Uus, m\u00f6\u00f6dunud aasta detsembris ilmunud \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamat \u00d5S 2025 on n\u00fc\u00fcdseks saanud oma elu elada ligi kolmveerand aastat. Eesti Keele Instituudi juhtivleksikograaf Margit Langemets ja teadur Lydia Risberg vaatavad “Keeleminutites” \u00d5S 2025 vastuv\u00f5ttu meedias.<\/p>\n
\u00d5S p\u00e4lvis meedias p\u00e4ris palju t\u00e4helepanu: detsembrist siiani on ilmunud rohkem kui 80 kirjutist, kus \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatut on kuidagi mainitud. Sagedamini on \u00d5S siiski olnud juhuslik, m\u00f6\u00f6daminnes, muude teemade k\u00f5rval mainitud asjaolu. Aga pea pooltes r\u00e4\u00e4giti otse \u00d5S-ist. Artiklid ilmusid kahe lainena: esiteks \u00d5S-i ilmumise puhul detsembris ning teine laine tuli jaanuari l\u00f5pus seoses \u00fche rahvaalgatusega1. P\u00e4rast seda on \u00d5S-ile keskendutud vaid ajakirjas Keel ja Kirjandus ilmunud ringk\u00fcsitluses “Milleks meile \u00d5S?” maist kuni juulini, kus s\u00f5na said keeleteadlased, \u00f5petajad, kirjanikud ja t\u00f5lkijad, kokku 16 inimest.<\/p>\n
Jaanip\u00e4eval toimus Br\u00fcsselis kaheksas rahvusvaheline preskriptivismiuurijate konverents, kus arutletakse “\u00f5ige\u2013vale” ideoloogia aspektide \u00fcle keeles. Meie vaatlesime oma ettekandes, kuidas Eesti meedias v\u00f5eti vastu \u00d5S 2025. Teemad, mille \u00fcle meie meedias arutleti, ringlesid kirjakeelega seonduva \u00fcmber k\u00f5ige laiemas m\u00f5ttes: kirjakeele norm ja vajadus seda ajakohastada, tegelik keelekasutus, \u00d5S kui s\u00fcmbol, paberraamatu olulisus ja digitaliseerunud maailma vajadused, keelerikkus, eesti keele s\u00e4ilimine jpm. Teiste seas kerkis aga selgesti esile kaks teemat v\u00f5i murekohta.<\/p>\n
Esiteks \u00d5S kui lubatud s\u00f5nade loend. Hoolimata sellest, et uue \u00d5S-i eess\u00f5nas on otses\u00f5nu kirjas, et “\u00d5S-i s\u00f5navalik on vaid v\u00e4ike osa k\u00f5igist v\u00f5imalikest s\u00f5nadest”, et “\u00d5S-ist puudumine ei t\u00e4henda s\u00f5na keelamist, pigem seda, et kasutada tuleb teisi allikaid” ning et “Piirav norm … h\u00f5lmab riiki, avalikku asjaajamist ja ametlikke tekste”, t\u00f5lgendatakse \u00d5S-i ikka kui \u00fcle\u00fcldist lubatud s\u00f5nade loendit. T\u00f5si, on teada, et sarnaselt kiputakse suhtuma mis tahes s\u00f5naraamatusse, saati siis sellesse, mille nimetuses sisaldub \u00f5igekeelsus, see t\u00e4hendab \u00f5ige keel. Rahvaalgatus erutas rahvast (“hulk ausaid eestikeelseid roppusi ja solvanguid on \u00d5S-ist v\u00e4lja roogitud”), samas kui keeleteadlased ja \u00f5petajad ei v\u00f5tnud seda kuigi t\u00f5siselt (“Me ei pea \u00d5S-i p\u00e4rast lahinguid pidama”). \u00d5S-i s\u00f5navaliku \u00fcle on kirkalt m\u00f5tteid vahetatud iga \u00d5S-i ilmumise j\u00e4rel, sagedamini just suunaga, et puudu on “m\u00f5nedki olulised s\u00f5nad”, nt k\u00e4kerdis, p\u00f6tserdis, autsaider, etteheide2. Vahel ka teisipidi, et miks ometi on sisse v\u00f5etud bemm ja burks3. 50 aastat tagasi m\u00e4rkisid ka Andres Langemets ja Joel Sang, et \u00d5S-is kui ” \u00f5igekeelsuse katekismuses on esitatud hulgaliselt dialektisme, arhaisme, vulgarisme, mis ju \u00f5igupoolest ei tohiks kuuluda kirjakeelde”4. N\u00fc\u00fcdne olukord oli sellele suisa \u00e4\u00e4rmuslikult vastupidine: 2026. aasta rahvaalgatuse toel n\u00f5uti kirjakeelde tagasi munni, m\u00f6lakat ja tiblat, sest see on “eesti keele ja kultuuri s\u00e4ilimise seisukohalt oluline”.<\/p>\n
\u00d5S-i s\u00f5navaliku teema on omakorda tihedasti seotud teise meedias esile kerkinud teemaga, ja nimelt: \u00d5S ja S\u00f5naveeb. Teisis\u00f5nu, segadus selle \u00fcmber, kus on kirjakeele norm ja kust peaks seda vaatama, kui meil on \u00d5S, mis \u00f5iguslikult on kirjakeele normi alus, ja keeleportaal S\u00f5naveeb, kus on EKI \u00fchends\u00f5nastik, mis on kirjakeele normiga koosk\u00f5las. Nii EKI \u00fchends\u00f5nastik (\u00dcS) kui ka \u00d5S on v\u00f5rsunud \u00fchest ja samast eesti keelest, \u00fchest ja samast keeleandmestikust ning meie keelereeglid on ikka \u00fched ja samad, s\u00f5ltumata s\u00f5nakogust, kus \u00fcks v\u00f5i teine s\u00f5na esitatud on. S\u00f5na m\u00f5ru k\u00e4\u00e4ndub kirjakeelsena ikka m\u00f5ru : m\u00f5ru : m\u00f5ru, olgu ta \u00dcS-is v\u00f5i \u00d5S-is; drinkima on k\u00f5nekeelne nii \u00dcS-is kui ka \u00d5S-is; aga et klutine on murdekeelne ja hoorapoeg vulgaarne, saab teada \u00fcksnes \u00dcS-ist.<\/p>\n
Ajaloost on mitu korda l\u00e4bi k\u00e4inud suure \u00d5S-i m\u00f5te, mis \u00fchendaks endas k\u00f5ike, kogu keeleinfot: s\u00f5nade kirjakuju ja s\u00f5namuutmist, k\u00f5iki t\u00e4hendusi ja kasutusn\u00e4iteid, stiilim\u00e4rgendeid, rektsioone ja kollokatsioone, selgitusi ja soovitusi. Pealkirigi oleks varasemast v\u00f5tta: “Eesti keele s\u00f5naraamat \u00d5S”. Keeles on normitud \u00f5igekiri ja s\u00f5namuutmine, pisut ka v\u00e4lde, kui see m\u00f5jutab s\u00f5namuutmist \u2013 see info on EKI \u00fchends\u00f5nastikus (= S\u00f5naveebis) olemas palju t\u00e4ielikumalt kui \u00d5S-is, kus see paberk\u00f6ite mahupiirangu t\u00f5ttu on \u00e4\u00e4rmuseni kokku pressitud. Neutraalsesse, ametlikku keelde \u00fcldjuhul ei sobi s\u00f5nad, mis kalduvad k\u00f5ige t\u00fc\u00fcpilisemalt esinema m\u00f5nes muus allkeeles peale ametliku \u2013 ka see info on EKI \u00fchends\u00f5nastikus palju rikkalikum kui \u00d5S-is, kuhu v\u00e4rvinguga s\u00f5nu on valitud \u00fcksnes n\u00e4puotsaga. \u00dcldkeele t\u00e4hendusi ei normita, need kujunevad keelekasutuses, kus uusi t\u00e4hendusi s\u00fcnnib kogu aeg.<\/p>\n
Keeles on “lubatud” k\u00f5ik s\u00f5nad, peab vaid teadma, kus, kuidas ja kellega passib neid kasutada. Ja selles saab s\u00f5nastik keelekasutajat toetada \u2013 mida suurem (ja pidevalt t\u00e4ienev) s\u00f5nastik, seda paremini. Praegustest s\u00f5nakogudest on k\u00f5ige rohkem infot EKI \u00fchends\u00f5nastikus, mille k\u00f5rval on \u00fchise p\u00e4ringuga k\u00e4ttesaadavad paljud terminikogud (kokku \u00fcle 180). \u00d5S-i valik on piiratum \u2013 kui siit infot ei leia, tasub alati otsida \u00dcS-ist.<\/p>\n
1 Vt https:\/\/rahvaalgatus.ee\/initiatives\/1677-munn-m%C3%B6lakas-ja-tibla-tagasi-%C3%B5s-i-ja-kirjakeelde<\/p>\n
2 Johannes Voldemar Veski “Kriitilisi m\u00e4rkmeid “V\u00e4ikese \u00f5igekeelsuse s\u00f5naraamatu” kohta”. \u2013 Johannes Voldemar Veski keelelisi t\u00f6id. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1958 [1954], lk 186\u2013195.<\/p>\n
3 Vt https:\/\/uueduudised.ee\/burks-ja-diip-tapavad-eesti-keelt\/<\/p>\n
4 A. Langemets, J. Sang, “Keel ja kirjandus”, Sirp ja Vasar 15.10.1976. Vt https:\/\/dea.digar.ee\/cgi-bin\/dea?a=d&d=sirpjavasar19761015.1.3&e=——-et-25–1–txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA————-<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Uus, m\u00f6\u00f6dunud aasta detsembris ilmunud \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamat \u00d5S 2025 on n\u00fc\u00fcdseks saanud oma elu elada ligi kolmveerand aastat. Eesti…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":265130,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,13146,34,36,31,32,21,5426,13148,28,29,102566,95,27558,19,6459,6460,25,23,24,22,58072,20,30,92,93,94],"class_list":["post-265129","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eki","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-keel","tag-keeleminutid","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lydia-risberg","tag-maailm","tag-margit-langemets","tag-news","tag-oigekeelsussonaraamat","tag-os","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-us","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117191313049459911","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/265129","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=265129"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/265129\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/265130"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=265129"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=265129"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=265129"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}