{"id":26504,"date":"2025-10-24T08:24:08","date_gmt":"2025-10-24T08:24:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/26504\/"},"modified":"2025-10-24T08:24:08","modified_gmt":"2025-10-24T08:24:08","slug":"doktoritoo-kummutas-muudi-kakskeelsete-laste-sisemisest-segadusest-haridus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/26504\/","title":{"rendered":"Doktorit\u00f6\u00f6 kummutas m\u00fc\u00fcdi kakskeelsete laste sisemisest segadusest | Haridus"},"content":{"rendered":"

Paljud mitmekeelsete perede vanemad Eestis on Bairdi s\u00f5nul kokku puutunud hoiakuga, et laps peaks keeled rangelt lahus hoidma. Levinud arvamuse kohaselt viitab kahe keele \u2013 n\u00e4iteks eesti ja inglise keele \u2013 s\u00f5nade v\u00f5i grammatiliste vormide kasutus \u00fches ja samas lauses lapse segadusele. Pikas vaates v\u00f5iks see isegi tema keelelisele arengule kahju teha.<\/p>\n

Bairdi doktorit\u00f6\u00f6, mis p\u00f5hineb \u00fche eesti-inglise kakskeelse lapse keelekasutuse pikaajalisel j\u00e4lgimisel, annab aga alust arvata vastupidist. Koodivahetus on lapseeas normaalne ja v\u00f5ib suhtlusele hoopis kaasa aidata.<\/p>\n

Koodivahetuse juurp\u00f5hjused<\/p>\n

Koodivahetuseks nimetatakse lingvistikas n\u00e4htust, kus inimene kasutab \u00fche lausungi piires elemente kahest v\u00f5i enamast keelest. Piret Bairdi doktorit\u00f6\u00f6 keskendus just sellisele lausesisesele keelte segamisele. N\u00e4iteks v\u00f5is uuritud laps \u00f6elda “Emme, see ei worki!” v\u00f5i “Ma tahan candy’t”.<\/p>\n

Kaugemas minevikus seostasid nii lapsevanemad kui ka teadlased sellist keelekasutust sageli lapse suutmatusega keeli eristada. Juba aastak\u00fcmneid on aga teada, et kakskeelsed lapsed suudavad eristada k\u00f5neldavaid keeli v\u00e4ga varakult ja valida suhtluspartnerile sobiva keele. Ka Bairdi uuritud laps kasutas valdavalt seda keelt, milles temaga r\u00e4\u00e4giti. N\u00e4iteks k\u00f5neles ta eesti keele p\u00e4evadel eesti keelt ja inglise keele p\u00e4evadel inglise keelt, seda eriti vanemaks saades.<\/p>\n

Miks siis lapsed keeli segavad, eriti kui vanemad ise seda ei tee, nagu uuritud pere puhul? \u00dche p\u00f5hjusena n\u00e4hakse l\u00fcnkade t\u00e4itmist. Laps laenab teisest keelest s\u00f5na, mida ta k\u00f5neldavas keeles ei tea v\u00f5i mis ei tule meelde. See seletab Bairdi s\u00f5nul osa, kuid mitte kogu koodivahetust. Lastel on tegelikult tihti m\u00f5lemas keeles paslik s\u00f5na olemas, ent nad valivad ikkagi teise keele oma.<\/p>\n

Bairdi selgitus toetus kasutusp\u00f5hisele keeleteooriale, mis selgitab koodivahetust keeleliste mustrite ja nende kinnistumise kaudu. Selle teooria j\u00e4rgi \u00f5pivad lapsed keelt j\u00e4rk-j\u00e4rgult, ehitades oma oskusi \u00fcles kuuldud korduvate \u00fcksuste \u2013 s\u00f5nade, fraaside ja lausemallide \u2013 peale. Mida sagedamini laps mingit keelelist \u00fcksust kuuleb ja kasutab, seda tugevamalt see tema m\u00e4lus kinnistub ehk juurdub.<\/p>\n

Kakskeelse lapse puhul toimub see protsess samaaegselt kahes keeles. M\u00f5ni s\u00f5na, v\u00e4ljend v\u00f5i lausemall v\u00f5ibjuurduda aga \u00fches keeles tugevamalt kui teises. N\u00e4iteks juhul, kui seda kasutatakse sagedamini kindlates olukordades v\u00f5i kindla inimesega. K\u00f5nelemisel aktiveeruvad kergemini ja kiiremini just tugevamalt juurdunud \u00fcksused. See v\u00f5ib viia puhkudeni, kus laps kasutab eesti keeles r\u00e4\u00e4kides m\u00f5nd ingliskeelset v\u00e4ljendit v\u00f5i vastupidi lihtsalt seet\u00f5ttu, et see tuleb talle kiiremini meelde v\u00f5i on lihtsamini k\u00e4ttesaadav.<\/p>\n

Koodivahetus kui arenguetapp ja suhtlusvahend<\/p>\n

Piret Bairdi v\u00e4itekiri kinnitas varasemaid leide, et koodivahetus on paljude kakskeelsete laste jaoks normaalne arenguetapp. Uuritud lapse k\u00f5nes esines koodivahetust k\u00f5ige rohkem umbes kahe ja poole aasta vanuses. Sel ajal sisaldasid m\u00f5lema keele elemente ligi pooled tema lausungitest.<\/p>\n

P\u00e4rast seda hakkas koodivahetuse osakaal j\u00e4rsult v\u00e4henema, vastavalt sellele, kuidas lapse keeleoskus m\u00f5lemas keeles paranes. See viitab, et vajadus keeli segada v\u00e4heneb, kui laps omandab piisavalt vahendeid, et end m\u00f5lemas keeles arusaadavalt v\u00e4ljendada.<\/p>\n

Olulise leiuna tuli v\u00e4lja, et koodivahetust sisaldavad lausungid olid uuritud lapsel pikemad ja keerukamad kui t\u00e4ielikult \u00fches keeles lausungid. N\u00e4iteks v\u00f5is laps \u00f6elda keeruka lause nagu “Kris, vaata, mul on selline lilla tongue”. See toetab arusaama, et koodivahetus pole mitte ainult normaalne, vaid v\u00f5ib olla ka v\u00f5imestav t\u00f6\u00f6riist. See v\u00f5imaldab lapsel kasutada k\u00f5iki talle k\u00e4ttesaadavaid keelelisi ressursse m\u00f5lemast keelest, et v\u00e4ljendada keerukamaid m\u00f5tteid.<\/p>\n

Keelelise sisendi keskne roll<\/p>\n

Doktorit\u00f6\u00f6 r\u00f5hutas korduvalt keelelise sisendi \u2013 selle hulga, kvaliteedi ja keeltevahelise tasakaalu \u2013 kriitilist t\u00e4htsust kakskeelse lapse arengus. Uuritud pere kasutas roteeruvat keelepoliitikat: kolmel p\u00e4eval n\u00e4dalas r\u00e4\u00e4kis kogu pere eesti keelt ja neljal p\u00e4eval inglise keelt. See tagas lapsele m\u00f5lemas keeles suhteliselt stabiilse ja tasakaalustatud sisendi. Piret Bairdi t\u00f6\u00f6 eristus sellega paljudest varasematest uuringutest, kus laste keelelise sisendi osakaalud aja jooksul oluliselt muutusid.<\/p>\n

Uuring kinnitas, et lapse keeleline v\u00e4ljund peegeldab talle antavat sisendit. Keeleomandamise algfaasis olid lapse v\u00e4ljundi proportsioonid ja lause keskmine pikkus (MLU) m\u00f5lemas keeles sarnased, vastates tasakaalus sisendile. See n\u00e4itab, et piisav ja j\u00e4rjepidev sisend m\u00f5lemas keeles toetab m\u00f5lema keele samaaegset arengut.<\/p>\n

Baird kasutas uurimist\u00f6\u00f6s ka nn j\u00e4litusmeetodit (traceback method), et anal\u00fc\u00fcsida, mil m\u00e4\u00e4ral p\u00f5hineb lapse k\u00f5ne kuuldud keelelistel mallidel. Tulemused n\u00e4itasid tugevat seost: veidi \u00fcle poole lapse k\u00f5nest oli v\u00f5imalik taandada otsekordustele v\u00f5i mallidele, mida v\u00f5is kuulda tema vanemate ja \u00f5dede-vendade k\u00f5nes. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsena sai kolmandikku koodivahetusega lausungitest seostada lisaks peamiselt \u00fches keeles r\u00e4\u00e4kivate hooldajate k\u00f5ne mallidega.<\/p>\n

See kinnitab, et lapsed on justkui keelelised arhitektid, kes lihvivad oma keeleoskust, sealhulgas v\u00f5imet keeli segada, kuuldud materjali p\u00f5hjal. Vanemad on seega lapsele keeleliseks eeskujuks ja nende k\u00f5ne on materjal, mille p\u00f5hjal laps oma keelt loob.<\/p>\n

Samas t\u00f5i uuring esile ka ootamatu leiu. Umbes kolmanda eluaasta paiku hakkas laps eelistama j\u00e4rsult inglise keelt ja loobus eesti keeles r\u00e4\u00e4kimisest peaaegu t\u00e4ielikult, kuigi keelelise sisendi tasakaal polnud muutunud. See vihjab, et ainu\u00fcksi piisavast ja tasakaalustatud sisendist j\u00e4\u00e4b aeg-ajal v\u00e4heks. Lapse keelevalikuid v\u00f5ivad m\u00f5jutada seega ka muud, v\u00f5ib-olla lapsele iseloomulikud v\u00f5i sotsiaalsed tegurid.<\/p>\n

Laps hakkas eesti keelt uuesti aktiivsemalt kasutama p\u00e4rast seda, kui asus osaajaga k\u00e4ima eestikeelses lastehoius. Kuigi see ei muutnud oluliselt eesti keele sisendi hulka, suhtles ta uute vestluspartneritega uute oludes. See viitab, et sisendi kvaliteet ja mitmekesisus v\u00f5ivad olla samuti keeleoskus arengus olulised. Bairdi hinnangul pakub kogemus olulist \u00f5ppetundi. Isegi kui laps muutub \u00fches keeles passiivseks, tasub selle keele sisendi pakkumisega j\u00e4tkata ja v\u00f5imalusel suhtlust mitmekesistada.<\/p>\n

Uurimistulemused on Bairdi hinnangul eriti olulised Eestis seoses \u00fcleminekuga eestikeelsele haridusele ning kakskeelsete laste arvu kasvuga lasteaedades ja koolides. Teadusp\u00f5hine arusaam kakskeelsuse varajasest arengust aitab luua toetavamat keskkonda k\u00f5igile lastele ja kummutada m\u00fc\u00fcte kakskeelsuse kohta.<\/p>\n

Praktilised soovitused<\/p>\n

Piret Bairdi doktorit\u00f6\u00f6 pakub kakskeelsete lastega tegelevatele t\u00e4iskasvanutele mitmeid praktilisi n\u00e4pun\u00e4iteid. \u00dche keskse s\u00f5numina ei tasu lapse koodivahetust karta. Uuring kinnitab, et see on normaalne ja ajutine osa varasest kakskeelsest arengust, mitte m\u00e4rk probleemist v\u00f5i segadusest. Liigne mure v\u00f5i laste pidev parandamine v\u00f5ib olla asjatu, sest koodivahetus v\u00f5ib aidata lapsel end paremini v\u00e4ljendada, eriti kui tema oskused \u00fches keeles on veel tagasihoidlikumad.<\/p>\n

Selle asemel, et keskenduda koodivahetusele, tuleks t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata pigem rikkaliku keelelise sisendi pakkumisele m\u00f5lemas keeles. K\u00f5ige t\u00e4htsam on tagada lapsele j\u00e4rjepidevalt piisavalt mitmekesist keelelist materjali. Isegi laps \u00fchte keelt ajutiselt v\u00e4hem kasutab, on \u00e4\u00e4rmiselt oluline selle keele sisendi pakkumisega j\u00e4tkata. Sisendi kvaliteedi t\u00f5stmiseks ja mitmekesistamiseks v\u00f5ib kaaluda n\u00e4iteks raamatute lugemist, laulude kuulamist v\u00f5i lasta lapsel suhelda teiste keelek\u00f5nelejatega.<\/p>\n

Vanemad ja hooldajad peaks aga meeles pidama, et nad on lastele otsesene keeleline eeskuju. Nad \u00f5pivad keelestruktuure ja -malle just t\u00e4iskasvanute k\u00f5ne p\u00f5hjal, mis on nende jaoks peamine alusmaterjal oma keeleoskuse ehitamiseks. Seet\u00f5ttu on oluline m\u00f5lemat keelt teadlikult v\u00e4\u00e4rtustada. Uuritud pere roteeruv keelepoliitika oli \u00fcks v\u00f5imalik viis, kuidas seda edukalt teha.<\/p>\n

L\u00f5petuseks tuleks aga kakskeelsete laste arengut toetada, mitte kakskeelsust patologiseerida. Nende keeleline areng v\u00f5ib m\u00f5nes aspektis, n\u00e4iteks s\u00f5navara suuruses v\u00f5rreldes \u00fckskeelse eakaaslasega, erineda, kuid see ei t\u00e4henda automaatselt probleemi.<\/p>\n

Loe Piret Bairdi doktorit\u00f6\u00f6d t\u00e4ismahus Tallinna \u00dclikooli digikogus ETERA<\/a>. Bairdi juhendas Tallinna \u00dclikooli eesti keele professor Reili Argus. Oponeerisid Tartu \u00dclikooli ps\u00fchholingvistika professor Virve-Anneli Vihman ja Leipzigi \u00dclikooli teadur Antje Quick.<\/p>\n

Tallinna \u00dclikooli eesti keele kui teise keele lektor Piret Baird. Autor\/allikas: TL\u00dc<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Paljud mitmekeelsete perede vanemad Eestis on Bairdi s\u00f5nul kokku puutunud hoiakuga, et laps peaks keeled rangelt lahus hoidma.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":26505,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,7566,37,33,35,34,36,14357,14361,13547,14360,14359,14362,14358,407],"class_list":{"0":"post-26504","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-doktoritoo","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-kakskeelsus","17":"tag-keeleline-areng","18":"tag-keeleope","19":"tag-keelte-segamine","20":"tag-koodivahetus","21":"tag-lingivistika","22":"tag-piret-baird","23":"tag-tallinna-ulikool"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115428187429594686","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26504","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=26504"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26504\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/26505"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=26504"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=26504"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=26504"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}