Tehisaru avab uusi v\u00f5imalusi, ent toob kaasa ka s\u00fcsteemseid ohte, mis v\u00f5ivad muuta n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6 \u00fchek\u00fclgsemaks ja v\u00e4hem inimlikuks.<\/p>\n
“Loomevaldkonna kokkulepped r\u00f5hutavad kolme p\u00f5him\u00f5tet: inimt\u00f6\u00f6d tuleb v\u00e4\u00e4rtustada, tasu tehisaru kasutamise eest peab olema v\u00e4hemalt v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne, mida oleks makstud p\u00e4ris t\u00f6\u00f6 eest, ning tehisarusisu peab olema selgelt m\u00e4rgistatud, et publik teaks, millal n\u00e4eb v\u00f5i kuuleb masinloomet,” r\u00e4\u00e4gib Eesti N\u00e4itlejate Liidu esimees ja Vanemuise teatri n\u00e4itleja Reimo Sagor.<\/p>\n
M\u00f5ni aasta tagasi luges Ellen Kilgas mu stuudios sisse audioraamatut oma isast ning seal tekkis olukord, kus ta tahtis kasutada T\u00f5nu Kilgase h\u00e4\u00e4lega lauseid. Ta luges isa tsitaadid sisse, saatis need Hollandisse ja seal tehti varalahkunud n\u00e4itleja h\u00e4\u00e4len\u00e4idiste p\u00f5hjal tehisaru vahenditega t\u00fctre h\u00e4\u00e4lest isa h\u00e4\u00e4l. Toona ei uskunud ma oma k\u00f5rvu, et n\u00fc\u00fcd on siis nii. N\u00fc\u00fcdseks on see vist \u00fcsna harilik asi?<\/p>\n
H\u00e4\u00e4l on isikuandmete osa ja kuulub sellele inimesele, kelle h\u00e4\u00e4l see on. Teadmata k\u00f5iki fakte, eeldan ma, et Ellen Kilgas on T\u00f5nu Kilgase esitaja\u00f5iguste p\u00e4rija ning tal on \u00f5igus otsustada, kuidas isa h\u00e4\u00e4lt kasutada. Sealhulgas, kas lubada isa h\u00e4\u00e4le rekonstrueerimist tehisaru abil. Aga ka siis peab j\u00e4rgima seadust ja eetilisi piire. P\u00e4rimine ei anna automaatselt \u00f5igust luua kellegi h\u00e4\u00e4lest tehislikke tuletisi. V\u00e4ga paljud tahaksid ilmselt teada, kas kadunud Ita Everi h\u00e4\u00e4lt v\u00f5iks kasutada m\u00f5ne toote reklaamimiseks. \u00d5nneks ei ole see praegu lubatud. Lahkunud n\u00e4itleja h\u00e4\u00e4lt ei saa tehislikult taastada ja kommertseesm\u00e4rgil kasutada ilma selge \u00f5igusliku aluse ja p\u00e4rijate n\u00f5usolekuta.<\/p>\n
Autori\u00f5igused on siin hallis tsoonis?<\/p>\n
Mis puudutab tehish\u00e4\u00e4le loomist, siis jah, see on hall tsoon. Probleem tekib sellest, kuidas tehisaru t\u00f6\u00f6tab: teosed lammutatakse\u00a0token’iteks (teksti v\u00e4ikseim \u00fchik \u2013 A. R. V. ) ja vektoriteks (matemaatiline esitus, mis kirjeldab objekti omadusi numbrite kujul \u2013 A. R. V.), mis pole k\u00fcll s\u00f5na otseses m\u00f5ttes teos, kuid sisaldavad metaandmeid algmaterjalist. See t\u00e4hendab, et nende p\u00f5hjal saab sageli algse teose uuesti kokku panna. See eristab masinat inimesest: inimene imiteerib, tehisaru aga taastoodab. Seet\u00f5ttu pole v\u00e4ide, et “token\u00a0pole autori\u00f5igusega kaitstud”, \u00fcldsegi veenev. Kui\u00a0embedding\u00a0(t\u00e4henduslik vektor, mis kirjeldab objekti sisu ja seoseid teiste objektidega \u2013 A. R. V) v\u00f5imaldab algteose rekonstrueerida, on tegemist varjatud kopeerimisega, mis t\u00f5statab t\u00f5siseid autori\u00f5iguse ja eetika k\u00fcsimusi.<\/p>\n
Loodusfilmidest tuntud David Attenborough’l, kes sai hiljuti saja-aastaseks, on v\u00e4ga isikup\u00e4rane h\u00e4\u00e4l. N\u00e4en Youtube’is suvalisi tehisaru abil loodud klippe, kus on seesama h\u00e4\u00e4let\u00e4mber ja kohe tuleb silme ette konkreetne h\u00e4rra \u2013 see on korraga naljakas ja kurb. Ilmselgelt ei ole ta neid tekste sisse lugenud, aga tema isiku kohalolu on h\u00e4\u00e4le kaudu tajutav.<\/p>\n
Tehisaru kasutab loojate t\u00f6\u00f6 vilju ja h\u00e4\u00e4lt viisil, mis on \u00f5igupoolest illegaalne, kuid seadusandlus j\u00f5uab sellele j\u00e4rele alles siis, kui kahju on juba tehtud. Tehnoloogia liigub kiiresti, reeglid aga venimisi, mist\u00f5ttu on esitajatel ja autoritel v\u00e4ga raske oma \u00f5igusi kaitsta. Luba ei k\u00fcsita, h\u00e4\u00e4li ja esitusi kasutatakse suvaliselt ning s\u00fcsteem on \u00fcles ehitatud nii, et rikkumisi on lihtne sooritada ja raske t\u00f5estada. Praegu oleme olukorras, kus seadusandlus justkui eeldab, et tuleb luba k\u00fcsida. Kui luba ei ole k\u00fcsitud, peab h\u00e4\u00e4le omanik hakkama ise oma \u00f5igusi n\u00f5udma. Need protsessid on muudetud esitajatele ja autoritele v\u00e4ga keeruliseks ning see n\u00e4itab seadusloome n\u00f5rkust ja olukorra absurdsust.<\/p>\n
Tehnoloogia v\u00f5imaldab juba praegu teha tavakodanikul igasuguseid vigureid muusika, pildi, h\u00e4\u00e4lte ja digikujutistega. Ilmselt noorem p\u00f5lvkond ei saa varsti \u00fcldse aru, milles on probleem. \u00dched \u00fctlevad, et tehisaruga muusika, filmide ja h\u00e4\u00e4lte “loomine” on t\u00e4ielikult ebaeetiline, aga paljud arvavad, et kui meil juba on selline masin, siis tuleb seda ka kasutada. Juriidiliselt on tehtud olukord piisavalt keerukaks, seal taga on v\u00e4ga suured \u00e4rihuvid. Samal ajal on \u00fcsna palju infot ka varjatud, mis puudutab tehisaru treenimise protsessi ja mastaapi. Kas oleme suure murrangu tunnistajateks?<\/p>\n
Eetiline ja p\u00f5lvkondadevaheline arusaam tehisarust paraneks ainult siis, kui tehnoloogiaettev\u00f5tted oleksid kohustatud j\u00e4rgima t\u00e4ielikku l\u00e4bipaistvust: kelle teoste ja esituste peal tehisaru treeniti, milliseid andmeid kasutati ja kuidas kahju h\u00fcvitatakse. Ilma selleta j\u00e4\u00e4b \u00fcks p\u00f5lvkond kogema, et nende looming on varastatud, samal ajal kui teine n\u00e4eb tehisarus k\u00f5igest mugavat t\u00f6\u00f6vahendit.<\/p>\n
Minu hinnangul on tehisaru treening praegu siiski suur vargus, mida p\u00fc\u00fctakse \u00f5igustada innovatsiooniga ja v\u00e4idetega, et “noored ju tahavad” v\u00f5i “publik eelistab l\u00fchisisu”. Kuid \u00fchiskonnal on vastutus mitte niisama soovidele j\u00e4rele anda, vaid kujundada v\u00e4\u00e4rtusi, nagu kunagi tehti kirjaoskusega. See ei tekkinud ju iseenesest, vaid loodi teadliku pingutusega. Seega ei ole k\u00fcsimus ainult tehnoloogias, vaid selles, kuidas me \u00fchiskonnana otsustame oma kultuuri, loomingut ja rahvast kaitsta.<\/p>\n
Kui r\u00e4\u00e4kida maksumaksja raha eest s\u00fcndivast loometegevusest \u2013 teater, film, raadio, televisioon \u2013, kas siis seal v\u00f5iks olla v\u00e4ga selgelt determineeritud, kuidas ja millises ulatuses v\u00f5ib tehisaru rakendada?<\/p>\n
Eesti N\u00e4itlejate Liit (ENL) on teinud kultuuriministeeriumile ettepaneku v\u00f5tta tehisaru teemal \u00fchiskonnas tugevam eestvedaja roll. P\u00f5his\u00f5num on, et just kultuuriministeerium peab olema see, kes seisab inimloomingu v\u00e4\u00e4rtustamise eest ajal, mil teised ministeeriumid keskenduvad kas autori\u00f5iguse tehnilistele n\u00fcanssidele v\u00f5i innovatsiooni edendamisele.<\/p>\n
Tehisaru on juba m\u00f5jutanud loomevaldkonda. Platvormidel levivad audioraamatud, mis on tehtud s\u00fcnteesh\u00e4\u00e4ltega, kuid n\u00e4itlejatele on audioraamatud olnud tarvilik sissetulekuallikas. Siin on oluline roll ka teenuse kasutajal. Masinh\u00e4\u00e4l ei suuda veel asendada inimese intonatsiooni, kogemust ja emotsionaalset s\u00fcgavust ehk seda, mida kuulaja otsib. Head audioraamatute kuulajad, \u00e4rge rahulduge tehisliku sopaga!<\/p>\n
Seejuures on selge, et ilma tugevate reeglite ja l\u00e4bipaistvuseta surutakse turgu suunas, kus masinh\u00e4\u00e4led hakkavad loojate t\u00f6\u00f6d v\u00e4lja t\u00f5rjuma. Seet\u00f5ttu on vaja poliitilist tahet ja selget s\u00f5numit: inimlooming on v\u00e4\u00e4rtus, mida tuleb kaitsta, ning tehisarup\u00f5hise kasutuse puhul peab olema l\u00e4bipaistev, kelle h\u00e4\u00e4lt v\u00f5i esitust kasutatakse ja kuidas seda h\u00fcvitatakse.<\/p>\n
M\u00f5ned n\u00e4itlejad on minu teada andnud oma h\u00e4\u00e4len\u00e4ited teaduse h\u00fcvanguks?<\/p>\n
Jah. Kuigi eesti keele instituudi (EKI) k\u00f5neveeb.ee ja Tartu \u00fclikooli neurok\u00f5ne.ee lehel saab neid h\u00e4\u00e4li kasutada, siis n\u00e4itlejad on need andnud esmajoones teadusliku kasutuse eesm\u00e4rgil. \u00d5nneks oleme koos EKI-ga j\u00f5udnud kokkuleppeni, mis m\u00e4\u00e4rab, kuidas neid h\u00e4\u00e4li tohib kasutada. Eesm\u00e4rk on tagada, et loodud s\u00fcnteesh\u00e4\u00e4li ei kasutataks \u00e4rilisel eesm\u00e4rgil ilma n\u00e4itlejatele tasu maksmata ehk viisil, mis v\u00f5tab n\u00e4itlejatelt t\u00f6\u00f6 ja sissetuleku.<\/p>\n
Kokkuleppe vajadus tekkis p\u00e4rast juhtumit, kus \u00fche n\u00e4itleja h\u00e4\u00e4lt kasutati loata autokooli testirobotis. See t\u00f5i esile vajaduse reguleerida nii p\u00e4ris- kui ka s\u00fcnteesh\u00e4\u00e4lte kasutamist. Arutelud olid pikad, sest protsessis osales mitu ministeeriumi ja asutust, kuid l\u00f5puks j\u00f5udsime \u00f5iglase kokkuleppeni, mis on audiovaldkonnas teerajaja.<\/p>\n
Ka audiovisuaalses valdkonnas on ENL j\u00e4tkuvalt seisukohal \u2013 mida toetavad ka rahvusvahelised organisatsioonid ja varasemad kokkulepped teistes riikides \u2013, et kui tehisaru teeb loomingulist t\u00f6\u00f6d, peab selle kasutamine olema selgelt reguleeritud ja \u00f5iglaselt tasustatud. Tehisaru ei tohi n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6 v\u00e4\u00e4rtust odavdada. Samal ajal n\u00e4hakse, et teatud olukordades, n\u00e4iteks ohtlikes stseenides v\u00f5i n\u00e4itleja ajutise terviseprobleemi korral, v\u00f5ib tehisaru kasutamine olla p\u00f5hjendatud, kui see toimub selge loaga, projekti piires ja on \u00f5iglaselt tasustatud. Eesm\u00e4rk on kaitsta inimt\u00f6\u00f6 v\u00e4\u00e4rtust, v\u00f5imaldades samal ajal teoste valmimist.<\/p>\n
On sul veel n\u00e4iteid, kuidas Eestis on n\u00e4itlejate h\u00e4\u00e4lt kuritarvitatud?<\/p>\n
Eestis on olnud \u00fcksikuid juhtumeid, kus n\u00e4itlejate h\u00e4\u00e4lt v\u00f5i kujutist on tehisaruga toodetud reklaamides kasutatud ilma loata. T\u00f5en\u00e4oliselt on see juhtunud teadmatusest. Eesti N\u00e4itlejate Liit on teinud k\u00f5igi liikmete esitustele t\u00e4ieliku\u00a0opt-out’i (loobumine\/keeldumine\/mitteosalemine, kui osalemine oleks muidu automaatne). Meie liikmete h\u00e4\u00e4lt ega kujutist ei tohi tehisarus kasutada ilma selge loata ja ENL-iga s\u00f5lmitud tasulepinguta. Loata kasutused on liidu sekkumisel eemaldatud, kuid j\u00e4\u00e4b edasise v\u00e4\u00e4rkasutuse oht, sest me ei tea, kuhu n\u00e4itlejate materjal tehisarus\u00fcsteemides kadus. Avalikkuse kriitiline hoiak on samuti aidanud selliseid juhtumeid v\u00e4hendada ja lahendada.<\/p>\n
Kuskil eksisteerib suur digikratt, kellel on ligip\u00e4\u00e4s n\u00e4itlejate h\u00e4\u00e4lele ja digikujutisele. Liigumegi n\u00fc\u00fcd edasi digikujutise teema juurde. Toon n\u00e4iteks Val Kilmeri juhtumi, kus n\u00e4itleja digitaalselt taaselustati filmirolli tarvis, mis oli j\u00e4\u00e4nud surma t\u00f5ttu pooleli.* Siin paistab juriidiliselt olevat k\u00f5ik korrektne, aga see t\u00f5statab k\u00fcsimuse: kellel on \u00f5igus otsustada n\u00e4itleja digitaalse kujutise ja h\u00e4\u00e4le \u00fcle \u2013 eriti p\u00e4rast tema surma \u2013ning kuidas seda tulevikus \u00f5iglaselt ja eetiliselt reguleerida?<\/p>\n
P\u00e4rast Val Kilmeri surma l\u00e4ksid esitaja varalised \u00f5igused ilmselt p\u00e4rijatele, kuid nii selle kui ka Ita Everi n\u00e4ite p\u00f5hjal tuleb m\u00f5ista, et tehislik kujutis v\u00f5i s\u00fcnteetiline h\u00e4\u00e4l ei ole lihtsalt olemasoleva salvestise kasutamine. See on uus tuletis, mille lubamine peab olema selges\u00f5naliselt kokku lepitud. Kui \u00f5igused pole t\u00e4pselt m\u00e4\u00e4ratletud, v\u00f5ivad l\u00e4hedased filmi tegemise peatada ja vaidlused on \u00f5igustatud. ENL teostab oma liikmete varalisi \u00f5igusi, aga kurb t\u00f5siasi on see, et endiselt n\u00e4eme lepinguid, kus n\u00e4itlejalt n\u00f5utakse “k\u00f5ikide \u00f5iguste loovutamist igaveseks ajaks, kogu universumis ja k\u00f5ikidel tulevikutehnoloogiatel”. Meie seisame sellele v\u00e4ga tugevalt vastu, sest n\u00e4itleja ei tohi kaotada kontrolli oma h\u00e4\u00e4le ja kujutise \u00fcle.<\/p>\n
Aga Euroopas on sellest saamas uus suur probleem. Kes otsustab\u00a0opt-out’i \u00fcle, kui n\u00e4itleja esitusi soovitakse kasutada tehisaru treenimiseks v\u00f5i temast digitaalse kaksiku loomiseks? M\u00f5nes riigis, kus \u00f5iguste loovutamine on lihtsam, on puhkenud absurdsed vaidlused, mille k\u00e4igus p\u00fc\u00fctakse t\u00f5estada, et n\u00e4itlejal endal puudub sisuline \u00f5igus oma esituse \u00fcle. Kuni regulatsioonid on ebaselged, tuleb v\u00f5idelda, et tagada \u00f5igus oma h\u00e4\u00e4le ja kujutise \u00fcle.<\/p>\n
Eraldi teemana argumenteeritakse, millal tehisaru v\u00e4ljund on autori\u00f5igusega kaitstav ja kas detailne\u00a0prompt\u00a0(\u00fclesande kirjeldus \u2013 A. R. V.) v\u00f5ib olla loominguline panus. M\u00f5ned kohtuotsused on seda tunnistanud, ent paljud leiavad, et tehisaru v\u00e4ljund tugineb ikkagi teiste teostele, eriti kui\u00a0token’id sisaldavad originaalteose koopiaid ning seet\u00f5ttu ei saa seda k\u00e4sitleda originaalse loominguna.<\/p>\n
Kui ma k\u00e4sitlesin filminduse intervjuudes sedasama teemat, siis t\u00f5in suvalise n\u00e4ite, \u00f6eldes, et kui tahame n\u00e4iteks J\u00fcri J\u00e4rvetit filmi tarvis “elustada”, siis selle peale intervjueeritav reageeris tugevalt. Tuli v\u00e4lja, et praegu planeeritaksegi teha J\u00fcri J\u00e4rvetist dokfilm ning k\u00e4ib t\u00f5sine diskussioon, kas anda tema kujutis ja h\u00e4\u00e4len\u00e4idised tehisarule ning panna ta selles dokfilmis n-\u00f6 elama. Tema k\u00e4est luba k\u00fcsida ju enam ei saa.<\/p>\n
Kui me selleteemalise juriidilise k\u00fcsimuse suudame lahendada, siis j\u00e4\u00e4b veel eetililis-moraalne k\u00fcsimus, mis tuleks \u00fchiskonnas l\u00e4bi arutada. Kas meil on vaja J\u00fcri J\u00e4rvet tehislikult elustada, ja miks? Selliseid n\u00e4iteid on veel ja mitte ainult lahkunud inimestega. Virtuaalne ABBA kontsert t\u00f5estab, et digitaalse elamuse eest ollakse valmis maksma. Aga kas sellist taasloomist on \u00fcldse vaja, kas see on eetiline ja millised oleksid alternatiivid? Sama k\u00fcsimus kerkib J\u00fcri J\u00e4rveti puhul. Kas see tuleneb siirast igatsusest v\u00f5i on see lihtsalt \u00e4riline projekt, mis kasutab \u00e4ra publiku tehnoloogiahuvi? Seni, kuni \u00fchiskond pole neid v\u00e4\u00e4rtusk\u00fcsimusi l\u00e4bi arutanud, j\u00e4\u00e4b teema vastuoluliseks.<\/p>\n
On tekkinud tehisaruteenuseid, mis v\u00f5imaldavad “suhelda” lahkunud l\u00e4hedastega, kasutades nende h\u00e4\u00e4lt ja tehislikku dialoogi. Kuigi tehnoloogia seda v\u00f5imaldab, tekitab see t\u00f5siseid ps\u00fchholoogilisi ja eetilisi riske. Leinaeksperdid hoiatavad, et sellised lahendused pikendavad leina ja takistavad loomulikku lahtilaskmist, sest inimene j\u00e4\u00e4b suhtesse, mis pole p\u00e4ris. Tehisaru loob lohutava, ent petliku illusiooni, mille m\u00f5ju vaimsele tervisele pole veel teada. Nagu \u00fchismeedia puhul, v\u00f5ib ka siin tegelik m\u00f5ju olla vastupidine lubatule. Seet\u00f5ttu vajab \u00fchiskond arutelu, kas selliseid teenuseid \u00fcldse vaja on, millistel tingimustel ja millise ps\u00fchholoogilise hinnaga.<\/p>\n
Kas Eesti N\u00e4itlejate Liidus tuleb arutusele, kuidas peaks n\u00e4itlejate testamente hakkama tehisaru kontekstis koostama?<\/p>\n
Sellistel teemadel ei ole me veel arutelusid pidanud. Meil on k\u00fcll liidus endiste liikmete \u00f5igusj\u00e4rgseid p\u00e4rijaid, kes on andnud need \u00f5igused ENL-i teostada, aga see on siiski olnud vabatahtlikkuse alusel. Me pole veel arutanud, kas teha n\u00e4itlejatele selline testamendi ametlik vorm, aga v\u00f5ib-olla peaks.<\/p>\n
V\u00f5ib-olla m\u00f5ni n\u00e4itleja p\u00f5him\u00f5tteliselt ei taha, et p\u00e4rast surma midagi tema kujutise ja h\u00e4\u00e4lega tehakse? Siis ta saab ju seda testamendis m\u00e4\u00e4ratleda?<\/p>\n
Kindlasti saab, ja ta saab seda ka juba oma eluajal teha. Ta v\u00f5ib seda \u00f6elda iga oma esituse kohta, teha\u00a0opt-out’i, \u00f6elda, et keelan oma esituste kasutamise igasuguse tehisaru treenimiseks jms. Tegelikult peaks see \u00f5igus olema k\u00f5ikidel Eesti \u00fchiskonna liikmetel. Ja see pole mingi utoopiline m\u00f5te. Sellist asja plaanitakse nii Taanis kui ka Hollandis. Ma ei tea, miks Eesti riik, kus on aastaid ehitatud tehnoloogia usku riigi kuvandit, ei pea sama oluliseks ka oma kodanike kaitsmist.<\/p>\n
Aga siis seitsek\u00fcmmend aastat surmast on see piir, kus autori\u00f5igused kaovad?<\/p>\n
Nii kahjuks on ja esitaja\u00f5igused kehtivad k\u00f5igest viisk\u00fcmmend aastat. Oleme avalikult kasutatava tehisaru arengu esimestes aastates. Kus me viiek\u00fcmne v\u00f5i seitsmek\u00fcmne aasta p\u00e4rast oleme, ma ei tea. Usun, et avalikud esitused \u2013 teater, kontserdid jne \u2013 v\u00f5idavad sellest tehisaru pealetungist, sest rahvas ikkagi januneb vahetu kontakti ja suhtluse j\u00e4rele. Me oleme sotsiaalsed olendid ja kohalolu on oluline. Oleme \u00fchises ruumis ning seal tekkivaid energiaid ja kogemust ei anna tehisaru ega ekraan mitte kunagi samav\u00e4\u00e4rselt edasi. Hea kolleeg Liina Tri\u0161kina-Vanhatalo s\u00f5nastas tehisarukonverentsil v\u00e4ga h\u00e4sti: loomingu teeb eriliseks inimlik\u00a0error, mida masinal pole.<\/p>\n
Mingis m\u00f5ttes just n\u00e4itlejad, muusikud, tantsijad ja teised performatiivsed esinejad on esialgu pigem heas seisus v\u00f5i kaitstud?<\/p>\n
Tehisaru v\u00f5ib paradoksaalselt t\u00f5sta p\u00e4ris loojate v\u00e4\u00e4rtust, sest \u00fcha enam hinnatakse elavat, vahetut loomingut. Samal ajal kerkib k\u00fcsimus, kas see kasvav v\u00e4\u00e4rtus kompenseerib kahju, mida tehisaru p\u00f5hjustab autoritele ja esitajatele muudes valdkondades. Euroopast tulevad hinnangud n\u00e4itavad, et loomevaldkond kaotab tehisarup\u00f5histe kasutuste t\u00f5ttu juba praegu sadu miljoneid eurosid. Neid arve on raske isegi ette kujutada. See pole ainult n\u00e4itlejate probleem, vaid puudutab kogu loomevaldkonda. K\u00fcsimus pole \u00fcksnes rahas, vaid ka selles, kuidas \u00fchiskond v\u00e4\u00e4rtustab inimloomingut ajastul, kus masinad suudavad seda j\u00e4ljendada ning tehnoloogiasektor teeb meeletut lobit\u00f6\u00f6d t\u00f5estamaks, et sellel j\u00e4ljendamisel on v\u00e4\u00e4rtus. Ei ole. V\u00e4hemalt mitte selline, nagu soovitakse n\u00e4idata.<\/p>\n
Mis on n\u00e4itlejatele tehisaru positiivne pool?\u00a0Self-tape’ide tegemised, prooviesinemistel osalemised ja AI\u00a0coach\u00a0ehk tehislik rollitreener? Tehisaru aitab n\u00e4itlejatel stsenaariumist kokkuv\u00f5tte teha, m\u00e4ngib neile vastu jne.<\/p>\n
Tehisaru loob n\u00e4itlejatele korraga uusi v\u00f5imalusi ja uusi riske. Positiivne on see, et digitaalsed\u00a0casting’ud ja\u00a0self-tape’id avavad Eesti n\u00e4itlejatele rahvusvahelisi uksi. Aga sellega kaasneb oht, et kui esmane valik tehakse algoritmide abil, v\u00f5ivad m\u00f5ned n\u00e4itlejad kaduda masinloogika s\u00fcgavustesse ega j\u00f5ua kunagi inimotsustaja pilgu ette. Pole ka selge, kuhu\u00a0self-tape’id talletatakse ja kas neid kasutatakse tehisaru treenimiseks, mis v\u00f5ib viia varjatud “mustade nimekirjade” v\u00f5i eba\u00f5iglaste otsusteni.<\/p>\n
K\u00f5ige problemaatilisem algoritmide usaldamisel valiku tegijana on see, et paljud n\u00e4itlejad on saanud rolle just t\u00e4nu oma erip\u00e4rale, n-\u00f6 v\u00e4ikesele\u00a0error’ile, mida masin ei oska m\u00e4rgata. Inimpilk suudab n\u00e4ha ootamatut potentsiaali, mida algoritm t\u00f5en\u00e4oliselt ei tuvasta. Seega avab tehisaru k\u00fcll uusi v\u00f5imalusi, kuid toob kaasa ka s\u00fcsteemseid ohte, mis v\u00f5ivad muuta n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6 \u00fchek\u00fclgsemaks ja v\u00e4hem inimlikuks.<\/p>\n
M\u00e4rkan, et sina v\u00e4ga optimistlik tuleviku suhtes ei ole?<\/p>\n
K\u00fcsimus ei ole selles, kas ma olen positiivselt v\u00f5i negatiivselt meelestatud, vaid mul on mure, sest ma tajun tehnoloogia arenguga kaasnevat eba\u00f5iglust. \u00dchelt poolt \u00f5igustatakse olukorda v\u00e4idetega, et tehnoloogia areng toob kaasa majanduskasvu, millest Eesti ei tohi maha j\u00e4\u00e4da, ent samal ajal j\u00e4\u00e4vad t\u00e4helepanuta k\u00fcsimused, nagu eesti keele p\u00fcsimine ja eesti raamatute lugemine. Oma keelt ja kultuuri peame hoidma eelk\u00f5ige ise, mitte lootma masinatele.<\/p>\n
Probleemid on ammu teada, kuid lahendused venivad, samal ajal kui tehnoloogia liigub kiiresti eest \u00e4ra. Suured tehnoloogiaettev\u00f5tted peaksid looma l\u00e4bipaistvust ja h\u00fcvitama tekitatud kahju oma suurtest kasumitest. Alles siis saab \u00f5iglaselt edasi liikuda.<\/p>\n
Jah, olen v\u00e4ga n\u00f5us. Olen j\u00f5udnud intervjuude sarjaga sinna punkti, et sedastada: see on faustilik tehing, mida me teeme tehisaruga. Me saame k\u00fcll justkui superv\u00f5imed, aga anname \u00e4ra midagi v\u00e4ga imelist ja olulist. Loovisik m\u00f5istab seda erutavat tunnet, kui alles otsid lahendust, aga see laseb end veel aimata, vajab meelitamist \u2026 see on magus tunne, kui sul on idee, aga sul veel ei ole l\u00f5pptulemust. Loominguline protsess on loovt\u00f6\u00f6s \u00fclioluline, valikute tegemine on isikup\u00e4rase kaaluga. Kui see masinale \u00e4ra anda, siis ei ole loomingulisel tegevusel enam sisu ja m\u00f5tet.<\/p>\n
Tehisarulahendusi p\u00f5hjendatakse sageli v\u00e4itega, et need muudavad loomet\u00f6\u00f6 odavamaks, kuid tegelik pilt on keerulisem. Kuigi m\u00f5ni tulemus v\u00f5ib n\u00e4ida kiire ja soodne, tugineb see v\u00e4ga kallile tehnoloogilisele infrastruktuurile. K\u00fcsimus pole ainult hinnas, vaid ka selles, kas loomet\u00f6\u00f6 \u00fcldse peaks olema odav. Siit j\u00f5uame \u00fche kaasneva probleemini, millest see odavusetaotluse \u00f5igustus ilmselt p\u00e4rineb. Loomet\u00f6\u00f6sse ei suhtuta kui t\u00f6\u00f6sse ja valdkonnast v\u00e4ljaspool olijad peavad seda suuresti hobiks. Seda agendat on vaja tugevasti muuta. Loomet\u00f6\u00f6 on samav\u00e4\u00e4rne t\u00f6\u00f6 nagu iga teine ja julgen v\u00e4ita, et m\u00f5nikord isegi vaevalisem.<\/p>\n
Siinkohal tahan skeptikutele meenutada, et loomemajanduse panus Eesti SKTsse on suurem kui metsandusel ja p\u00f5llumajandusel kokku. Loomevaldkonna kokkulepped r\u00f5hutavad kolme p\u00f5him\u00f5tet: inimt\u00f6\u00f6d tuleb v\u00e4\u00e4rtustada, tasu tehisaru kasutamise eest peab olema v\u00e4hemalt v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne, mida oleks makstud p\u00e4ris t\u00f6\u00f6 eest, ning tehisarusisu peab olema selgelt m\u00e4rgistatud, et publik teaks, millal n\u00e4eb v\u00f5i kuuleb masinloomet. Audiovisuaalsete teoste puhul t\u00e4hendab see selgeid m\u00e4rgistusi alguses ja l\u00f5pus. Need lahendused ei anna kiireid v\u00f5ite, kuid loovad vajaliku raamistiku, mis kaitseb nii publikut kui ka loomeinimesi ning aitab v\u00e4ltida illusiooni, et tehisaru teeb k\u00f5ik automaatselt odavamaks v\u00f5i paremaks.<\/p>\n
Olen p\u00fc\u00fcdnud selgitada, et n\u00e4iteks riigiteatri muusikalises kujunduses tehisaru varjatud kasutamine ei ole vastuv\u00f5etav, isegi kui loominguline sisend on suur. See on eba\u00f5iglane, et masin tuleb r\u00f6\u00f6vima meie enda oskustega meie enda raha. \u00dcks asi on, et sellest tuleb teavitada avalikkust ja teatri juhtkonda. Samal ajal on neid, kes \u00fctlevad, et oota, vaatame l\u00e4hemalt: valguskujundusi, kavalehti ja lavakujundusi tehakse tehisaruga, miks siis muusika on erilises seisus? Mina p\u00fc\u00fcan selgitada, et meil on autori\u00f5igusseadus, mis on muusikaloome osas v\u00e4ga range ja autori loodud teoste kasutamiselt saavad j\u00e4reltulijad autoritasusid veel 70 aastat p\u00e4rast autori surma. (\u00d5nneks juba tulevad autoritele soodsad kohtulahendid. Tehisaruga loodud muusikat vesim\u00e4rgistatakse ja suured voogedastusplatvormid keelduvad neile autoritasu maksmast.) Milline oleks teine \u00e4\u00e4rmus? Laseme k\u00f5ik reeglid vabaks, ujutame k\u00f5ik piraatloominguga \u00fcle?<\/p>\n
Olen ka kuulnud selliseid m\u00f5tteid, et kui lasta k\u00f5ik vabaks, siis hakkab iseregulatsioon pihta, mis justkui toob pinnale selle, mis on v\u00e4\u00e4rt kaitsmist ja mis justkui ei ole. Mina seda usku ei ole. On m\u00f5ndagi, mis on kohustuslik. N\u00e4iteks juba mainitud kirjaoskus. Selle selgeks saamine ei ole meeldiv, lihtne ja m\u00f5nus tegevus, aga see on vajalik ja kohustuslik. On asju, mida autori\u00f5iguse seadus reguleerib ning me peame seda j\u00e4rgima, kaitsma ja tehnoloogia arenguga me peame tugevdama seadust autorite ja esitajate kaitseks. Sest tihti j\u00f5uame tagasi selleni, et seesama professionaalne loominguline hulk inimesi on suurte j\u00f5ududega selle kultuuri kandjad. \u00dcks masin ja masinlooming seda olla ei saa. Kultuur p\u00fcsib ikkagi ju inimestel, inimloomingul ja inimsusel, mitte masinal. Meil eestlastel lasub kollektiivne vastutus eesti kultuuri, keele ja oma riigi s\u00e4ilimise eest. See ei ole lihtne, seda tuleb teha teadlikult ja inimesi v\u00e4\u00e4rtustades ning kindlasti ei saa seda vastutust v\u00e4hendada masina arvutamise suutlikkuse suurendamise teel.<\/p>\n
***<\/p>\n