{"id":264854,"date":"2026-08-31T12:07:20","date_gmt":"2026-08-31T12:07:20","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/264854\/"},"modified":"2026-08-31T12:07:20","modified_gmt":"2026-08-31T12:07:20","slug":"portaal-koolirutiin-vajab-rohkem-tsirkust-raadio-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/264854\/","title":{"rendered":"Portaal. Koolirutiin vajab rohkem tsirkust | Raadio 2"},"content":{"rendered":"<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3061293hb799t72.jpg\" alt=\"\"\/><\/p>\n<p>Kristjan Port Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR\t\t\t\t<\/p>\n<p>Tehnoloogiakommentaariga on eetris Raadio 2 tehnikaguru, Tallinna \u00dclikooli professor Kristjan Port<\/p>\n<p>Ei pea olema Einstein tabamaks, et ratast hoiab k\u00fclili kukkumisest kui pidevalt v\u00e4ndata. Einsteini pojale saadetud kirjast teab suurem avalikkus lauset: &#8220;Elu on nagu jalgrattas\u00f5it. Tasakaalu hoidmiseks pead pidevalt liikuma.&#8221;<\/p>\n<p>Sestap v\u00f5ib algavat kooliaastat v\u00f5tta kui korralist pedaaliringi. \u00dchise vajutusega paisatakse \u00fchiskonda edasi m\u00f6\u00f6da progressi teed. Ent teemakohaselt veelkord n\u00f5u saamiseks Einsteini poole vaadates olevat kuulus teadlane \u00f5petanud, et rahvamassile j\u00e4rgnev inimene ei j\u00f5ua kunagi tollest rahvahulgast kaugemale. Suurema t\u00f5en\u00e4olisusega satub \u00fcksi k\u00f5ndiv inimene sinna kus keegi pole varem k\u00e4inud. Kooliaasta eel t\u00f5ele au andes pole Einstein seda kunagi \u00f6elnud. S\u00f5num ise pole vale. Kuulsale intellektuaalile omistatuna lisandub s\u00f5numile usalduse krediiti. N\u00f5uab ju omaette k\u00f5ndimine julgust ja ka julgustust.<\/p>\n<p>Kooliski \u00f5petatakse p\u00fcsima teiste poolt tallatud ideede ja lahenduste rajal. Paraku j\u00e4reldub sellest, et edukad lahendused s\u00fcnnivad t\u00e4nu neile kes tabavad \u00f5igel hetkel suunda muuta. Sestap v\u00f5iks kooli alguse eel testida kas kooli konventsionaalne v\u00e4ntamine on piisav v\u00f5i peaks \u00f5petama ka lenksu keeramist. Bill Gates p\u00fc\u00fcdis suve l\u00f5pul avalikku t\u00e4helepanu suhteliselt suure p\u00f6\u00f6rdega.<\/p>\n<p>Microsofti asutaja ja 33 aastat konkurentide suhtes halastamatu kapitalistina ettev\u00f5tet juhtinud Bill Gates on seni esinenud tehisintellekti r\u00f5\u00f5msameelse pooldajana. 2010. aastal, olles j\u00e4tnud juhi ameti selja taha, t\u00f5otas suver\u00e4\u00e4nselt maailma rikkaim mees koos kuulsa investor Warren Buffettiga, et annetavad oma raha heategevuslikel eesm\u00e4rkidel ja 2045. aasta viimaseks p\u00e4evaks on ta heategevusse annetanud 99% oma allesj\u00e4\u00e4nud varandusest. Osa sellest j\u00f5uab ka haridusse.<\/p>\n<p>Miljard\u00e4ri on seni peetud raudse haardega kapitalistiks, aga tema hiljutine avaldus v\u00f5ib kelleelgi meenutada midagi muud. Selle asemel, et lasta klassikalisel vabal kapitalismil leida \u00fchiskonnale j\u00e4rgmine \u00a0toimetuleku lahendus, pakub ta valida rohkem reguleeritud ja l\u00e4bir\u00e4\u00e4gitud tee. Ta hoiatab inimkonda ees ootavast ajaloo rahutuimast ajast. Kas maailm muutub \u00f5iglasemaks v\u00f5i l\u00f5he rikaste ja vaeste vahel k\u00e4riseb enneolematuks, s\u00f5ltub t\u00e4nastest otsustest, hoiatab miljard\u00e4r. Lisades, et seni tehtu on ebapiisav.<\/p>\n<p>Mehe mure tuleneb tehisintellekti m\u00f5judest. Mida tema hinnangul paljud eksperdid alahindavad. Olles ise hea n\u00e4ide uue infotehnoloogia juurutamisega s\u00fcndinud ultrarikkast ja m\u00f5juv\u00f5imsast, p\u00fc\u00fcab ta seekord v\u00e4ita, et ajaloo kopeerimise n\u00e4ide enam ei sobi. Olukord on p\u00f5him\u00f5tteliselt teistsugune. Eksivad need kes v\u00e4idavad, et uus aeg toob lihtsalt uut t\u00f6\u00f6d. Gates ei eita uute t\u00f6\u00f6kohtade teket. Probleemiks on loodavate ametite v\u00e4ike arv v\u00f5rreldes suure t\u00f5en\u00e4osusega kaduvatega. Kool \u00f5petab lahendama eilseid \u00fclesandeid. Gates \u00e4ratab k\u00fcsima, kas homsed \u00fclesanded sarnanevad eilsetega?<\/p>\n<p>Omaette probleemiks on aeg. Mida n\u00e4itlikustab eelmise sajandi kolmek\u00fcmnendate aastate suur majanduskriis. USA t\u00f6\u00f6puudus ulatus iga neljanda kodanikuni. K\u00f5ige s\u00fcgavamast august taastumise j\u00e4rel oli j\u00e4rgmised k\u00fcmme aastat iga seitsmes kuni k\u00fcmnes ameeriklane t\u00f6\u00f6tu. T\u00f6\u00f6pakkumine taastus kui kogu maailm hakkas p\u00f5hjalikult s\u00f5dima. S\u00f5da on teadup\u00e4rast innovatsiooni ja kiirete radikaalsete kokkulepete platvorm. Ameeriklastel l\u00e4ks paremini kui eurooplastel, meie kaasaarvatud. Seega pole k\u00fcsimus ainult kas luuakse uusi palka maksvaid t\u00f6\u00f6kohti, vaid kui kaua peab hakkama saama ilma, et minnakse teineteise kallale? Ja kuidas see v\u00e4lja kukub? Kes on n\u00f5us olema ohvriks, isegi kui kunagi saabub hea aeg teistele? Kes elab \u00fcle aja, mil tulevik pole veel kohal?<\/p>\n<p>M\u00f5nele v\u00f5ibki k\u00f5lada sotsialistliku m\u00f5ttena Gatesi \u00fcleskutse hoida inimesi t\u00f6\u00f6l, et aeglustada t\u00f6\u00f6kohtade kaotuse tempot. Vastasel juhul s\u00fcnnib \u00fchiskonnale talumatu kiiruse ja ulatusega t\u00f6\u00f6tute armee. Viimasega seoses hoiatab miljard\u00e4rist filantroop inimeste ohtlikumaks muutumise eest. Sedagi t\u00e4nu tehisintellektile, mis v\u00f5imaldab ka v\u00e4ikese ettevalmistusega indiviidil tekitada ulatuslikku kahju. Viimane kombineerub omakorda s\u00fcveneva vaimse ning sotsiaalse vaegarenguga, kui tehisintellekti rakendused hakkavad negatiivselt m\u00f5jutama laste arengut ja kannatavad inimeste vahelised suhted. Gates&#8217;i s\u00f5num pole sotsialistlik, vaid ta kardab kas kapitalism suudab komistuseta p\u00fcsida muutuste tempos?<\/p>\n<p>Einstein \u00f5petas, et tasakaalu hoidmiseks tuleb edasi liikuda. Bill Gates hoiatab, et igakord ei piisa ainult v\u00e4ntamisest. Tuleb \u00f5ppida ka lenksu keerama. Teeolude muutudes tehes seda vajadusel kiiresti. Ajaloos pole tehnoloogilised revolutsioonid haruldased. Seekordse v\u00f5ib haruldaseks teha kiirus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kristjan Port Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR Tehnoloogiakommentaariga on eetris Raadio 2 tehnikaguru, Tallinna \u00dclikooli professor Kristjan Port Ei&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":264855,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36],"class_list":["post-264854","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117190043211198760","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/264854","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=264854"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/264854\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/264855"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=264854"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=264854"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=264854"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}