Terviseandmed pole tavalised infobitid m\u00f5nes j\u00e4rjekordses andmebaasis, kust uurimisasutused v\u00f5i isegi kohtud tohiksid kriminaalmenetluse raames valimatult infot ammutada, kirjutab Albert Linntam.<\/p>\n
Viimastel kuudel on avalikkus teada saanud, et kaitsepolitseiametil (kapo) ja politsei- ja piirivalveametil (PPA) on sisuliselt piiramatu ligip\u00e4\u00e4s terviseandmeid sisaldavatele andmebaasidele.<\/p>\n
Uurimisasutused on ka ise tunnistanud, et seda ligip\u00e4\u00e4su on \u00fclimalt aktiivselt kasutatud, ainu\u00fcksi kapo tegi 13 kuu jooksul umbes 13 000 terviseandmete p\u00e4ringut. Nendest omakorda ca 2600 p\u00e4ringut tehti “teabehanke ja kriminaalmenetluse raames” ehk teisis\u00f5nu ilma isikute n\u00f5usoleku ja teadmiseta. Neile lisandub ligikaudu 2500 PPA p\u00e4ringut aastas, mis siseministri s\u00f5nul olevat “seotud politseiliste \u00fclesannetega”1.<\/p>\n
Meedias jagatud selgituste pinnalt j\u00e4\u00e4b tavakodanikule mulje, nagu oleks terviseandmete massiline p\u00e4rimine kriminaalmenetluses isikute n\u00f5usolekuta igati seaduslik praktika. Loodetavasti ei proovitud segase s\u00f5nakasutusega t\u00f5esti sellist muljet j\u00e4tta, sest tegemist oleks \u00fchem\u00f5ttelise valega. Sellist avalikkuse eksitamist ei saaks endale lubada \u00fckski riigiasutus.<\/p>\n
Terviseandmed pole tavalised infobitid m\u00f5nes j\u00e4rjekordses andmebaasis, kust uurimisasutused v\u00f5i isegi kohtud tohiksid kriminaalmenetluse raames valimatult infot ammutada. Terviseandmed on kriminaalmenetluses kaitstud sarnaselt advokaadi kutsesaladuse, pihisaladuse ning ajakirjaniku allikakaitsega.<\/p>\n
Sarnaselt n\u00e4iteks riigisaladusega ei tohi selliseid andmeid \u00fcldjuhul kriminaalmenetluses koguda. Keeld on sedav\u00f5rd range, et nende osas ei tohi isegi kohtupingis tunnistajat k\u00fcsitleda, r\u00e4\u00e4kimata vabalt alla laetavates andmetes “surfamisest” kohtueelses menetluses. Tegemist on kriminaalmenetluse aabitsat\u00f5ega, mida teab iga prokur\u00f6r ja uurija.<\/p>\n
T\u00f5si, patsiendisaladus ei ole absoluutne. Seadus n\u00e4eb ette m\u00f5ned kitsad erandid, mis v\u00f5imaldavad terviseandmete avaldamist ka ilma inimese n\u00f5usolekuta. N\u00e4iteks lubab v\u00f5la\u00f5igusseadus saladuse hoidmise kohustusest m\u00f5istlikus ulatuses k\u00f5rvale kalduda, kui vastasel juhul v\u00f5ib patsient oluliselt kahjustada ennast v\u00f5i teisi isikuid. See erand on suunatud ainult tulevikus tekkiva ohu ennetamisele ega luba avaldada andmeid minevikus toime pandud (kuri)tegude uurimiseks.<\/p>\n
Teine levinud erand sisaldub ps\u00fchhiaatrilise abi seaduses. Just selle erandi ulatust selgitas riigikohus m\u00f5ne aasta taguses lahendis, kus kriminaalasjas kasutati kohtups\u00fchhiaatriaekspertiisi koostamisel s\u00fc\u00fcdistatava haigusloost p\u00e4rit andmeid, sealhulgas ps\u00fchhiaatriga peetud vestlusi.<\/p>\n
“Ainu\u00fcksi kriminaalmenetluse olemasolu ei anna \u00f5igust kogu haigusloo kasutamiseks.”<\/p>\n
Riigikohus viibutas n\u00e4ppu nii andmeid kogunud uurimisasutuste kui ka need v\u00e4ljastanud tervishoiuteenuse osutaja suunas, leides et “patsiendisaladus h\u00f5lmab k\u00f5iki tervishoiuteenuse osutamise k\u00e4igus teatavaks saanud andmeid” ning ainu\u00fcksi kriminaalmenetluse olemasolu ei anna \u00f5igust kogu haigusloo kasutamiseks.<\/p>\n
Ps\u00fchhiaatrilise abi seadus lubab p\u00e4rida uurimisasutusel andmeid \u00fcksnes ps\u00fchhiaatrilise ravi saamise fakti ja diagnoosi kohta, kuid mitte muid terviseandmeid, r\u00e4\u00e4kimata tervest haigusloost2<\/p>\n
Lisaks eelnevatele leidub \u00fclds\u00f5naline erand tervishoiuteenuste korraldamise seaduses, mis lubab terviseandmeid koguda s\u00fc\u00fcteomenetluses t\u00f5e v\u00e4lja selgitamiseks, kuid sellegi s\u00e4tte ulatus ning koosk\u00f5la p\u00f5hiseadusega on k\u00fcsitav. \u00dchtegi \u00f5igusakti, mis annaks n\u00e4iteks PPA-le \u00f5iguse t\u00f6\u00f6delda terviseandmeid “politseiliste \u00fclesannete t\u00e4itmiseks”, ei eksisteeri.<\/p>\n
Ei ole usutav, et kui uurimisasutused teevad aastas \u00fcle viie tuhande terviseandmete p\u00e4ringu ilma isikute n\u00f5usolekuta, mahuvad k\u00f5ik need juhtumid kitsalt s\u00f5nastatud seaduslike erandite alla. V\u00f5rdluseks: Eestis lahendatakse aastas umbes 12 000 kriminaalasja3.<\/p>\n
Probleem ei piirdu pelgalt uurimisasutuste v\u00f5imalike kuritarvitustega. Patsiendisaladuse rikkumise ehk ebaseadusliku p\u00e4ringu alusel terviseandmete edastamise eest v\u00f5ivad v\u00e4\u00e4r- v\u00f5i kriminaalkorras vastutada isiklikult nii tervishoiut\u00f6\u00f6taja kui ka andmebaasi haldavad ametnikud.<\/p>\n
Seega v\u00e4\u00e4rib juurdlust iga juhtum, kus andmeid on kogutud ilma isiku n\u00f5usolekuta, isegi kui ametnik pole kasutanud terviseandmeid v\u00e4ljaspool t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid. Paratamatult tekib k\u00fcsimus, kas meie terviseandmete kogumise ja haldamise s\u00fcsteem tervikuna \u00fcldse v\u00f5imaldabki andmeid hoida selliselt, et riik ei rikuks igap\u00e4evaselt iseenda kehtestatud reegleid.<\/p>\n
Enne s\u00fcsteemi parandamist tuleb alustada kodanike k\u00fcsimustele ausalt vastamisest. Seniste vastuoluliste selgituste asemel peaks erapooletu audit minimaalselt v\u00e4lja uurima ja ka avalikkusele selgitama, millisel \u00f5iguslikul alusel mitu p\u00e4ringut ilma isiku n\u00f5usolekuta tehti ning kuidas nende p\u00e4ringute seaduslikkuses veenduti. Seda viimast peaks muuseas nagunii kontrollima igakordselt enne terviseandmete edastamist uurimisasutustele. Selle asemel aga pimesikum\u00e4nguga j\u00e4tkamine murendab paraku usaldust nii digi- kui ka \u00f5igusriigi vastu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Terviseandmed pole tavalised infobitid m\u00f5nes j\u00e4rjekordses andmebaasis, kust uurimisasutused v\u00f5i isegi kohtud tohiksid kriminaalmenetluse raames valimatult infot ammutada,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":266352,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[103303,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,5087,13952,4220,7137,28,29,19,353,2920,25,31849,23,24,22,20,30],"class_list":["post-266351","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-albert-linntam","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-isikuandmed","tag-juriidika","tag-kapo","tag-kriminaalmenetlus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-politsei","tag-politsei-ja-piirivalveamet","tag-populaarseimad-lood","tag-terviseandmed","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117200113031946137","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/266351","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=266351"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/266351\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/266352"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=266351"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=266351"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=266351"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}