\u00dcheks peamiseks argumendiks presidendi valimise vastu rahva poolt1 kasutatakse meie progressivistlikus, kuid vahel ka konservatiivide retoorikas v\u00e4idet, et Eesti olla parlamentaarne riik. See tingiks justkui automaatselt, et parlament teeb otsuse nominaalse v\u00f5i formaalse riigipeana tegutseva presidendi isiku osas.<\/p>\n
See argument ei p\u00e4de, sest valdav osa maailma demokraatlikest riikidest on k\u00f5ik v\u00e4ga erip\u00e4raste tavade ning ajalooliste traditsioonidega h\u00fcbriidsed lahendused, kus tegelikkuses t\u00e4iesti selget piiri v\u00f5i ka l\u00f5het presidentaalsuse ja parlamentaarsuse vahel meile sageli esitletud kujul ei eksisteeri.<\/p>\n
Ka Euroopa Liidu parlamentaarsetes riikides valivad riigipea nii rahvas (Austrias, Bulgaarias, Horvaatias, Iirimaal, Slovakkias, Soomes, Sloveenias, T\u0161ehhis) kui ka parlament (Eestis, Itaalias, Kreekas, L\u00e4tis, Maltal, Ungaris). V\u00f5i ka laiendatud valimiskogu nagu f\u00f6deraalkonvent Saksamaal. Poolpresidentaalsetes Leedus, Poolas, Portugalis, Prantsusmaal ja Rumeenias valib presidendi samuti rahvas. Ainult K\u00fcpros on t\u00e4ispresidentaalne riik, kus rahva valitud riigipea ja valitsusjuhi amet on \u00fchendatud.2<\/p>\n
Jutt, et presidendi otsevalimiste sisseseadmisega Eestis tuleks p\u00f5hiseaduses \u00e4ra muuta ka presidendi roll, on aga Euroopa Liidugi riigis\u00fcsteemide omavahelise v\u00f5rdlemise taustal otseses m\u00f5ttes v\u00e4ljam\u00f5eldis. Pigem narratiivloome v\u00f5i poliittehnoloogia otsevalimiste vastu rahvale puru silma ajamiseks muude ratsionaalsete argumentide puuduses.<\/p>\n
Iirimaa v\u00f5i ka Austria presidendid valib rahvas, mingit oluliselt suuremat v\u00f5imu neil Eesti presidendiga v\u00f5rdluses siiski pole. Mitte \u00fckski juriidiline, kultuuriline ega emotsionaalne p\u00f5hjus ei sunni otsevalimiste sisseseadmisel p\u00f5hiseadust muutes \u00fcmber tegema presidendi volitusi v\u00f5i rolli.<\/p>\n
“Soome on oma olemuselt parlamentaarne riik, kuid rahva valitud president omab selget otsustus\u00f5igust v\u00e4lis- ja kaitsepoliitikas.”<\/p>\n
Soomes hoopis presidendi volitusi k\u00e4rbiti samaaegselt rahva otsevalimiste sisseseadmisega. Soome on oma olemuselt parlamentaarne riik, kuid rahva valitud president omab selget otsustus\u00f5igust v\u00e4lis- ja kaitsepoliitikas. Eesti p\u00f5hiseaduski annab presidendile voli neis k\u00fcsimustes olla muuhulgas kaasotsustaja rollis ning \u00fcle\u00fcldse s\u00f5ltub meie presidendi “v\u00f5im” suuresti tema isiksusest v\u00f5i tahtej\u00f5ust ehk kas ta tahab ja suudab olla “osaline” v\u00f5i siis v\u00f5tab ise vabatahtlikult k\u00e4sut\u00e4itja v\u00f5i “mitte kellegi” rolli.<\/p>\n
Vastavalt isiksusele v\u00f5ib meie president olla presidentaalne majesteetlik-sekkuv v\u00f5i hoopis vanaisalikult s\u00f5bralik ja mahedalt kriitiline. Nii vinguv-virisev-rahvakauge “ei viitsi” inimene, kaost-h\u00fcsteeriat tekitav mitte ehk k\u00f5ige targem l\u00f5hestaja kui ka lihtsalt niisama muhedalt ametitoolil istuv vahel harva kriitiline kena inimene.<\/p>\n
Kahjuks peamegi t\u00f5dema, et Eesti presidendi rolli p\u00f5hiseadusesse kirjutades l\u00e4htuti \u2013 lisaks ilmselgele avalikkuses alati eitatavale soovile v\u00e4ltida 1992. aasta kontekstis olgu Arnold R\u00fc\u00fctli v\u00f5i Edgar Savisaare v\u00f5itu mistahes tulevastel rahva valimistel \u2013 eelk\u00f5ige teise maailmas\u00f5ja kaotajariikide p\u00f5hiseadustest. Eriti Saksamaa Liitvabariigi omast, kus konstitutsioon koostatigi teadlikult “kaotaja”, “alistatu”, “s\u00fc\u00fcdlase” ja “pahategija” perspektiivist “teadagi kelle” uuesti esilekerkimise v\u00f5imatuks tegemiseks.3<\/p>\n
Eesti ei olnud teise maailmas\u00f5ja kaotajariik, vaid pool sajandit s\u00f5jaliselt okupeeritud riik, kellel oli t\u00e4ielik \u00f5igus ilma milleski s\u00fc\u00fcdi olemata kujundada ise oma v\u00f5imumehhanismide tulevik.<\/p>\n
Hoolimata p\u00fcsivast kolme neljandiku Eesti kodanike poolehoiust presidendi otsevalimisele, on suudetud endiselt j\u00e4\u00e4da pettekujutelmade v\u00f5i ka praeguse ladviku omakasup\u00fc\u00fcdlikku haardesse.<\/p>\n
\u00dche praegustesse oludesse t\u00e4ielikult mittesobiva p\u00fcgala muutmine eesm\u00e4rgiga tagada kogu riigi parem toimimine ning ka vaimne demokraatlik enesetunne ei muudaks meie tegelikkuses hea ja \u00f5iglase p\u00f5hiseaduse ega ka riigip\u00f5him\u00f5tete olemuses mitte midagi muud, kui teeks selle veelgi toimivamaks ning justnimelt demokraatlikumaks.<\/p>\n
V\u00e4ga levinud argument presidendi otsevalimiste vastu on v\u00e4ide, et rahvas valivat ju kohe mingi populisti. V\u00f5i kellegi laulja, n\u00e4iteks Anne Veski.<\/p>\n
Selline suhtumine n\u00e4itab eelk\u00f5ige kartellipoliitikute v\u00f5i ka nomenklatuurse ladvikmeelsuskonna hinnangut iseenda olemusele ja v\u00f5imekusele. Karisma ja mistahes ideede v\u00f5i ideaalide puudumisele, mille kaudu v\u00f5iks kes iganes praegune presidendi m\u00e4\u00e4raja ise valimistel rahva enamuse poolehoiu v\u00f5ita, teisalt aga erakordselt suurt kartust oma enda rahva ees. Umbes nagu Konstantin P\u00e4tsi vaikiva ajastu perioodil, kui Eesti rahvas tembeldatigi haigeks.<\/p>\n
Nii esitataksegi alateadlik k\u00fcsimus, et aga mis siis saab, kui rahvas valibki kellegi terase ja targa. Elusama inimese. See ju \u00fctleb v\u00e4lja k\u00f5ik, mis on valesti, ja siis me peaks ise muutuma, sest rahvas usuks teda. V\u00f5i valibki (nagu Ukrainas juhtus Volod\u00f5m\u00f5r Zelenskiga) hoopis Peeter Oja v\u00f5i Jan Uusp\u00f5llu, kes samuti p\u00e4riselt v\u00f5ikski \u00f6elda v\u00e4lja, et asjad on Eestis valesti ja peame tegema ja olema vahel teisiti.<\/p>\n
“Me v\u00f5imegi kaotada valimised m\u00f5nele lauljale, kirjanikule, n\u00e4itlejale, \u00f5petajale, teadlasele, ol\u00fcmpiav\u00f5itjale, ettev\u00f5tjale \u2013 inimesele, kes pole \u00fcks meie seast, vaid “nende” seast!” Kui igas meie parteis (v\u00f5i ka riigistruktuuris) oleks kasv\u00f5i \u00fcks aatemees v\u00f5i p\u00f5him\u00f5ttenaine v\u00f5i lihtsalt tark ja hea inimene, kes rahva enamusele ka meeldiks, siis polekski ju vaja karta kellegi kohutava “teise” esilekerkimist rahva ehk “ohtlike nende” seast.<\/p>\n
Tugevaimalt k\u00f5lav v\u00e4ide otsevalimiste vastu on arusaam, et president polevat mitte poliitiline ametikoht, vaid peaks tegutsema k\u00f5ikide maailmavaadete \u00fcleselt k\u00f5igisse l\u00f5puni erapooletult suhtudes. Kehastades iselaadset rahva \u00fchtsuse tagajat nagu \u00dchendkuningriigi, P\u00f5hjamaade, Madalmaade monarhid, kes muide on oma eemalseisva rolli enamuses omaks v\u00f5tnud seet\u00f5ttu, et vastasel juhul oleks nad troonilt k\u00f5rvaldatud, lossidest koos suguv\u00f5sadega v\u00e4lja t\u00f5stetud ja parimal juhul v\u00e4ikese pensioniga kuhugi eksiili saadetud.<\/p>\n
Rahva poolt valituna peaks aga president kampaania k\u00e4igus paratamatult valima omale oponentide \u00fcle v\u00f5idu saavutamiseks teatud maailmavaateliste ning poliitiliste seisukohtade toetaja rolli. Ta muutuks automaatselt “poliitikuks” alates hetkest, kui talle on taha tekkinud p\u00e4riselt eksisteeriv rahva mandaat.<\/p>\n
Sellise t\u00f5lgenduse toetajaid v\u00f5ikski aga nimetada inimesteks, kes leiavad, et Eesti president peaks olema idioot. Seda nii muistse Kreeka riigikorralduses kasutatud termineid (\u1f30\u03b4\u03b9\u03ce\u03c4\u03b7\u03c2) kasutades kui ka tegelikult t\u00e4nap\u00e4eva kontekstis \u2013 idioot ehk eraisik, keda ei huvita “riigi asi”, kes ei osale valiku- ja otsustusprotsessides v\u00f5i kellel puuduvad teadmised ja oskused polise ehk riigi asjades osalemiseks v\u00f5i ameti pidamiseks. T\u00e4psemalt \u00f6eldes “oma riigi mitte p\u00e4riselt kodanik”.<\/p>\n
Sellisele arusaamale vastanduski n\u00e4gemus aktiivsest p\u00e4ris kodanikust ehk “poliitikust” (\u03c0\u03bf\u03bb\u03b9\u03c4\u03b9\u03ba\u03cc\u03c2), mis t\u00e4hendas tegelikult ka otset\u00f5lkes “oma riigi kodanike (sh iseenda) asja ajajat”. Inimest, kellel \u00fcldse puuduvad maailmavaatelised t\u00f5ekspidamised v\u00f5i v\u00e4hemalt mingisugusedki eelistused ja arusaamad riigi asjade ajamisest ehk poliitikast ning kes sedal\u00e4bi v\u00f5iks lisaks veel ka “k\u00f5iki kodanikke” \u00fchendada tagades erapooletust, suure t\u00f5en\u00e4osusega p\u00e4ris maailmas ei eksisteeri. Iseennast v\u00f5iks sellisena presenteerida ainult teesklejast t\u00e4iemahuline karjerist.<\/p>\n
Ka k\u00f5ige lihtsamaid manuaalseid t\u00f6id tegevate kodanike puhul v\u00f5i j\u00e4llegi hoopiski igap\u00e4evaselt just oma (poliitilist) \u00fcmbrust vaimusilmas anal\u00fc\u00fcsivate ajakirjanike puhul on paratamatu, et ikkagi hoitakse millegi v\u00f5i kellegi poole ja toetatakse \u00fcht arusaama enam kui teist.<\/p>\n
Ainult meil praeguseni taagana kaelas rippuv n\u00f5ukogudeaegne arusaam ajakirjandusest (v\u00f5i ajakirjandusteadusest) oma Pravda-meedia kaudu edendas arusaama erapooletust, inimlikust ja rahvale \u00fcht ning ainust “teaduslikku maailmapilti” edastavast institutsioonist. Kuigi tegelikkuses oldi Partei teenistuses \u00fche ja ainsa maailmavaate propagandistid teeseldes arsti, advokaati ja kiriku\u00f5petajat \u00fches isikus.<\/p>\n
Olgu see lihtt\u00f6\u00f6line, ajakirjanik v\u00f5i presidendikandidaat, kui ta v\u00e4idab, et temal pole poliitilist maailmavaadet v\u00f5i eelistusi, saab ta olla ainult kas teeskleja ja “petis”, kes hoopis oma v\u00f5ltserapooletuse kattevarjus edendabki mingi meelsuskonna erahuve. V\u00f5i siis t\u00f5epoolest idioot selle s\u00f5na meditsiinilises t\u00e4henduses. Ainult inimene, kelle IQ on nii madal, et ta ei suuda ega oska oma arvamust ja eelistusi kujundada, v\u00f5iski olla maailmast ja oma \u00fcmbruse paratamatusest p\u00e4riselt k\u00f5rvalseisev j\u00f5ud.4<\/p>\n
Sama kehtib ka mistahes riiklikku ametit kandva indiviidi kohta, laiemalt \u00fcldse “inimese” kui liigi kohta. Oma kitsamaid ametikohustusi (eriti arsti, juristi, kiriku\u00f5petaja, teadlase jne puhul) saab ja peabki alati ajama t\u00e4iesti apoliitiliselt, kuid sa ei saa olla apoliitiline kodaniku v\u00f5i inimesena.<\/p>\n
President on \u00fcle k\u00f5ige just esimene kodanik ja paratamatult olemuselt poliitik. President peab suutma ja ka tahtma \u00f6elda v\u00e4lja oma seisukoha nagu ka suhtumise Eestile k\u00f5ige olulisemates k\u00fcsimustes. Ta peab seda lihtsalt tegema mitte otse parteipoliitikasse sekkudes, samal ajal aga vajadusel k\u00f5ikide parteidega ka ennetavalt l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kides. Eriti juhul, kui ta n\u00e4eb milleski kavandatavas v\u00f5i tehtavas vastuolu p\u00f5hiseadusega.<\/p>\n
Endale ohutut peapreestrit v\u00f5i -preestrinnat, kes etendaks Kadriorus rahvale \u00fchendamisteatri rituaale kokku jooksnud ladviku ringk\u00e4endajana, eelistabki kaalukas osa meie presidendi m\u00e4\u00e4rajaskonnast.<\/p>\n
Ainus viis, kuidas sellest kopitava stagnaaja \u00f5hustiku vaimult v\u00f5iks Eesti saada omale p\u00e4riselt hea presidendi, on see, kui kandidaat suudab kriitilise massi kartelliparteide bosse ja kapteneid otseses m\u00f5ttes \u00e4ra petta, panna neid uskuma, et tal pole erilist iseseisvat m\u00f5tlemistahet r\u00e4\u00e4kimata tegutsemisv\u00f5imest.<\/p>\n
Teisis\u00f5nu soovivad “poliitikud” ennast ringk\u00e4endama vanakreekalikku “idiooti” v\u00f5i siis valida oma tegeliku mina v\u00f5imalikult suurt allasurujat ehk teesklejat. Eesti rahva parim lootus praeguses s\u00fcsteemis ongi see viimane variant, kus valituks osutuks “ohutu” rolli edukalt v\u00e4lja m\u00e4nginud n\u00e4itleja, kelle teatrimaski tagant tuleks hiljem esile p\u00e4ris inimene.<\/p>\n