigutavam, isiklikum stseen on t\u00fctre ja isa kahek\u00f5ne ootesaalis, Lauren Grinbergi ja Janek Vadi hell, habras, hoidev koosm\u00e4ng. See \u00fcleminek, kui v\u00e4ikesest t\u00fctrekesest saab ainsa lausega t\u00e4iskasvanu ja isast vana mees, toob klombi kurku. Tuleb \u00fcdini tuttav ette. Nagu ka s\u00f5jahirm, ajast aega korduv ja p\u00fcsiv.<\/p>\n
K\u00fctkestab \u00fcks l\u00e4biv teema: haiglaelu ja film. Vaatasin filmi “Ainult hulludele ehk Halastaja\u00f5de” (stsenarist Marina \u0160eptunova, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Arvo Iho, Tallinnafilm 1990) uuesti p\u00e4rast lavastust, paotusid mitmed tsitaadid. T\u00e4nu m\u00e4ngufilmile j\u00e4\u00e4b haiglahoone alles, p\u00e4rast varistamistki n\u00e4htavaks, kujundlikuks. Kui edaspidi seda filmi n\u00e4en, m\u00f5tlen alati lavastusele ka. Nii et kui n\u00e4en filmitegelast nimega Sass, sidemes k\u00e4ega, ilmub vaimusilmas Karel K\u00e4ose Sass, ta rr-i p\u00f5ristav h\u00e4\u00e4l ja usaldav, natuke lapse- v\u00f5i lihtsameelne, aga kangesti s\u00fcmpaatse olek.<\/p>\n
Rita rolli (seda nime kannab Margarita Terehhova peategelane) on Liina Olmaru ainuv\u00f5imalik valik. Mustast Volgast k\u00f5rgetel kontsadel v\u00e4ljuv ja haiglasse sisenev diiva paotub iga ilmumisega, stseen stseenilt, j\u00e4\u00e4des tabamatuks kui unistus. Rita avardab “L\u00fchem kui elu” t\u00e4hendust, luues haigla argip\u00e4eva kohale \u00fche teise saladuse. Olmaru m\u00e4ngib Rita hingeteemaks kompromissituse oma (elu)rolli lavastamisel. Ja p\u00fchaduse, halastuse: endastm\u00f5istetavalt, loomulikult, alla joonimata.<\/p>\n
Kui Oleg Titov t\u00f6\u00f6mehena kondab haigla keldris, viirastub T\u0161ehhovi “Kirsiaia” Firss, korraks hakkab k\u00f5he, et \u00e4kki ei p\u00e4\u00e4segi siit enam v\u00e4lja. Aga siis saabub Rita, nad jagavad Arseni Tarkovski luuletust, suve l\u00f5pu tunnetust, vene ja eesti keeles. Filmis “Halastaja\u00f5de” niimoodi suheldaksegi, kahes emakeeles, sujuvate \u00fcleminekutega. Luuletus lennutab m\u00f5tted Andrei Tarkovski filmidesse. Margarita Terehhova m\u00e4ngis filmis “Peegel”. Need suured peeglikillud haigla koridoris \u2013 seitse aastat \u00f5nnetust v\u00f5i hoopis m\u00e4lukillud, mille kohale kummardudes t\u00f5tt vaadata?<\/p>\n
Viimaks saame k\u00f5ik fuajees kokku. Seni anon\u00fc\u00fcmsed, vaikinud inimesed moodustavad Viljandi Kammerkoori, laulavad kauni “Luigelaulu”. Kui laul saab otsa, n\u00e4eme l\u00e4bi akna, kuidas taamal \u00f5ues s\u00f5idab kohale buss ja viib haiglarahva koju. Aarne Soro ja Liina Olmaru j\u00e4\u00e4vad kahekesi aknale, \u00f5htuh\u00e4marusse, j\u00e4llegi tundub, et rolli ja iseenda \u00f5hukesel piiril. Soro fl\u00f6\u00f6dim\u00e4ng pole kunstiline “pettus” nagu Johanil filmis, on ehtne. Ja risti vastupidine “Hamleti” Guildensterni fl\u00f6\u00f6distseenile. Mitte valetamine, vaid \u00f5hus lenduv harmoonia otsing. H\u00fcvastij\u00e4tt vana haiglaga. Teatrisuvega ka. Rahunemine. T\u00e4nutunne.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Viljandi vana haigla aknal pajatab Aarne Soro publikule lugusid Viljandi linnast. Rolli ja iseendaks olemise \u00f5hukesel piiril. Muuhulgas…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":264839,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,80552,140,17425,177],"class_list":["post-264838","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-luhem-kui-elu","tag-meelelahutus","tag-priit-poldma","tag-teater"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117189992152161833","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/264838","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=264838"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/264838\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/264839"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=264838"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=264838"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=264838"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}