{"id":265505,"date":"2026-09-01T07:46:10","date_gmt":"2026-09-01T07:46:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/265505\/"},"modified":"2026-09-01T07:46:10","modified_gmt":"2026-09-01T07:46:10","slug":"arvustus-jaaskelaineni-kummaliselt-moonduv-soome-kirjandus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/265505\/","title":{"rendered":"Arvustus. J\u00e4\u00e4skel\u00e4ineni kummaliselt moonduv Soome | Kirjandus"},"content":{"rendered":"<p>Uus raamat<br \/>Pasi Ilmari J\u00e4\u00e4skel\u00e4inen<br \/>&#8220;V\u00e4\u00e4ra kassi p\u00e4ev&#8221;<br \/>T\u00f5lkinud Arvi Nikkarev<br \/>Skarabeus, 2026<br \/>360 lk.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/3788938h5569.jpg\" width=\"250\" height=\"393\" caption=\"false\"\/><\/p>\n<p>Soome ulmekirjandus on eesti keeles olnud juba aastaid meile k\u00e4ttesaadav peamiselt \u00fche inimese, Arvi Nikkarevi kaudu. Sel aastal on tema mikrokirjastus v\u00e4lja andnud t\u00f5lke Pasi Ilmari J\u00e4\u00e4skel\u00e4ineni romaanist &#8220;V\u00e4\u00e4ra kassi p\u00e4ev&#8221;. Teemast huvitatutele pole see p\u00e4ris esimene kokkupuude selle autoriga, sest juba 2002. aastal ilmus Nikkarevi kirjastusest autorikogu &#8220;Taevast kukkunud loomaaed&#8221; ning m\u00f5ni eraldiseisev lugu on leidnud koha ka t\u00f5lke-antoloogiates. Kes on tutvunud J\u00e4\u00e4skel\u00e4ineni l\u00fchivormidega, teab ilmselt juba, mida uuest romaanist oodata.<\/p>\n<p>\u00dche teemana on J\u00e4\u00e4skel\u00e4ineni t\u00f6\u00f6des tugevalt esil lapsep\u00f5lvetraumad ja nende hilisem m\u00f5ju, seda nii rohkem kui ka v\u00e4hem ulmelistes vormides. Ta on k\u00fcll kirjutanud ka teistesse aegadesse ja kohtadesse paigutatud lugusid, aga sellised l\u00e4bielamised on eelk\u00f5ige paigutatud just &#8220;Aku Ankka&#8221; koomiksi ja Fazeri kommisegu m\u00e4rks\u00f5nadega Soome lapsep\u00f5lve. Selliste lugude \u00fcheks n\u00e4iteks ja autori minu arvates parimaks looks on vaid \u00f5rnalt ulmeline varasema autorikogu nimilugu &#8220;Taevast kukkunud loomaaed&#8221;.<\/p>\n<p>Romaani &#8220;V\u00e4\u00e4ra kassi p\u00e4ev&#8221; peategelane on \u00fche Soome v\u00e4ikelinna keskealine linnaplaneerija Kaarna, kes saab \u00fchel p\u00e4eval kurva telefonik\u00f5ne hooldekodust, kus tema ema on juba aastaid dementsena viibinud. Ootamatult aga t\u00f5useb k\u00f5igi poolt surnuks peetud ema oma voodist ja p\u00f5geneb hooldekodust. Selgub, et \u00fcks ema s\u00f5pru kummalisest minevikust, mida Kaarna millegip\u00e4rast vaid t\u00fckiti m\u00e4letab, on andnud talle eksperimentaalset ravimit. Kaarna peab seet\u00f5ttu n\u00fc\u00fcd \u00fcles otsima p\u00f5genenud ema, aga ka kokku panema killud oma lapsep\u00f5lvest, mida ta kunagi pole tahtnud l\u00e4hemalt m\u00e4letada.<\/p>\n<p>V\u00f5imuka ja veidra ema k\u00e4e all kasvanud Kaarna toob meelde autori sarnaste teemadega jutustuse &#8220;Seal, kus rongid p\u00f6\u00f6ravad ringi&#8221;. Tema otsingus t\u00f5useb esile J\u00e4\u00e4skel\u00e4ineni teine iseloomulik v\u00f5te, nimelt kuidas muidu \u00fcsna lihtne ja tuttav Soome v\u00e4ikelinna-reaalsus hakkab j\u00e4rsku veidralt v\u00f5i isegi v\u00e4givaldselt painduma ja muutuma. Harjumusp\u00e4rasest eemale kistud peategelasele hakkavad nii j\u00e4rjest avanema \u00f5udust v\u00f5i vastikust tekitavad asjaolud. Selline v\u00f5te on autori stiili tundes k\u00fcll ootusp\u00e4rane, aga selles peitub ka romaani suurim n\u00f5rkus. Selline reaalsuse ja irreaalsuse piiril k\u00f5ikumine ning \u00fchest juhtumist teise komistamine on paraku pikk ja v\u00e4sitav.<\/p>\n<p>T\u00f5ele au andes on loo pu\u00e4nt muidugi m\u00f5jus ja paneb k\u00f5ike varasemat hoopis teise pilguga vaatama. Kuid selleni j\u00f5udmiseks tuleb liiga kaua taaruda koos peategelasega \u00fchest ebameeldivusest teise, kogudes umbm\u00e4\u00e4raseid vihjeid, millest ei tundu midagi kokku tulevat (ja enamusest tegelikult ei tulegi). \u00dche v\u00e4ga hea l\u00fchiloo materjal on siia romaani mahtu lihtsalt \u00e4ra kadunud.<\/p>\n<p>Seet\u00f5ttu eelistan ma ise J\u00e4\u00e4skel\u00e4ineniga tutvumiseks siiski tema l\u00fchijuttude kogu, kust on v\u00f5imalik leida m\u00f5ningaid \u00e4gedaid s\u00e4hvatusi. Lood, mis seal ei t\u00f6\u00f6ta, saab lihtsalt edasi keerata. Samas on hea meel, et need, kes &#8220;Taevast kukkunud loomaaeda&#8221; hea s\u00f5naga meenutavad, saavad samalt autorilt midagi lisaks lugeda. Kui kellelegi &#8220;V\u00e4\u00e4ra kassi p\u00e4ev&#8221; eriti meeldib, kuid varasem kogumik lugemata on, siis teda aga ootab kuskil kasutatud raamatute poes midagi veel toredamat.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Uus raamatPasi Ilmari J\u00e4\u00e4skel\u00e4inen&#8220;V\u00e4\u00e4ra kassi p\u00e4ev&#8221;T\u00f5lkinud Arvi NikkarevSkarabeus, 2026360 lk. Soome ulmekirjandus on eesti keeles olnud juba aastaid&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":265506,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,178,27308,140,103063,103062,103064],"class_list":["post-265505","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-kirjandus","tag-mart-pechter","tag-meelelahutus","tag-pasi-ilmari-jaaskelainen","tag-skarabeus","tag-vaara-kassi-paev"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117194679376083483","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/265505","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=265505"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/265505\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/265506"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=265505"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=265505"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=265505"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}