Poola on meie partnerite ja liitlaste seas l\u00e4him riik, mida v\u00f5ib nimetada s\u00f5jaliselt suureks. Ja praegu on Varssavi oma v\u00f5imsust kasvatamas.<\/p>\n
Daniel Fried, kes on muuhulgas olnud ka USA suursaadik Poolas, on m\u00e4rkinud, et Poola poliitiline kultuur on tihti teravalt l\u00f5henenud, kuid Poola strateegiline kultuur on p\u00f5hik\u00fcsimustes j\u00e4rjekindel, p\u00f5hjuseks Venemaalt l\u00e4htuv oht, vajadus tugeva NATO ja tugevate suhete j\u00e4rele USA-ga ning Poola strateegiline huvi Ukraina p\u00fcsimise vastu.<\/p>\n
Suvel \u00fcllitas Poola uue v\u00e4lispoliitika strateegia aastateks 2026\u20132030 ja vaatame, kuidas Friedi m\u00e4rgitud p\u00f5him\u00f5tted selles kajastuvad. Eelmine strateegia kattis aastaid 2017\u20132021 ehk vahepeal on olud drastiliselt muutunud. Nagu uus strateegia m\u00e4rgib, on l\u00e4hitulevik muutunud palju ettearvamatumaks ja ebastabiilsemaks. Vene agressioon Ukraina vastu on aga Poola jaoks pikaajalise strateegia keskne viitepunkt.<\/p>\n
Lisaks Vene agressioonile n\u00e4eb Poola ka teatud teiste riikide katseid muuta rahvusvahelist korda. Demokraatlikes maades kasvab poolehoid kindlak\u00e4elisele juhtimisele koos arvamusega, et autoritaarne v\u00f5im suudab tagada kontrolli sotsiaalsete, majanduslike ja tehnoloogiliste muudatuste \u00fcle.<\/p>\n
Riigi huvide s\u00f5nastamisel on strateegias s\u00e4ilitatud k\u00f5ik senised p\u00f5him\u00f5tted. Nende seas l\u00e4\u00e4ne p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtused nagu inim- ja kodaniku\u00f5iguste austamine, demokraatia ja \u00f5igusriik. Euroopa integratsiooni loetakse ajalooliseks arenguv\u00f5imaluseks, julgeoleku alustoeks ja vahendiks Poola m\u00f5ju kasvatamisel.<\/p>\n
“K\u00f5lab tuttav tees: v\u00e4\u00e4rtused tuleb \u00fchendada rahvuslike huvide kaine, pragmaatilise j\u00e4rgimisega.”<\/p>\n
Poola kuulub maailma 20 juhtiva majanduse hulka ja peab vajalikuks oma rahvusvaheliste kohustuste t\u00e4itmist. Mis ei t\u00e4henda, et peaks k\u00f5ikjal maailmas sekkuma hakkama. Tuleb paika panna prioriteedid ja keskenduda valdkondadele, kus suudetakse midagi muuta. Ehk k\u00f5lab tuttav tees: v\u00e4\u00e4rtused tuleb \u00fchendada rahvuslike huvide kaine, pragmaatilise j\u00e4rgimisega. V\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hine realism niisiis.<\/p>\n
Mis puutub transatlantilistesse suhetesse, siis need eksisteerivad k\u00f5rvuti Euroopa projektiga ega ole alternatiiv sellele. Peetakse vajalikuks vastastikku kasulikku koost\u00f6\u00f6d Euroopa ja USA vahel. Kuid Euroopa samba ning Euroopa Liidu strateegilise ja kaitsem\u00f5\u00f5tme tugevdamine ei tohiks v\u00e4lja n\u00e4ha asendusena ookeani\u00fclestele suhetele.<\/p>\n
Poola p\u00fcrgimus on igal juhul s\u00e4ilitada USA s\u00f5jaline kohalolek oma territooriumil. P\u00fc\u00fcd s\u00e4ilitada ameeriklaste kaasatus t\u00f5useb esile mitmes strateegia punktis. Poola v\u00e4lispoliitika eksperdi Slawomir Debski s\u00f5nul p\u00fc\u00fcab Poola muutuda Ameerikale tugevamaks ja v\u00e4\u00e4rtuslikumaks liitlaseks Euroopas Vene-Hiina-Iraani telje vaoshoidmisel, kuigi statistika n\u00e4itab, et relvaimpordi plaanis on n\u00e4iteks L\u00f5una-Korea kujunenud Varssavile suuremaks partneriks kui USA.<\/p>\n
Strateegia kohaselt p\u00fc\u00fcab Poola luua naaberriikidega s\u00f5bralikud ja konstruktiivsed suhted, pidades \u00fchelt poolt meeles tihtilugu rasket minevikku, aga teisalt hoides suunda olevikule ja tulevikule. See puudutab eeldatavalt ka suhteid Ukrainaga.<\/p>\n
Poola on olnud Ukraina j\u00e4rjekindel ja paljuski v\u00f5tmet\u00e4htsusega toetaja, kuid viimasel ajal on taas esile kerkinud erinevast ajalootajust tingitud pinged. Eriti Vol\u00f5\u00f5nia veresaun natsi-Saksamaa okupatsiooni ajal, kui Ukraina vabastusarmee \u00fcksused tapsid k\u00fcmneid tuhandeid tsiviilelanikke, enamuses poolakaid.<\/p>\n
Ukrainlased omakorda meenutavad, et poolakad on tapnud tuhandeid ukrainlasi. Ja nii need ajaloon\u00e4gemused p\u00f5rkuvadki. Vol\u00f5\u00f5nia veresauna puhul on Kiiev juulis teatanud k\u00f5igi salastatud dokumentide avalikustamisest ja \u00fchisuurimise l\u00e4biviimisest. Ei ole aga kindel, et sellest piisab, aasta p\u00e4rast on Poolas parlamendivalimised ja opositsiooniline \u00d5iguse ja \u00d5igluse partei on juba teatanud, et banderalaste natsi-Ukrainaga neil \u00fchist teed ei ole. Selleks, et ka Ukrainas levivatest n\u00e4gemustest ettekujutust saada, panen loo l\u00f5ppu viidetesse \u00fche kirjutise \u00fclevaatega neist, kuigi ma ei ole v\u00e4idete \u00f5igsust kontrollinud.<\/p>\n
Strateegias on seni veel igatahes sees valmisolek Ukraina pikaajaliseks toetamiseks. Seda soovitatakse kogu Euroopale, kellel tuleb v\u00f5tta suurem vastutus julgeoleku eest l\u00e4hi\u00fcmbruses. Muuhulgas peetakse vajalikuks kaitse- ja t\u00f6\u00f6stusalase koost\u00f6\u00f6 laiendamist ka mitte-Euroopa Liidu partneritega, kaasa arvatud NATO liitlastega v\u00e4ljaspool Euroopat.<\/p>\n
Euroopa Liidus l\u00e4htub Poola pikaajalistest ja \u00fchistest huvidest, milleks on vaja kompromisse. Geopoliitiliselt n\u00e4hakse m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatuna, et Euroopa Liit t\u00e4iendaks NATO-t.<\/p>\n
Poola enda seisundi kinnistamiseks n\u00e4hakse \u00fche meetmena kuulumist juhtriikide hulka ja s\u00fcgavalt ollakse huvitatud ka Poola kodanike nimetamisest Euroopa Liidu v\u00f5tmerollidesse. Strateegia v\u00f5tab Poola visiooni EL-i kohta kokku kolme kontseptsioonina: geopoliitiline liit, v\u00e4\u00e4rtuste liit ja kasvu liit.<\/p>\n
Aastaks 2030 soovib Poola olla Euroopa Liidu s\u00f5jalise ja majandusliku julgeoleku tugisammas. Liidu otsustusmehhanismis peetakse vajalikuks \u00fcheh\u00e4\u00e4lsuse p\u00f5him\u00f5tte s\u00e4ilitamist v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitikas, kuigi ollakse avatud ka aruteludeks, et suurendada paindlikkust ja \u00fcletada veto\u00f5iguse kuritarvitamine m\u00f5ne liikmesmaa poolt.<\/p>\n
Liidu laiendamist pooldatakse, aga ei olda n\u00f5us selle kiirendamiseks kriteeriumite alandamisega. T\u00e4htis on Poola jaoks Weimari kolmik koosluses Poola, Prantsusmaa ja Saksamaa. Sellesse v\u00f5idakse kaasata ka Hispaania, Itaalia ja \u00dchendkuningriik. Kasulikuks loetakse ka kahepoolseid leppeid, nagu s\u00f5lmiti Prantsusmaaga, ja kavas on sama \u00dchendkuningriigiga, kuid ka teiste liitlastega.<\/p>\n
Huvi on kasvamas Bukaresti 9 formaadi vastu, eriti kui sinna Rootsi ja Soome lisada ning seega katta kogu idatiib Arktikast Aadria mereni \u00fchtse julgeolekutsooniga. Praegu on selles seltskonnas k\u00fcll m\u00f5rasid…<\/p>\n
M\u00e4rkimist leiavad ka P\u00f5hja-Balti koost\u00f6\u00f6 formaat ja Balti Mere n\u00f5ukogu, kusjuures P\u00f5hjala ja Balti riikidel on Poola v\u00e4lispoliitikas eriline koht. Selle kinnituseks on juunis s\u00f5lmitud Poola\u2014Rootsi kaitsekoost\u00f6\u00f6 lepe ja Balti Mere Pakti asutamine. Rohkem siia juttu ei mahu, kuid strateegia on ikkagi paber, reaalne elu v\u00f5ib sellesse ka korrektiive teha.<\/p>\n
Viited lugemishuvilistele<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Poola on meie partnerite ja liitlaste seas l\u00e4him riik, mida v\u00f5ib nimetada s\u00f5jaliselt suureks. Ja praegu on Varssavi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":265662,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,590,31,32,4271,4273,21,28,29,95,54,19,111,25,23,24,262,22,325,20,5843,96,30,2511,92,93,94],"class_list":["post-265661","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-liit","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-harri-tiido","tag-harri-tiido-taustajutud","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-nato","tag-news","tag-poola","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ukraina","tag-uldised-uudised","tag-usa","tag-uudised","tag-valispoliitika","tag-venemaa","tag-viimased-uudised","tag-vikerraadio","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117195430170361708","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/265661","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=265661"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/265661\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/265662"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=265661"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=265661"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=265661"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}