Kui mina t\u00e4pselt pool sajandit tagasi kooliteed alustasin, olime m\u00e4rksa v\u00f5rdsemal stardipositsioonil kui praegused koolilapsed. Lapse teadmised olid enamasti \u00fcsna lihtne funktsioon tema vanusest. Inimkonna teadmiste tase tundus olevat ligil\u00e4hedaselt selline, et 12 kooliaasta jooksul anda k\u00f5ikidele \u00fclevaade maailmakirjanduse paremikust l\u00e4bi aegade, eestlaste kultuurilisest arengust \u00e4rkamisajast \u00f5itsvasse sotsialismi, reaalteadustest l\u00e4bi sajandite kuni moodsate teadmisteni astronoomiast v\u00f5i geneetikast.<\/p>\n
Oli aega saada selgeks k\u00f5ik 14 k\u00e4\u00e4net ja \u00f5ppida kirjutama kindlasti paremal tasemel kui ajakirjanduse tarbetekstid n\u00fc\u00fcd pakuvad. Puudusid lai ja kitsas matemaatika, polnud riigieksameid, v\u00e4lja arvatud kirjand. Jah, kujutage ette, \u00f5petajad tohtisid ise otsustada, mis hinne lapsele eksamil pannakse ja isegi medalite jagajad usaldasid seda tulemust.<\/p>\n
Vahepeal on inimkond loonud juurde meeletus koguses teadmisi reaalaladel. Arusaam sellest, milline on hoomatav kogus head kirjandust, mida k\u00f5ik peaksid lugema, on v\u00e4gagi muutunud. Ligip\u00e4\u00e4s teadmistele on peaaegu absoluutne k\u00f5ikidele, kes internetis k\u00e4ia m\u00f5istavad. Klassit\u00e4ie laste teadmised ei ole kunagi enam nii \u00fchtlased kui pool sajandit tagasi.<\/p>\n
Kool pole siiski kuigi palju muutunud. Lapsed istuvad klassides vanuse j\u00e4rgi, \u00f5ppet\u00f6\u00f6 on korraldatud vastavalt ette antud programmile ja teadmiste kontroll keskendub t\u00f5estusele, et programm on l\u00e4bitud. Kindlasti on muutunud \u00f5petajate suhtumine \u00f5pilastesse. Meie ajal oli \u00f5petajal alati \u00f5igus, v\u00e4hemalt meie koolis k\u00fcll, praegu tunnevad \u00f5petajad, et neil pole mingit enesekehtestamise ruumi.<\/p>\n
Kool ei tule toime kiiresti muutuva maailmaga, sest inimese kasvamise ts\u00fckkel on j\u00e4\u00e4nud samaks, sotsiaalsed oskused k\u00fcpsevad ikka samal moel teiste inimestega suheldes, aga \u00fcmbritsev keskkond ei paku kuigi palju v\u00f5imalust valideerida koolist saadavaid teadmisi, \u00f5igemini n\u00e4itab, et kastist v\u00e4ljas asuvad palju paremad toimetulekuv\u00f5imalused kui usinasti etteantud rajal k\u00e4ies ette j\u00e4\u00e4vad.<\/p>\n
See ei ole halb ega hea, et meil valitsevad sellep\u00e4rast teistsugused pinged koolis\u00fcsteemis, see on paratamatu. Inimkonna teadmiste hulgas on j\u00e4rjest keerulisem teha valikut, mis on tingimata ja k\u00f5igile vajalik.<\/p>\n
“Uudishimu v\u00f5imaldab formaalse hariduse asemel omandada omap\u00e4rase komplekti maailmatunnetust ja teha sellest omale elukutse.”<\/p>\n
Laste suurem enesem\u00e4\u00e4ramis\u00f5igus teeb klassi ohjamise teistsuguseks. Suhtlusoskused on t\u00e4htsamad kui teadmised. Uudishimu v\u00f5imaldab formaalse hariduse asemel omandada omap\u00e4rase komplekti maailmatunnetust ja teha sellest omale elukutse. Osa neist elukutsetest p\u00f5hinevad teaduslikul maailmak\u00e4sitlusel, aga tulusaks v\u00f5ib osutuda ka mistahes t\u00f5ep\u00f5hjata m\u00e4ngumaailm.<\/p>\n
Lisaks k\u00f5igele on hulk olulisi teadmisi, mida inimkonnana kaotada ei tohi, sest siis ei oskaks me enam inimesi ravida, maju ehitada ega erinevates maailma keeltes \u00fcheselt arusaadavat teksti luua.<\/p>\n
Kool peab aga ikka kuidagi t\u00e4itma sama l\u00f5ppeesm\u00e4rki ja laskma v\u00e4lja noored t\u00e4iskasvanud, kes suudavad \u00fchiskonnaliikmetena aktsepteeritaval moel toimida oma eesm\u00e4rke saavutades ja teistele mitte liiga tehes, hindavad teiste panust ja oskavad sellega arvestada. Seejuures peavad need noored olema nii h\u00e4sti klassikaliste teadmistega varustatud, et saaksid \u00f5ppida arstiks, inseneriks, IT-spetsialistiks v\u00f5i kujuneda loovaks kunstnikuks.<\/p>\n
Mida siis teha? Ilmselt leppida sellega, kuhu inimkond teel on ja kohaneda. Milles see seisneb? Hariduse ebat\u00e4iuslikkusega leppimises, ma kahtlustan.<\/p>\n
V\u00e4he on asju, milles saame t\u00e4nap\u00e4eval kindlad olla, et just neist teadmistest on meie sel n\u00e4dalal kooli minevatele lastele nende t\u00f6\u00f6elus kasu.<\/p>\n
Midagi siiski on. Ja see on oskus inim\u00fchiskonnas toimetada. Ma ei kasuta s\u00f5na “v\u00e4\u00e4rtused”, sest see tekitab inimestes koheselt tahtmise siseneda kultuuris\u00f5tta. Aga on midagi, mis peab j\u00e4\u00e4ma: me peame \u00fcksteise k\u00f5rvale elama mahtuma. Veelgi enam, me peame suutma ennast koos kaitsta, kasvatada majandust, hoolitseda vanurite eest, ravida haiged ja kuidagi jagada \u00fchiskonna h\u00fcvesid nii, et summaarselt oleks meil k\u00f5ige rohkem rahulolevaid inimesi.<\/p>\n
Seejuures ei n\u00f5ua elu enam nende p\u00f5hiliste \u00fchiskonnas toime tulemise oskuste omandamist selleks, et suureks kasvada. Varem pidi algaja inimene varem v\u00f5i hiljem \u00fcksi bussiga s\u00f5itma, poest piima ja leiva tooma, naabrinaisega kokku leppima kasv\u00f5i selles, kuidas \u00fchist tegemist vajavad t\u00f6\u00f6d koos tehtud saavad.<\/p>\n
\u00dchiskond v\u00f5imaldab inimsuhtlusest hoiduda nii poes k\u00e4ies kui ka mistahes “teenuseid tarbides”. Alaneb loomulik, elu k\u00e4igus omandatud suutlikkus olla \u00fcks \u00fchiskonnaliige, oskus m\u00f5ista teiste inimeste tundeid, lugeda kehakeelt v\u00f5i r\u00e4\u00e4kida l\u00e4bi keeruliste olukordade \u00fcle. Piltlikult tuli pool sajandit tagasi tihti ette, et palle v\u00f5i jalgrattaid ei jagunud k\u00f5ikidele ja tuli \u00f5ppida neid jagama. Ja kui ei tahtnud edaspidi \u00fcksi m\u00e4ngida, siis pidi lastekambas nii enda kui ka teiste huvidele ruumi tegema.<\/p>\n
Kutsuge neid v\u00e4\u00e4rtusteks v\u00f5i emotsionaalseks intelligentsiks, mina kutsun seda inimeseks olemise kunstiks. Ja vaat see on inimese t\u00f5eline konkurentsieelis mistahes targa masina ees, \u00fcksk\u00f5ik kui h\u00e4sti viimane teist inimolendit ei teeskle.<\/p>\n
Kaastunne. Tajumine, et teisega on midagi valesti, isegi kui ta ise kinnitab, et k\u00f5ik on h\u00e4sti. M\u00f5istmine, et kallistamine aitab ikka kurbuse vastu, isegi kui ei k\u00f5rvalda kurbuse p\u00f5hjust. Arusaamine, et haiget ei tohi teha. Arusaamine, et kurjale tuleb vastu astuda seadusliku j\u00f5uga, aga mitte enne kui muud v\u00f5imalused on ammendunud. M\u00f5istmine, et need muud v\u00f5imalused peituvad sarnaste huvidega inimeste koost\u00f6\u00f6s, n\u00e4iteks vabu valikuid armastavate naaberrahvaste vahel. Reeglite vajalikkuse tunnustamine ja suutlikkus neist kinni pidada ka siis, kui l\u00fchike omakasu osutaks justkui muu k\u00e4itumise eelistele.<\/p>\n
Kutsuge neid asju \u00fcldp\u00e4devusteks v\u00f5i v\u00e4\u00e4rtusteks v\u00f5i kuidas keegi soovib, aga hoidke mistahes kultuuris\u00f5jad sellest arutelust eemal.<\/p>\n
Heas koolis \u00f5pivad meie lapsed inimeseks olemist, empaatiat, \u00fchishuvi otsimist ja leidmist, erinevate arvamuste m\u00f5istmist ja tunnistamist, aga ka piire, kus on aeg vaidlemine l\u00f5petada ja leppida erineva maailmak\u00e4sitlusega.<\/p>\n
Need oskused saavad s\u00fcndida sisukat diskussiooni v\u00e4\u00e4rtustavas koolikeskkonnas ja sedagi peab teadlikult kujundama. Oleks minu tegemine, j\u00e4taks ma rohkem iseotsustamise ruumi igale koolijuhile ja \u00f5petajale. Ei teekski sedav\u00f5rd palju j\u00e4relevalvet ja kontrolli, laseks koolidel panna lapsed eluks valmis nii, nagu nad parimaks peavad ja \u00fclikoolidel sisseastumisel neid teadmisi m\u00f5\u00f5ta nii, nagu iga eriala jaoks tarvis.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui mina t\u00e4pselt pool sajandit tagasi kooliteed alustasin, olime m\u00e4rksa v\u00f5rdsemal stardipositsioonil kui praegused koolilapsed. Lapse teadmised olid…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":266540,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[103356,26,27,37,33,35,34,36,31,32,406,21,2076,405,7440,28,29,19,408,7660,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-266539","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-arutlev-kool","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haridus","tag-headlines","tag-kersti-kaljulaid","tag-kool","tag-koolielu","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-opetajad","tag-opilased","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117201013520278594","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/266539","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=266539"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/266539\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/266540"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=266539"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=266539"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=266539"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}