Popular Mechanics kirjutab, et Hiina geoloogid j\u00f5udsid Hunani provintsis asuva Wangu kullamaardla uurimisel j\u00e4relduseni, et s\u00fcgaval maap\u00f5ues v\u00f5ib peituda kuni 1100 tonni kulda. Kui see kinnitust leiab, v\u00f5ib tegemist olla maailma suurima kullamaardlaga.<\/p>\n
Wangu maardla asub Pingjiangi maakonnas. Juba 2024. aastal leidsid geoloogid piirkonnast \u00fcle 40 kullasoone, kuid v\u00e4rskem 3D-modelleerimine n\u00e4itab, et maardla v\u00f5ib ulatuda umbes kolme kilomeetri s\u00fcgavusele ning sisaldada seni arvatust m\u00e4rksa rohkem v\u00e4\u00e4rismetalli. V\u00f5imalike kullavarude v\u00e4\u00e4rtuseks hinnatakse praeguse vahetuskursi j\u00e4rgi ligikaudu 71,6 miljardit eurot.<\/p>\n
Maardla muudab eriti t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rseks kulla k\u00f5rge kontsentratsioon. Proovides on m\u00f5\u00f5detud kuni 138 grammi kulda \u00fche tonni kivimi kohta, mis on t\u00f6\u00f6stusliku kullakaevandamise m\u00f5istes v\u00e4ga k\u00f5rge n\u00e4itaja. Hiina geoloogi Chen Rulini s\u00f5nul oli mitmes v\u00f5etud kivimiproovis kulda n\u00e4ha isegi palja silmaga.<\/p>\n
Kui 1100 tonni suurune hinnang kinnitatakse, \u00fcletaks Wangu senise maailma \u00fche suurima kullamaardla, L\u00f5una-Aafrika South Deepi, mille varusid hinnatakse umbes 1025 tonnile.<\/p>\n
Leiul on Hiina jaoks ka majanduslik t\u00e4htsus. Riik annab juba praegu umbes k\u00fcmnendiku maailma kullatoodangust, kuid tarbib kulda ligikaudu kolm korda rohkem, kui ise toodab, mist\u00f5ttu peab seda suurel hulgal importima. Geoloogid on puurimisel leidnud kullamaaki ka Wangu maardlaga piirnevatelt aladelt, mis t\u00e4hendab, et leiukoha tegelik ulatus v\u00f5ib osutuda praegusest hinnangust veel suuremaks.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeri<\/a>Loe kommentaare (20)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Popular Mechanics kirjutab, et Hiina geoloogid j\u00f5udsid Hunani provintsis asuva Wangu kullamaardla uurimisel j\u00e4relduseni, et s\u00fcgaval maap\u00f5ues v\u00f5ib…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":265023,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,11652],"class_list":["post-265022","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-maavarad"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117190734844372223","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/265022","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=265022"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/265022\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/265023"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=265022"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=265022"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=265022"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}