{"id":264940,"date":"2026-08-31T13:37:10","date_gmt":"2026-08-31T13:37:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/264940\/"},"modified":"2026-08-31T13:37:10","modified_gmt":"2026-08-31T13:37:10","slug":"vork-tervisekassa-kulude-vahendamine-tahendab-ilmselt-jarjekordade-kasvu-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/264940\/","title":{"rendered":"V\u00f5rk: tervisekassa kulude v\u00e4hendamine t\u00e4hendab ilmselt j\u00e4rjekordade kasvu | Eesti"},"content":{"rendered":"

Reedel<\/a> kiitis tervisekassa n\u00f5ukogu heaks j\u00e4rgmise aasta eelarve projekti ning sotsiaalminister Karmen Joller \u00fctles, et j\u00e4rgmiste aastate eesm\u00e4rk on tervisekassa finantskriisist v\u00e4lja tuua, nii et 2030. aastaks j\u00f5utaks eelarvetasakaalu v\u00f5i isegi \u00fclej\u00e4\u00e4gini.<\/p>\n

Tartu \u00fclikooli \u00f6konomeetria \u00f5ppej\u00f5ud, tervishoiuekspert Andres V\u00f5rk \u00fctles, et praegu on andmeid tervisekassa plaanide kohta alles v\u00e4he ning teada vaid \u00fcks selge meede \u2013 l\u00fckata edasi tervishoiut\u00f6\u00f6tajate palgat\u00f5usu.<\/p>\n

“Selge see, et seal tekib kohe v\u00e4ga suur pinge tervishoiut\u00f6\u00f6tajatega, kes \u00fctlesid palgal\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste osas v\u00e4lja soovi, et palgad v\u00f5iksid t\u00f5usta keskmise palga kasvutempos v\u00f5i isegi enam,” lausus ta.<\/p>\n

V\u00f5rk lisas, et kui rahandusministeerium prognoosib keskmise palga kasvuks t\u00e4navu 5,6 ja tuleval aastal 4,7 protsenti, siis on raske n\u00e4ha, kust niisugune t\u00f5us peaks tulema, kui seda ei ole tervishoiuteenuste hinnakomponendis.<\/p>\n

“Minister viitas, et tervisekassa ei t\u00f5sta palka, tervishoiuasutused v\u00f5iksid leida palgat\u00f5usuks sisemise puhvri, aga arvestades, et tervishoiut\u00f6\u00f6tajate palgad moodustavad v\u00e4ga suure osa kogukuludest \u2013 haiglatel poole, perearstikeskustel \u00fcle poole \u2013, siis niisugust puhvrit leida, kui muud sisendhinnad kasvavad, on v\u00e4het\u00f5en\u00e4oline,” r\u00e4\u00e4kis V\u00f5rk.<\/p>\n

Ta m\u00e4rkis, et tervisekassa saab kulusid kokku hoida lisaks hinnakasvule ka teenuste arvu osas, kuid siin oleks vaja lisaks teada, kui palju muutub plaanide kohaselt tervishoiuteenuste hulk, kus see muutub ja kas kuskil midagi v\u00e4heneb ning kuidas see m\u00f5jutab j\u00e4rjekordi.<\/p>\n

Ehkki tervisekassa on \u00f6elnud, et tervishoiuteenuste k\u00e4ttesaadavust ei v\u00e4hendata, ei pruugi sellest V\u00f5rgu s\u00f5nul piisata: rahvastik vananeb ja tervishoiuteenuste n\u00f5udlus kasvab, nii et kui visiitide arvu tase s\u00e4ilib senisena, siis t\u00e4hendab see j\u00e4rjekordade kasvu.<\/p>\n

“Kui vaadata, mida minister v\u00f5i tervisekassa juhatuse esimees on \u00f6elnud, siis m\u00f5lemad r\u00f5hutavad efektiivsuse kasvu s\u00fcsteemis, et raviteekonnad oleksid paremad. See on alati oluline, olgu siis raha \u00fcle v\u00f5i puudu, s\u00fcsteemis peab alati efektiivsust t\u00f5stma,” r\u00e4\u00e4kis V\u00f5rk.<\/p>\n

Ta selgitas, et kui s\u00fcsteemis on raha puudu, sunnib see haiglaid efektiivsemaks muutuma, aga raha peab tooma sinna, kus see rohkem lisandv\u00e4\u00e4rtust toob ehk valdkonda, kus sellest on suurem kasu.<\/p>\n

“See v\u00f5ib t\u00e4hendada erinevaid valikuid eriarstiabi ja perearstiabi vahel v\u00f5i eriarstiabi eri valdkondade vahel, et kuskil suurendatakse rahastust rohkem kui mujal,” s\u00f5nas V\u00f5rk.<\/p>\n

V\u00f5rk \u00fctles, et tema kui tervise\u00f6konomisti hinnangul peaks tervisekassa olema tunduvalt paremini mehitatud ja nende anal\u00fc\u00fcsiv\u00f5imekus peaks olema tunduvalt suurem. Ollakse uhked, et tervisekassa kulud on v\u00e4iksed ja juhtimine efektiivne, aga tegelikult peaks ta olema tugevam partner ja vastaspool tervishoiuasutustele, et hindu ja terviseteenuste v\u00e4\u00e4rtust l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n

Confido juht: tervisekassa peaks k\u00e4ituma nagu kindlustusfirma<\/p>\n

Confido tegevjuht, \u00fcldkirurg Edvard Garder \u00fctles, et hetkel on tervisekassa eelarveplaanide kohta infot napilt, kuid \u00fcldisemalt vaadates on tervisekassal kindlasti v\u00f5imalik raamatupidamislikku tasakaalu saavutada. K\u00fcsimuseks on aga see, kui kreenis on p\u00e4rast seda Eesti tervishoid.<\/p>\n

“Tervisekassal ei ole endal v\u00f5imalik tulupoolt olulisel m\u00e4\u00e4ral m\u00f5jutada. Tasakaal saab seega antud juhul t\u00e4hendada vaid k\u00e4rpeid. Eelarveridu v\u00f5ib \u00fcmber nimetada ja uusi teha, kuid sisuks j\u00e4\u00e4b ikkagi k\u00e4rbe,” t\u00f5des Garder.<\/p>\n

Ta m\u00e4rkis, et arenguseire keskus on varasemalt nimetanud puuduj\u00e4\u00e4ki struktuurseks. See t\u00e4hendaks aina uusi iga-aastaseid k\u00e4rpeid.<\/p>\n

“Teenuse samas mahus ja kvaliteedis ostmise s\u00e4ilitamine ilma k\u00e4rbeteta oleks v\u00f5imalik vaid siis, kui tegevust suudetakse efektiivistada. Hinnates hetkeolukorda, puudub minul usk, et seda suudetakse mitmeid aastaid j\u00e4rjest k\u00fcmnete miljonite v\u00f5rra teha, olukorras, kus k\u00f5ik sisendhinnad aina kallinevad,” lausus Confido juht.<\/p>\n

Garder lisas, et riiklikust plaanimajandusest tuleks loobuda: tervisekassa ei peaks kulutama aega hindade ise v\u00e4lja arvutamisele ehk nii-\u00f6elda n\u00fc\u00fcdisajastamisele, vaid hakkama k\u00e4ituma nagu kindlustusorganisatsioon, mida ta ju sisuliselt oma olemuselt ongi.<\/p>\n

“Tervisekassa peaks ostma teenust vastavalt kvaliteedile ja hinnale erinevate teenusepakkujate k\u00e4est s\u00f5ltumata nende omandivormist. Turg paneb ise hinnad paika,” usub Garder.<\/p>\n

Tema s\u00f5nul ei sunni praegu miski haiglav\u00f5rgu arengukava (HVA) haiglaid oma tegevust efektiivsemalt ja soodsamalt tegema, k\u00fcll aga on HVA v\u00e4lised lepingupartnerid pandud omavahel hinna osas v\u00f5istlema.<\/p>\n

Minister Jolleri lubatu, et tervisekassa eelarve j\u00f5uab 2030. aastaks tasakaalu ning loodetavasti isegi \u00fclej\u00e4\u00e4ki, k\u00f5lab Garderi s\u00f5nul avalikkuses \u00f6elduna v\u00e4ga ambitsioonikalt.<\/p>\n

“Muidugi hoian ma Eesti tervishoiule p\u00f6ialt ja ootan ka ise suure huvi ja t\u00e4helepanuga, kuidas see \u00fclej\u00e4\u00e4k saavutatakse, kuid tegelikult on juba olemuslikult vale r\u00e4\u00e4kida tervisekassa eelarve tasakaalust kui eesm\u00e4rgist. Eesm\u00e4rk peaks olema j\u00e4tkusuutlik tervishoius\u00fcsteem tervikuna, mitte lihtsalt “Tervisekassa eelarve 2030. aastaks nulli”,” \u00fctles Garder.<\/p>\n

Haiglajuht nentis, et ilma suuremate reformideta, n\u00e4iteks omandivormineutraalne teenuse ostmine v\u00f5i raha patsiendiga kaasa liikumine raviasutusse, kuhu patsient minna soovib, ei pea ta selle eesm\u00e4rgi saavutamist realistlikuks.<\/p>\n

Tervisekassa kulud tegid h\u00fcppe p\u00e4rast Covidit<\/p>\n

Andres V\u00f5rk \u00fctles, et kui vaadata ajas tagasi, n\u00e4gemaks, miks on tervisekassa kulud kasvanud, siis kiire kasvuspurt toimus p\u00e4rast Covidi pandeemiat. V\u00f5rk t\u00f5i v\u00e4lja, et 2023. ja 2024. aastal toimus suur tervishoiut\u00f6\u00f6tajate palgat\u00f5us ja muude sisendhindade kasv majanduses tervikuna.<\/p>\n

“Piltlikult, kui enne Covidit, 2019. aastal moodustasid tervisekassa kulud SKP-st viis protsenti, siis praeguseks on nad kuus protsenti. Viielt kuuele tundub ainult \u00fcks protsendipunkt, aga tegelikult on see peaaegu 20 protsenti kasvu,” \u00fctles V\u00f5rk. “Toimus kiire kulude kasv ja k\u00f5ik on sellega harjunud.”<\/p>\n

Kui aga vaadata sihti t\u00f5mmata see osakaal uuesti allapoole, et j\u00f5uaksime 2019. aasta olukorda, kus kulud moodustaksid kogu majandusest v\u00e4iksema osa, on probleemiks, et me ei saa palku ega sisendhindu v\u00e4hendada. Inimeste ootused tervishoiusektorile on k\u00f5rgeks l\u00e4inud.<\/p>\n

“Seda on v\u00e4ga raske teha. Tundub, et praegune sotsiaalminister ja tervisekassa proovivad uuesti tervisekassa rolli k\u00e4rpida, aga ilmselt see muud varianti ei t\u00e4henda, kui et see peab tulema teenuste arvelt, sest ma ei usu, et tervishoiut\u00f6\u00f6tajad oleksid n\u00f5us reaalpalga langemisega,” s\u00f5nas V\u00f5rk.<\/p>\n

Ta lisas, et seega osutavad nad neid teenuseid v\u00e4hem selle hinna eest, mida tervisekassa maksab, ja leiavad enda ajale rakendust kuskil mujal erasektoris ehk seal, mida rahastavad inimesed v\u00f5i ettev\u00f5tted. Liikumine tervisekasssa rahastatud s\u00fcsteemist erarahastatud s\u00fcsteemi on viimastel aastatel kasvanud.<\/p>\n

M\u00f5nede teenuste hinnas v\u00f5ib \u00f5hku sees olla<\/p>\n

V\u00f5rgu s\u00f5nul oleme selle poolest, kui palju meie avaliku sektori rahast l\u00e4heb tervishoidu, Euroopa keskmised. Eestis l\u00e4heb igast riigil olevast eurost 13 protsenti tervishoidu, Soomes aga 15 ja Norras 17 protsenti. See t\u00e4hendab, et meie avalik sektor ei v\u00e4\u00e4rtusta tervishoidu nii palju, kui seda tehakse j\u00f5ukamates riikides, kuid V\u00f5rgu s\u00f5nul kipubki nii olema, et mida j\u00f5ukamaks riik saab, seda rohkem tervishoidu raha pannakse.<\/p>\n

Eraldi k\u00fcsimusena t\u00f5i V\u00f5rk v\u00e4lja tervisekassa osutatavad teenused, millest m\u00f5nes v\u00f5ib olla \u00f5hku sees. N\u00e4iteks v\u00e4hendati eelmise aasta l\u00f5pus laboriteenuste hindu \u00fchekordselt 15 protsenti, sest vahepealne tehnoloogia areng v\u00f5imaldas hinnad \u00fcle vaadata. J\u00e4rgmisena v\u00f5ivad tulla \u00fclevaatamisele diagnostikateenused, nagu radioloogia.<\/p>\n

“Kui vaatame tervikpilti, siis n\u00e4iteks haiglatel on viimastel aastatel kasumid v\u00e4henenud, ei saa \u00f6elda, et nad supleks rahas. \u00dcksikud teenused, kus oli puhvrit, laboratoorsed v\u00f5i diagnostilised, aitavad kahjumlikumaid teenuseid \u00fclal pidada,” selgitas V\u00f5rk. “Kui n\u00fc\u00fcd hakata hinnakirju \u00fcle vaatama, siis peaks vaatama igalt poolt.”<\/p>\n

Kuidas muudatused patsiente m\u00f5jutavad, pole teada, sest selged pole detailid, kuidas kavatseb tervisekassa kulusid kokku hoida. V\u00f5rgu s\u00f5nul on \u00f5ige tervisekassa suund, mille j\u00e4rgi ei pea haige alati minema eriarsti juurde, vaid tihti piisab perearsti v\u00f5i pere\u00f5e soovitustest ning v\u00e4ga palju rakendatakse e-konsultatsioone.<\/p>\n

Kui aga vaadata tervikuna, et inimesed elavad kauem ja on rohkem haiged, siis tervishoiuteenuste hulga k\u00e4rpimine v\u00f5i nende n\u00f5udlusest aeglasem kasv pikendab patsientide ootej\u00e4rjekordi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Reedel kiitis tervisekassa n\u00f5ukogu heaks j\u00e4rgmise aasta eelarve projekti ning sotsiaalminister Karmen Joller \u00fctles, et j\u00e4rgmiste aastate eesm\u00e4rk…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":264941,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,6963,102884,37,33,35,22688,34,36,31,32,21,1793,28,29,19,35596,25,50148,15868,76629,102886,102716,102885,23,24,22,20,30],"class_list":["post-264940","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-covid","tag-edvard-garder","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eriarstiabi","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-karmen-joller","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-perearstiabi","tag-populaarseimad-lood","tag-ravijarjekorrad","tag-sotsiaalminister","tag-tervisekassa-arengukava","tag-tervisekassa-eelarve","tag-tervisekassa-noukogu","tag-tervishoiutootajate-palk","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/264940","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=264940"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/264940\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/264941"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=264940"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=264940"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=264940"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}