Kui seni piisas s\u00fclearvutist ja interneti\u00fchendusest, siis j\u00e4rgmine rikkuse laine v\u00f5ib s\u00fcndida elektrijaamade, kiibitehaste, satelliitide ja hiiglaslike andmekeskuste \u00fcmber, leiab R2 tehnikakommentaris Kristjan Port.<\/p>\n
Infotehnoloogia areng n\u00e4itas, et heaolu saab kasvatada \u00fcha v\u00e4iksema f\u00fc\u00fcsilise taristuga. Sama protsess silus ettev\u00f5tlusmaastikul tossava korstnaga k\u00e4itised ja asendas need industriaal-retro h\u00f5nguliste b\u00fcroodega. \u00dchtlasi madaldusid riigipiirid ja kohalikuks tarbimiseks m\u00f5eldud teabet\u00f6\u00f6tlust v\u00f5is teha kasv\u00f5i teiselt poolt maakera.<\/p>\n
Sellest v\u00f5itsid mitmed v\u00e4ikesed riigid, kes olid v\u00e4ikesed nii oma gabariidilt kui ka sinna mitte mahtuva korraliku t\u00f6\u00f6stuse puudumise t\u00f5ttu. Seevastu v\u00f5imsa infot\u00f6\u00f6stuse v\u00f5is p\u00fcsti panna ka v\u00e4ikesesse majja. V\u00e4ikestel ilmnes teinegi eelis. Nad ei kandnud suure taristuga t\u00f6\u00f6stuste poliitilist taaka. Puudusid \u0161okeerivate tagaj\u00e4rgedega suurettev\u00f5tete sulgemised ja kohalik poliitika j\u00e4rgis kiiresti iga uut IT-tuult p\u00fc\u00fcdva ettev\u00f5tet. Nende n\u00e4idete hulka kuulub ka Eesti.<\/p>\n
V\u00f5ib m\u00f5elda, et digitaalne revolutsioon dematerialiseeris majanduse v\u00e4\u00e4rtusahelad. Tehisintellekt v\u00f5ib selle aga \u00fcllatavalt uuesti rematerialiseerida: elustada rasket\u00f6\u00f6stuse, aga uues vormis.<\/p>\n
Meie enda riigi \u00fclalpidamiskulud on umbes 21 miljard eurot. K\u00f5ike ei suuda oma teenituga katta ja puudu j\u00e4\u00e4v umbes kaks miljardit eurot tuleb katta laenudega. Laenuloogika j\u00e4rgi peaksime koos laenuandjaga uskuma, et suudame olla tulevikus tublimad ja lisaks laenule ka intressid tagasi maksta. Sestap peaks juba praegu teadma, millele rajaneb loodetav kasvupotentsiaal. On see ootamatu revolutsioon p\u00f5llumajanduses v\u00f5i suudame senisest rohkem kasvatada IT-valdkonna j\u00f5udlust? Millest tehakse j\u00e4rgmised miljardid?<\/p>\n
Maailmast vihjeid otsides v\u00f5ib oletada, et s\u00fclearvuti ja vaikse t\u00f6\u00f6koha kapitalipaigutusega\u00a0 programmeerimise teel toimuva andmet\u00f6\u00f6tluse edendamise potentsiaal hakkab ammenduma. Taas on muutunud populaarsemaks t\u00f6\u00f6stustaristu ehitus. T\u00e4rkavaks tootmisteguriks on aga arvutusv\u00f5imsus, sst ehisintellektil p\u00f5hinev majandus vajab hiiglaslikke andmekeskusi.<\/p>\n
Ent seekord kaasnevad uute rajatistega j\u00f5ulised protestid. Erinevalt omaaegse vabriku ehitamisega toodud majandusliku kasvu optimismist n\u00e4hakse seekord pinnast tasandavates ekskavaatorites t\u00f6\u00f6kaotust, elektri- ja veehinna t\u00f5usu ning keskkonna saastet. Isegi kui see ei pea alati paika, usaldab IT-ajastu inimene sageli rohkem sotsiaalmeediat kui tegelikkust. Eriti kui see aitab tuulutada rahutu elu kuhjatavat pahameelt. Pealegi m\u00f6\u00f6dus 30 aastat usus, et digitaalne \u00f5itseng ei vaja peaaegu mingit f\u00fc\u00fcsilist taristut. Tehisintellekt sunnib vaateid muutma.<\/p>\n
Eesti ettev\u00f5tjad p\u00fc\u00fcavad suurte riikide suuri vastuseise \u00e4ra kasutada, et rajada meie juurde m\u00f5ned toekad andmekeskused. Neis toimuvate v\u00e4\u00e4rtuslike protsesside olemasolust loodetakse ka natuke strateegilise kaitse kasu, kui keegi tahaks meid r\u00fcnnata. Probleemiks v\u00f5ivad osutuda meie majandusn\u00e4itajad.<\/p>\n