Ta nimetas Putinit oma s\u00f5braks ja kiitis kahe riigi tihenevaid majandussidemeid, kuid r\u00e4\u00e4kis \u00fcht\u00e4kki ka vajadusest l\u00f5petada s\u00f5da.<\/p>\n
\u201eIga p\u00e4ev, mil s\u00f5da j\u00e4tkub, viib inimkonda sammu tagasi. Iga samm rahu poole annab aga kogu inimkonnale t\u00f5elist lootust,\u201c \u00fctles Modi Kremli avaldatud vestluse stenogrammi j\u00e4rgi.<\/p>\n
\u201ePeame l\u00f5putust s\u00f5jast j\u00f5udma s\u00f5ja l\u00f5petamise ja vaenutegevuse lakkamiseni. Just selles suunas tuleb meil liikuda,\u201c hurjutas ta.<\/p>\n
\u201eSuur t\u00e4nu, h\u00e4rra peaminister. Me liigume sellel teel edasi,\u201c vastas Putin Vene riigimeedia teatel.<\/p>\n
Modi rahu\u00fcleskutsele lisab kaalu asjaolu, et India on Hiina k\u00f5rval \u00fcks suuremaid Vene nafta ostjaid ja aitab sellega t\u00e4ita Venemaa riigikassat. Teisalt on New Delhi p\u00fc\u00fcdnud juba pikka aega \u00fchelt poolt s\u00e4ilitada kasulikud suhted Moskvaga, kuid teiselt poolt distantseerida end Putini s\u00f5jast.<\/p>\n
Kremli teatel andis Putin Modile hiljem \u00fclevaate Venemaa s\u00f5jategevusest Ukrainas. Moskva on korduvalt kinnitanud, et on valmis s\u00f5da l\u00f5petama \u00fcksnes enda seatud tingimustel. Ukraina hinnangul t\u00e4hendaks nende tingimustega n\u00f5ustumine sisuliselt kapituleerumist.<\/p>\n
Ka Tokajev \u00e4rgitas s\u00f5da l\u00f5petama<\/p>\n
Ka Venemaa l\u00e4him liitlane Kesk-Aasias, Kasahstani<\/a> president Kass\u00f5m-\u017domart Tokajev kutsus hiljuti Putinit<\/a> Ukraina s\u00f5da k\u00fclmutama ning naasma rahul\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste juurde. Veelgi t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsem oli Tokajevi t\u00f5demus, et isegi Astana ei m\u00f5ista, miks Venemaa selle s\u00f5ja \u00fcldse alustas.<\/p>\n Tokajev esitas \u00fcleskutse juulis Venemaal Omskis toimunud kohtumisel Putiniga.<\/p>\n \u201eV\u00f5ib-olla tuleks see konflikt juba k\u00fclmutada ning p\u00f6\u00f6rduda tagasi Istanbuli 2.0 valemi juurde. Seal saavutati m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid tulemusi. Seej\u00e4rel saaks suurriikide, sealhulgas Venemaa garantiide toel liikuda kauaoodatud rahu poole,\u201c \u00fctles Tokajev.<\/p>\n Tokajevi viidatud \u201eIstanbul 2.0\u201c t\u00e4hendab t\u00e4navu mais ja juunis Istanbulis peetud Vene-Ukraina k\u00f5nelusi. Venemaa n\u00f5udis seal muu hulgas, et Ukraina loovutaks osa oma territooriumist ning loobuks s\u00f5jakahjude h\u00fcvitamise n\u00f5udest. Ukraina pidas tingimusi vastuv\u00f5etamatuks ning k\u00f5nelused jooksid ummikusse.<\/p>\n Tokajev r\u00e4\u00e4kis Putinile juulis muu seas, et s\u00f5ja olemus on ebaselge paljudele, sealhulgas tema riigile. V\u00f5rdluseks t\u00f5i ta Armeenia ja Aserbaid\u017eaani konflikti, mille ajaloolised p\u00f5hjused olid Tokajevi s\u00f5nul k\u00f5igile arusaadavad.<\/p>\n \u201e[Ukraina s\u00f5ja puhul] on aga v\u00e4ga raske m\u00f5ista, milles selle konflikti tegelik olemus seisneb,\u201c lausus ta.<\/p>\n Tokajev lisas, et on saanud Ukraina s\u00f5ja kohta palju s\u00f5numeid nii Euroopast kui ka Ameerika \u00dchendriikidest ning pidas vajalikuks oma seisukoha Putinile otse v\u00e4lja \u00f6elda.<\/p>\n \u201eKahju on vaadata, kuidas noored inimesed surevad. Nemad on Venemaa ja Ukraina vennasrahvaste geenifond. See k\u00f5ik tuleb peatada,\u201c m\u00e4rkis Tokajev, lisades, et s\u00f5ja j\u00e4tkumine tuleb kasuks \u00fcksnes Venemaa vastastele.<\/p>\n Putin vastas, et annab hiljem Tokajevile Ukraina olukorrast \u00fclevaate.<\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeri<\/a>Loe kommentaare (56)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ta nimetas Putinit oma s\u00f5braks ja kiitis kahe riigi tihenevaid majandussidemeid, kuid r\u00e4\u00e4kis \u00fcht\u00e4kki ka vajadusest l\u00f5petada s\u00f5da.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":265254,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,102902,130,37,33,35,34,36,1207,2390,20838,107,96,661],"class_list":["post-265253","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-biskek","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-india","tag-narendra-modi","tag-shanghai-koostooorganisatsioon","tag-soda-ukrainas","tag-venemaa","tag-vladimir-putin"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117192020890517782","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/265253","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=265253"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/265253\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/265254"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=265253"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=265253"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=265253"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}