Saatejuht Marko Reikop meenutas “Ringvaate” stuudios suviseid reisielamusi P\u00f5hja-Ameerikasse. \u00dcllatas Reikopit Kanada, mis oli hoopis teistsugune, kui ta varem arvas.<\/p>\n
Suve hakul k\u00e4is Reikop Ameerika \u00dchendriikides. “See ei olegi nii v\u00e4ga eriline. Ameerika \u00dchendriikides on k\u00e4inud paljud inimesed palju kordi, ka ma ise olen seal varem k\u00e4inud, aga mul \u00f5nnestus t\u00f5esti k\u00e4ia Metropolitan Operas, mis oli mu unistus,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Maailmakuulsas New Yorgi ooperisaalis koges Reikop ooperis\u00f5brana ka midagi esimest korda. “Kui tavaliselt saavad ooperi keskel aplausi solistid, sest nad laulavad nii h\u00e4sti, siis esimest korda sai aplausi “Turandoti” lavakujundus. See oli teine vaatus, palju oli lauldud, eesriie l\u00e4ks lahti, keegi veel ei laulnud, muusika m\u00e4ngis ja rahvas hakkas aplodeerima,” jutustas Reikop lavale loodud kuldsetest Hiina templitest.<\/p>\n
“See oli \u00fclihea,” r\u00e4\u00e4kis Reikop, kes on varem ka “Turandoti” lavastusi n\u00e4inud. “Ma nii head ooperit ei ole oma elus kunagi n\u00e4inud. “Traviatat” vaatasin ka. T\u00f5esti v\u00e4ga hea oli. Meil on suured koorid, kus laulab heal juhul 40 inimest. Seal oli kooris 150 inimest. Vaatasin ooperit ja t\u00f5esti mulle tundus, et see on p\u00e4ris. Inimesed ei laula k\u00f5miseval moel oma aariaid, vaid ma oleksin nagu p\u00e4ris ellu sattunud. See k\u00f5ik on usutav ja ehtne,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
“Imelik on Ameerikasse minna ja ainult ooperit vaadata. Mul on ooperi k\u00f5rval \u00fcks hobi veel, see on muidugi UNESCO maailmap\u00e4rand. Mul on \u00fche s\u00f5braga v\u00f5istlus, et kes rohkem maailmap\u00e4randi nimekirja kantud kohti n\u00e4eb. Hetkeseisuga on mul 179 UNESCO maailmap\u00e4randi objekti n\u00e4htud, selleks on suurep\u00e4rane \u00e4pp.”<\/p>\n
“Ameerikas n\u00e4gin \u00fchte objekti Philadelphias, mis on New Yorgist mitte v\u00e4ga kaugel, umbes 150 kilomeetrit. Rongid k\u00e4ivad sinna tihti, eriti keeruline sinna saada pole. See oli siis Independence hall, iseseisvuse maja, koht, kus USA iseseisvus 4. juulil 1776 v\u00e4lja kuulutati. Hoone teeb v\u00e4ga eriliseks ka see, et see on esimene UNESCO maailmap\u00e4randi objekt Ameerika \u00dchendriikides.”<\/p>\n
Juba P\u00f5hja-Ameerika maailmajakku j\u00f5udnud Reikop m\u00f5tles, et peaks ka m\u00f5nda uut riiki k\u00fclastama. “Ma pole elus mitte kunagi tahtnud Kanadasse minna. Pole kunagi huvi olnud, et l\u00e4heks Kanadasse. Miks ma peaksin Kanadasse minema? Seekord tekkis. N\u00fc\u00fcd on \u00f5ige aeg Kanadasse minna. Ja kui Kanadasse minna, siis vaadata ka Niagara juga,” r\u00e4\u00e4kis Reikop.<\/p>\n
“Ma olen elu aeg arvanud, et Niagara kosk on loodusobjekt, mis asub metsa sees, kuhu on raske p\u00e4\u00e4seda ja k\u00fcmme inimest korraga saab kuskilt \u00e4\u00e4re pealt vaadata, on oht alla kukkuda. See ei ole mitte midagi sellist. Kosk on t\u00e4iesti kesklinnas, v\u00f5id bussiga tulla, p\u00f5him\u00f5tteliselt ei pea toast v\u00e4ljagi tulema ja v\u00f5id Niagara koske nautida m\u00f5ne k\u00f5rghoone aknast.”<\/p>\n
“Teine suur \u00fcllatus minu jaoks on see, et siin on kolm koske, mitte \u00fcks. Teisel pool kallast on juba Ameerika \u00dchendriigid. Kanada poolt on vaade palju parem,” lisas ta. “See oli t\u00f5esti v\u00e4ga huvitav. Ma olin v\u00e4ga elevil. Ma ei teadnud, et mulle see Niagara kosk nii meeldib. See oli midagi v\u00e4ga-v\u00e4ga erilist.”<\/p>\n
“\u00dcldiselt on Kanada ikka v\u00e4ga kummaline koht, ma pean \u00fctlema. Ta pole \u00fcldse selline, nagu ma arvasin. Ma arvasin, et Kanada on nagu Ameerika \u00dchendriigid, aga palju arenenum, palju moodsam, palju kaasaegsem. Aga tegelikult… Ma k\u00e4isin Torontos, Kanada k\u00f5ige suuremas linnas. K\u00e4isin muidugi Toronto kontserdisaalis ka s\u00fcmfooniakontserdil ka. Soovituseks pean \u00fctlema, et seal on maailma k\u00f5ige mugavamad toolid. Seal on nii hea istuda, pehmed, ruumi on.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Saatejuht Marko Reikop meenutas “Ringvaate” stuudios suviseid reisielamusi P\u00f5hja-Ameerikasse. \u00dcllatas Reikopit Kanada, mis oli hoopis teistsugune, kui ta…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":266434,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,624,140,103332,13392],"class_list":["post-266433","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-marko-reikop","tag-meelelahutus","tag-reikop","tag-ringvaade"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117200600952254743","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/266433","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=266433"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/266433\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/266434"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=266433"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=266433"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=266433"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}