{"id":265501,"date":"2026-09-01T07:39:16","date_gmt":"2026-09-01T07:39:16","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/265501\/"},"modified":"2026-09-01T07:39:16","modified_gmt":"2026-09-01T07:39:16","slug":"piret-viirpalu-haridus-ei-saa-olla-nelja-aasta-pikkune-poliitika-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/265501\/","title":{"rendered":"Piret Viirpalu: haridus ei saa olla nelja aasta pikkune poliitika | Arvamus"},"content":{"rendered":"

“Probleem ei ole selles, et me uurime liiga v\u00e4he. Probleem on selles, et me ei kasuta piisavalt seda, mida juba teame,” kirjeldas viimases inimarengu aruandes<\/a> Eesti hariduse kurba t\u00f5siasja Tartu \u00dclikooli tehnoloogiauuringute kaasprofessor ja aruande kaasautor Mihkel Solvak. Aruande hinnangul on viimase k\u00fcmne aasta jooksul kirjutatud Eesti hariduse kohta v\u00e4hemalt 420 000 lehek\u00fclge anal\u00fc\u00fcse ja uuringuid. Kui need v\u00e4lja printida, saaksime Pika Hermanni k\u00f5rguse torni.<\/p>\n

Uuringute, anal\u00fc\u00fcside ja strateegiate vajalikkust ja rolli on v\u00f5imatu \u00fclehinnata. Need annavad meile teadmise, mis on, miks on ja kuidas v\u00f5iksime edasi minna. Hariduses j\u00e4\u00e4me sageli aga just viimase k\u00fcsimuse juures pidama, sest tellijal ehk riigil n\u00e4ib puuduvat terviklik n\u00e4gemus, mis on meie hariduse siht, millist Eestit ja tulevikku peaks aitama haridus meile luua.<\/p>\n

Me seisame praegu l\u00e4vepakul, kus peame meie hariduses langetama v\u00e4ga suuri otsuseid. Aastatel 2027\u20132030 j\u00f5uab k\u00f5rgharidusse tavap\u00e4rasest suurem hulk keskhariduse l\u00f5petajaid, ligikaudu tuhat \u00f5ppijat aastas enam. See ajaaken annab v\u00f5imaluse seada prioriteete, millistesse valdkondadesse vajab Eesti l\u00e4hiaastatel rohkem uusi inimesi. Teisis\u00f5nu on meie ees valik, kuhu pilk ja j\u00f5ud suunata.<\/p>\n

See valik ei piirdu \u00fcksnes k\u00fcsimusega \u00f5ppekohtade arvust ja rahastusest, oluline on seegi, kas k\u00f5rghariduss\u00fcsteemi korraldus v\u00f5imaldab vastata nii suurtele demograafilistele muutustele ja t\u00f6\u00f6turu vajadustele ning tagada samal ajal \u00f5ppe k\u00f5rge kvaliteet. Ka tulevased \u00f5ppurid vajavad teadmist, millistel erialadel on l\u00e4hiaastatel \u00fcle\u00fcldse v\u00f5imalik \u00f5ppida.<\/p>\n

Mulle n\u00e4ib, et praegu me ei oska neile k\u00fcsimustele vastata, sest meil puudub kokkulepe, et haridus ei tohi olla p\u00e4evapoliitika ega populaarsuse k\u00fcsimus.<\/p>\n

See kokkulepe peaks v\u00e4ljenduma ka selles, millest me hariduse \u00fcle arutades \u00fcldse r\u00e4\u00e4gime. Veidi enam kui poole aasta p\u00e4rast toimuvad riigikogu valimised. T\u00f5en\u00e4oline on, et kuuleme siis arutelusid selle kohta, et \u00f5petajad peavad olema paremini tasustatud, haridusse tuleb rohkem raha panna ja et k\u00f5rgharidus peab toetama Eesti majanduse ja t\u00f6\u00f6j\u00f5uturu vajadusi.<\/p>\n

Veidi v\u00e4hem t\u00f5en\u00e4oline on, et arutelud j\u00f5uavad selleni, milliseid teadmisi, oskusi, v\u00e4\u00e4rtuseid ja hoiakuid soovime, et Eesti lapsed koolist kaasa saaksid ning millist \u00fchiskonda v\u00f5iks aidata meie haridus 10 v\u00f5i 20 aasta p\u00e4rast kujundada. Aga just tulevikku vaatavat arutelu ja sellele j\u00e4rgnevaid otsuseid on meil h\u00e4dasti vaja, et keerulises ja kiiresti muutuvas maailmas ei jookseks me enda tuleviku sihtide seadmisel ummikusse.<\/p>\n

Et haridus on meie j\u00e4rjepidevuse ja tuleviku k\u00fcsimus ning et kiiresti muutuvas maailmas ei piisa \u00fcksnes p\u00e4evapoliitilistest otsustest, on viimastel kuudel juhtinud teravat t\u00e4helepanu mitmed sotsiaalteadlased.<\/p>\n

Tartu \u00dclikooli professorid Margus Pedaste, \u00c4li Leijen ja Rain Mikser kirjutasid ERR-i portaalis ilmunud arvamusloos<\/a>, et viimaste aastate suured raputused kutsuvad meid \u00fcmber vaatama hariduse sihte. Nad pakuvad, et senisest enam tuleb hariduses t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata teiste inimeste ja laiemalt kogu \u00fchiskonna heaolu ja arengu toetamisele.<\/p>\n

Emeriitprofessorid Marju Lauristin, Mati Heidmets ja Erik Terk s\u00f5nastasid Postimehes<\/a>, et Eesti vajab laiemat \u00fchiskondlikku kokkulepet selle kohta, millist tulevikku soovime ning kuidas \u00fchendada selle kujundamisel teadmised, kogemused ja kodanike h\u00e4\u00e4l.<\/p>\n

Kirjeldatud n\u00e4ited r\u00e4\u00e4givad n\u00f5udlikult, et meie sisemine soov \u00fchise tulevikuvaate j\u00e4rele on selge ja tugev. Aga mida sellise teadmisega veidi enam kui pool aastat enne riigikogu valimisi teha? Pakun v\u00e4lja kaks m\u00f5tet, millele arutelu Eesti hariduse tuleviku \u00fcle v\u00f5iks toetuda.<\/p>\n

Hariduse sihi peab s\u00f5nastama riik<\/p>\n

Nagu lapsevanem ei saa anda kommikotti laste k\u00e4tte p\u00f5him\u00f5ttel “jagage ise ja v\u00f5tku iga\u00fcks, palju vajalikuks peab”, ei saa ka riik j\u00e4tta hariduss\u00fcsteemi arengusuuna m\u00e4\u00e4ramist \u00fcksnes haridusasutuste omavahelise kokkuleppe k\u00fcsimuseks.<\/p>\n

Aruteludes erakondadega on k\u00f5rgkoolid kohanud suhtumist “\u00f6elge ise, palju ja millist haridust on vaja ning p\u00f5hjendage seda”, aga riigi strateegilist sihti ei saa s\u00f5nastada ainult haridusasutused ise.<\/p>\n

Omanik ehk riik peab esmalt s\u00f5nastama, millises suunas soovitakse \u00fchiskonda ja majandust arendada ning milliseid spetsialiste selleks tulevikus vajatakse. Alles selle raami sees saab haridusasutustelt oodata ettepanekuid, kuidas ja millises mahus neid vajadusi k\u00f5ige paremini t\u00e4ita.<\/p>\n

Selge riiklik siht annab \u00fchise l\u00e4htekoha, mille pealt saab vaielda sisuliselt, mitte v\u00f5imu ja vastutuse \u00fcle. Kui siht on \u00fchine, ei pea iga osapool defineerima, kuhu Eesti haridus liikuma peaks. Me saaksime keskenduda k\u00f5ige olulisemale, sellele kuidas me selleni k\u00f5ige targemini j\u00f5uame.<\/p>\n

N\u00e4iteks saab tuua Taani, kes reformis paar aastat tagasi rakendusliku k\u00f5rghariduse andmist just riiklikult s\u00f5nastatud v\u00e4ga selgete sihtide j\u00e4rgi. Taani mudel ei k\u00fclva raha v\u00f5rdselt k\u00f5igile, vaid esmalt \u00fctleb riik, millist \u00fchiskonda ja milliseid professionaale tulevikus vajatakse.<\/p>\n

Selle vajaduse p\u00f5hjal kujundatakse hariduss\u00fcsteem, \u00f5ppekohad, rahastus ja praktikav\u00f5imalused. Nii ei pakuvad haridusasutused seda, mida riik k\u00fcsib ja mida vaja on, ja riik annab s\u00f5nastatud sihtide t\u00e4itmiseks ja kvaliteetse \u00f5ppe pakkumiseks ka raha.<\/p>\n

Ehkki ka meil on olemas t\u00f6\u00f6j\u00f5uvajaduse prognoosid ning \u00fchiskondlikud ootused, ei j\u00f5ua need alati tervikuks kokku, sest \u2013 nii kummaliselt kui see ka ei k\u00f5la \u2013 keegi ei tea, kus need kokku v\u00f5iksid saada.<\/p>\n

Ma usun, et on v\u00f5imalik saavutada see tervik ja veel nii, et sihtide s\u00f5nastamisel ei saaks takistuseks kitsad erakondlikud huvid, kui me v\u00e4hegi adume, et hariduses on kaalul Eesti p\u00fcsimine.<\/p>\n

“Meie p\u00f5hiseadus kohustab presidenti olema meie riiklike ja pikaajaliste huvide v\u00e4simatu eestseisja.”<\/p>\n

Kokkuleppe vajadusele t\u00e4helepanu juhtimisel v\u00f5iks olla juhtroll n\u00e4iteks Eesti presidendil. Meie p\u00f5hiseadus ei luba k\u00fcll Eesti presidendil hariduspoliitikat teha, aga meie p\u00f5hiseadus kohustab presidenti olema meie riiklike ja pikaajaliste huvide v\u00e4simatu eestseisja. Ehk v\u00f5iks just president olla see, kes tuletab vankumatu j\u00e4rjekindlusega meelde, et haridus on t\u00e4htsam kui p\u00e4evapoliitika<\/p>\n

Me vajame mitmek\u00fclgselt haritud inimesi<\/p>\n

Milline iganes saab olema meie hariduse siht, peaksime ka k\u00f5ige keerulisematel aegadel meeles hoidma, et vajame selles kiiresti muutuvas maailmas navigeerimiseks mitmek\u00fclgselt haritud ja v\u00e4ga erineva haridusega inimesi, et oskaksime luua valdkondade vahel seoseid ja seada \u00fcllatavaid sihte.<\/p>\n

Muidugi ei t\u00f5sta k\u00f5ik erialad SKP-d samal m\u00e4\u00e4ral ega vasta t\u00e4pselt t\u00f6\u00f6turu n\u00f5udmistele, ent parimad lahendused ning \u00fcllatavad ja maailma muutvad sihid tekivad sageli just seal, kust neid esmapilgul oodata ei oska. V\u00f5i nagu on kirjeldanud meie maailmakuulus semiootik Juri Lotman: loovus s\u00fcnnib t\u00e4nu normist k\u00f5rvalekaldumisele, t\u00e4nu eksimusele ja vahel ka t\u00e4nu \u00f5nnetusele.<\/p>\n

Eesti majandus vajab rohkem teadmisi, mis j\u00f5uavad kiiresti kasutusse, ja me vajame piisavalt spetsialiste kriitilise t\u00f6\u00f6j\u00f5upuudusega valdkondadesse. Samav\u00f5rd vajame ka uut m\u00f5tlemist ja loovaid ideid, mille kasu ei pruugi olla esmapilgul m\u00f5\u00f5detav, kuid millest v\u00f5ivad saada lahendused, mida meil homme k\u00f5ige rohkem vaja on.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6turu kriitiliste vajaduste k\u00f5rval ei tohi unustada ka erialasid, mis tagavad Eesti kultuuri ja rahvusliku identiteedi j\u00e4rjepidevuse.<\/p>\n

Eesti kirjanduse, kunsti, muusika ja teatri k\u00f5rge tase ei ole tekkinud iseenesest. Selle k\u00f5rge taseme eelduseks on tugev humanitaarharidus, rahvusteaduste j\u00e4rjepidevus ja loomek\u00f5rgkoolid, kus kasvab Eesti kultuuri professionaalne j\u00e4relkasv. Nende valdkondade v\u00e4\u00e4rtust ei saa hinnata \u00fcksnes t\u00f6\u00f6turun\u00f5udluse v\u00f5i majandusliku tootlikkuse j\u00e4rgi.<\/p>\n

V\u00e4ikese keele ja kultuuriga riigis on nende j\u00e4relkasvu tagamine sama strateegiline k\u00fcsimus kui inseneride, \u00f5petajate v\u00f5i tervishoiut\u00f6\u00f6tajate koolitamine. Seet\u00f5ttu peaksid needki valdkonnad olema riigi pikaajalistes haridusvalikutes selgelt n\u00e4htavad, isegi kui strateegiadokumentides neid prioriteetsete valdkondade v\u00f5i \u00f5ppekavadena alati eraldi v\u00e4lja ei tooda.<\/p>\n

Sama p\u00f5him\u00f5tet r\u00f5hutab Euroopa Liidu 2026. aasta \u00fchisdeklaratsioon “Europe for Culture \u2013 Culture for Europe”, mis asetab kultuuri Euroopa identiteedi keskmesse ning k\u00e4sitleb kultuurilist ja keelelist mitmekesisust Euroopa Liidu p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtusena. Deklaratsioon tunnistab kultuuri avaliku h\u00fcvena ning r\u00f5hutab muu hulgas kultuuri, kunsti ja hariduse vaheliste sidemete t\u00e4htsust. Eesti jaoks t\u00e4hendab see eriti selget vastutust hoida eluj\u00f5ulisena oma keelt, kultuuri ja nende professionaalset j\u00e4relkasvu.<\/p>\n

Meie suur haridustahe on aidanud meil kasvada ka k\u00f5ige keerulisematel aegadel. Tahe on meil endiselt suur, aga mida me t\u00e4pselt tahame, see kipub kiiresti ja j\u00f5uliselt muutuvas keskkonnas silmapiirilt kaduma. Me peaksime kokku leppima, et haridus ei saa olla nelja aasta pikkune poliitika. Haridus peab olema Eesti pikaajaline kokkulepe, meie j\u00e4rjepidevuse ja tuleviku alus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Probleem ei ole selles, et me uurime liiga v\u00e4he. Probleem on selles, et me ei kasuta piisavalt seda,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":265502,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,406,17571,21,49898,50923,405,1014,21235,1312,28,29,19,53875,25,17292,23,24,22,4242,20,30],"class_list":["post-265501","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haridus","tag-hariduspoliitika","tag-headlines","tag-inimarengu-aruanne","tag-inimarengu-aruanne-2026","tag-kool","tag-korgharidus","tag-korgkoolid","tag-kutseharidus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-piret-viirpalu","tag-populaarseimad-lood","tag-rakenduskorgharidus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-ulikoolid","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117194651416520761","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/265501","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=265501"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/265501\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/265502"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=265501"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=265501"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=265501"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}