{"id":266297,"date":"2026-09-02T05:48:09","date_gmt":"2026-09-02T05:48:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/266297\/"},"modified":"2026-09-02T05:48:09","modified_gmt":"2026-09-02T05:48:09","slug":"arvustus-raim-kibuvitsaois-ja-viimne-valss-parnus-teater","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/266297\/","title":{"rendered":"Arvustus. &#8220;Raim&#8221;: kibuvitsa\u00f5is ja viimne valss P\u00e4rnus | Teater"},"content":{"rendered":"<p>Muusikaline suvelavastus Raimond Valgrest<br \/>&#8220;Raim&#8221;<br \/>Varblane katusel O\u00dc<br \/>Autor Ott Kilusk<br \/>Lavastaja Kaili Viidas<br \/>Kost\u00fc\u00fcmikunstnik Gerly Tinn<br \/>Lavakujundaja Indrek Aija<br \/>Valguskunstnik Ivar Piterskihh<br \/>Muusikajuht Feliks K\u00fctt<br \/>Laulu\u00f5petaja Ele Sonn<br \/>Koreograaf Ingmar J\u00f5ela<br \/>Osades Sander Roosim\u00e4gi, Harriet Toompere, Simeoni Sundja, Hardi M\u00f6ller, Mihkel Kuusk, Johannes Richard Sepping, Hele Palumaa, Luisa L\u00f5hmus, Saara Kaljuj\u00e4rv, Silva Pijon, Hardo Adamson, Carmen Mikiver, Indrek Taalmaa, Argo Aadli, Mai Ringo, Ingmar J\u00f5ela, Franz-Rudolf Krapp, Lauli Kilusk, Robin Metsale, Vesse Leok jt. Kaasa teevad muusikud ja tantsijad. <br \/>Esietendus 1. augustil P\u00e4rnu Kuursaali \u00f5uel.<\/p>\n<p>Suvelavastuses &#8220;Raim&#8221; kulgeb aeg l\u00e4bi kolme vaatuse tagurpidi: algab k\u00f5igest 36-aastaseks elanud Raimond Valgre surmaga 1949, l\u00f5peb suvel 1939. Uudne see v\u00f5te pole, just Valgrest kirjutas hiljuti analoogilise ajan\u00f5ksuga n\u00e4idendi Mart Sander: &#8220;Peaksime r\u00e4\u00e4kima Raimondist&#8221; esietendus teatris Nuutrum 2023, Jaanus Nuutre lavastust ma ei n\u00e4inud, ses lavaloos oli erip\u00e4raks, et Valgre ise tegelaste hulka ei ilmunudki.<\/p>\n<p>Kaili Viidase lavastuses on Raimond Valgre v\u00e4gagi kohal, s\u00fcndmuste keskmes, ka vaatlevail viivudel. Tema saatus puudutab. Peaosat\u00e4itja valik m\u00e4\u00e4rab \u00f5nnestumise. Sander Roosim\u00e4gi on musikaalne, tundlik, t\u00e4pne nii ajastuliselt kui \u00fcldistusena loovisiku haprusest. Valgre m\u00f5jub \u00fchtaegu helge ja minoorsena.<\/p>\n<p>Ott Kiluski n\u00e4idendit on esimeses vaatuses veidi keeruline j\u00e4lgida, sest aeg h\u00fcpleb siia-sinna. Abiks ja orinetiiriks kuulutustetulbale kleebitud aastaarvud ja t\u00e4henduslikud kuup\u00e4evad (lehepoiss \u2013 Vesse Leok), aga ka kolme vaatuse sisukokkuv\u00f5te kavalehel, otsekui ooperi l\u00fchilibreto, mis esmapilgul \u00fcllatas, aga tagasivaates on pidepunktid abiks. Ka laulude esitamise j\u00e4rjekord v\u00f5inuks olla kirjas, ekslikule m\u00e4lule abiks. Kavaleht on p\u00f5hjalik, hariv, huvitav.<\/p>\n<p>M\u00e4ngupaik P\u00e4rnu Kuursaali \u00f5uel loob kohavaimuga meeleolu. Ehkki lavastusse sekkub suvepealinna t\u00e4nap\u00e4ist m\u00fcra. N\u00e4htud etendusel, 13. augustil, tiirutasid l\u00e4heduses bravuurselt mootorrattad, nii et \u00f5rnemas dialoogis Alice&#8217;iga k\u00fcsis Valgre korraks: kas me saame vaikust\u2026? Roosim\u00e4e m\u00f5tlik intonatsioon avardas k\u00fcsimuse t\u00e4hendust.<\/p>\n<p>Indrek Aija \u00f5nnestunud lavakujundus, mustvalgete piltidega kinni-lahti liikuv eesriie, muudab tegevuspaikade vaheldumise paindlikuks. M\u00f5jusalt loob \u00f5hustikku valgus (Ivar Piterskihh), eriti finaalis. Kahel lavakorrusel liikuvad misanstseenid on sisut\u00e4psed. Ei puudu ka liiv ja veesilm, mis esimeses vaatuses m\u00f5jub ajalikus paines kui mudalomp, hiljem tekib ehe illusioon P\u00e4rnu mererannast.<\/p>\n<p>Kes n\u00e4gid &#8220;Raimi&#8221; esietendust, heitsid ette alguse liigset groteski. Mina seda ei tajunud, k\u00fcllap tekkis sisse m\u00e4ngides tasakaal. Kurjaendeliseks ajat\u00e4hiseks, \u00fclbuse ja labasuse v\u00f5rdkujuks saab l\u00e4bivalt klounide paar (Silva Pijon ja Hardo Adamson). \u00dcks valus moment on stseen heliloojate liidus 1948. aastal, kui Valgre loomingut m\u00f5nitades tema pihta \u00fclalt alla klouni punaninasid pillutakse. Liidu liikmete tuntud nimed panevad m\u00f5tlema (sund)valikutest ajaloo tuulep\u00f6\u00f6rises.<\/p>\n<p>S\u00fcmpaatselt ja stiilselt \u00fcmbritsevad ja toetavad Raimondit ansamblikaaslased, ajast aega: n\u00e4itlejad Simeoni Sundja, Mihkel Kuusk, Hardi M\u00f6ller ja muusikud. N\u00fcansipeene minimalismiga loob noore, muusikale p\u00fchenduva Valter Ojak\u00e4\u00e4ru rolli Johannes Richard Sepping. Vaimukas muusikalooline repliik ja aegade sild tekib nagu muuseas Ojak\u00e4\u00e4rule heidetud k\u00fcsimuses: mis sa ei leia oma laulu \u00fcles v\u00f5i? Ojak\u00e4\u00e4ru \u2013 Leelo Tungla &#8220;Oma laulu ei leia ma \u00fcles&#8221; p\u00e4rineb aastast 1967.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3790651\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/3790651hef40t24.jpg\"\/>&#8220;Raim&#8221; Autor\/allikas: Kalev Lilleorg<\/p>\n<p>Paari k\u00f5rvalrolli jaotuse puhul saaks norida v\u00f5i vaielda. N\u00f5utuks v\u00f5i tiba nukraks teeb Argo Aadlile pelgalt trafaretsete \u00fclesannete andmine, ehkki tal suisa 14 rolli-rollikest. T\u00f5si, Aadli duettm\u00e4ngus Indrek Taalmaaga aimub lustimist. Taalmaa k\u00fcmnekonna rolli seas on varemgi m\u00e4ngitud Johannes Vares Barbarus (Mart Kivastik, &#8220;Vares&#8221;, Endla 2014). Kireva, k\u00e4rmete kontrastidega rolligalerii loob Carmen Mikiver.<\/p>\n<p>Valgre hurmuri-sarmi, am\u00fcseerimised ja armumised toovad esile v\u00f5luvad naispartnerid: Hele Palumaa, Luisa L\u00f5hmus, Saara Kaljuj\u00e4rv. Siingi tekib kujutelmi, kuis rollide pasjanssi v\u00f5inuks ka teisiti laduda. Eredalt p\u00fcsib meeles L\u00f5hmuse Niina, ta musitseerimine, laulu &#8220;Vaid sina, Niina&#8221; d\u017e\u00e4ssilikud variatsioonid koos tegelase igatsusvaluga.<\/p>\n<p>Lavastuses on hetki, mis paotavad Valgre saatust uudse l\u00e4henemisnurga alt. N\u00e4iteks stseen joodikust isa Johannes Tiiseliga, keda lavastuse koreograaf Ingmar J\u00f5ela kehastab \u00e4hvardava rohmakusega. V\u00e4ikese Raimondi osas, kes ema vapralt kaitseb, laulab sinilinnust Robin Metsalu. Kaili Viidase lavastustes on lapsed loomulikud ja vahvad. S\u00fcdamliku dueti laulavad Valgre ja v\u00e4ike Tiiu \u2013 Mai Ringo. See on Raimondi jaoks s\u00fcnges ajas \u00fcks heledam viivuke. Lapsesuises k\u00fcsimuses, mida t\u00e4hendab &#8220;solntse majo&#8221;, peitub m\u00f5ru \u00fcldistus v\u00f5\u00f5ra keele v\u00f5imust. Kripeldama j\u00e4\u00e4b m\u00f5te Raimondi elamata perekonnaelust.<\/p>\n<p>Omap\u00e4raselt, poleemiliselt on lahendatud Raimondi ema kuju, keda eriti filmist &#8220;Need vanad armastuskirjad&#8221; m\u00e4letame t\u00f5elise daamina, m\u00e4ngis Lii Tedre. N\u00fc\u00fcd lisab Harriet Toompere veetleva Linda Valgre rolli emaarmastuse m\u00f5\u00f5dutundetut isekust, hiilivat manipuleerimist. Kergemeelsemat humoorikat pingeleevendust pakub pildike, kus proua Linda satub teatrikavaleride v\u00f5rku, daamiga flirdivad v\u00f5idu n\u00e4itleja Henn Aare (Aadli) ja lavastaja Eduard Lemmiste (Taalmaa). Raimond pageb sellal koos Alice&#8217;iga (Saara Kaljuj\u00e4rv).<\/p>\n<p>Kummitama j\u00e4\u00e4b hetk, mil Alice Feillet&#8217; ema viitab v\u00f5imalusele, et Raimond kui tema t\u00fctre kihlatu saaks tulla koos nendega Prantsusmaale. Oma ema vastuseisul j\u00e4tab Raimond minemata. Ajalooline t\u00f5de polegi siin esmat\u00e4htis, kui kriipima hakkab kurb unelm, et kui Valgre oleks p\u00e4\u00e4senud v\u00e4lismaale, milliseks kujunenuks tema saatus ja looming. Aga ka \u00fcldistus, kuiv\u00f5rd s\u00f5ltub meie elu, lisaks s\u00fcnniaastale, neist, kes meid armastavad ja\/v\u00f5i keda meie armastame. L\u00e4hedaste vastutusest.<\/p>\n<p>Laulude valik on l\u00e4bi lavastuse s\u00f5numit\u00e4pne, kandes ja hoides Valgre hingeteemat. Laulud kui sisemonoloogid hajutavad kerglasema meelelahutuse, sisendavad \u00e4revat ohuaimust, olevikuhetkede haprust. N\u00e4iteks &#8220;\u00d5ige valik&#8221; inglisekeelses versioonis &#8220;Snowflakes&#8221;: lumehelbed ei j\u00e4ta v\u00f5imalustki suve kestmisele. Viimane vaatus, 1939. aasta imekauni suve n\u00e4iline harmoonia, on varjutatud lakkamatust traagika eelaimusest. Kordub hetk, mil Raimond l\u00fckkab k\u00f5rvale ajalehed, katkestab p\u00e4evauudiste ettelugemise. Ta \u00fctleb Alice&#8217;ile leebe nukrusega, et surm ei saa ainsa suudluse vastu. Nii ilmneb, et Raimond ei ole eluv\u00f5\u00f5ras, vaid armastus nagu muusikagi on ainus, mis hoiab teda elus ja hinges, lootuse ja kaitsekihina halastuseta t\u00f5eluse vastu.<\/p>\n<p>L\u00f5pulaul &#8220;Viimne valss&#8221; t\u00f5deb: me tutvus viimse valsiga algas. S\u00f5na viimne saab 1939. aasta suves fataalsuse m\u00e4rgi. Algus ja l\u00f5pp k\u00e4sik\u00e4es. Kui Valgre ja teiste suvised siluetid tarduvad \u00fclakorrusel, kuldses valguses, P\u00e4rnu kui suvekuurorti piltpostkaardipoosides, muundub k\u00f5ik unen\u00e4oks. Olevik, tulevik ja t\u00e4nane teatri\u00f5htu.<\/p>\n<p>Lavastus &#8220;Raim&#8221; ootab uut suve kibuvitsa\u00f5ites P\u00e4rnu rannaliival.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Muusikaline suvelavastus Raimond Valgrest&#8220;Raim&#8221;Varblane katusel O\u00dcAutor Ott KiluskLavastaja Kaili ViidasKost\u00fc\u00fcmikunstnik Gerly TinnLavakujundaja Indrek AijaValguskunstnik Ivar PiterskihhMuusikajuht Feliks K\u00fcttLaulu\u00f5petaja&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":266298,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,10089],"class_list":["post-266297","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-raim"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117199877379207407","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/266297","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=266297"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/266297\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/266298"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=266297"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=266297"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=266297"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}