Kuriteoohvrite kaitse projekti IMPACT projektijuhi Gerttu Aaviku s\u00f5nul ei tea paljud inimesed piisavalt h\u00e4sti, millised \u00f5igused neil p\u00e4rast kuriteoohvriks sattumist on v\u00f5i millist abi on v\u00f5imalik saada. Seet\u00f5ttu t\u00f5i ta v\u00e4lja viis olulist sammu, mis aitavad taastumisega alustada.<\/p>\n
1. \u00c4ra j\u00e4\u00e4 juhtunuga \u00fcksi<\/p>\n
P\u00e4rast kuritegu p\u00fc\u00fcavad paljud inimesed v\u00f5imalikult kiiresti tavap\u00e4rase elu juurde naasta ja loodavad, et raske kogemus m\u00f6\u00f6dub ajapikku iseenesest. Tegelikkuses v\u00f5ib just varakult saadud abi aidata ennetada trauma<\/a> s\u00fcvenemist ning muuta taastumise lihtsamaks.<\/p>\n \u201eKuriteoohvrina on Eestis igal inimesel \u00f5igus tasuta ohvriabile, vajadusel ps\u00fchholoogilisele toele ning teabele oma \u00f5iguste ja menetluse kohta. Raskemate v\u00e4givallakuritegude korral on v\u00f5imalik taotleda ka riiklikku h\u00fcvitist ning kasutada n\u00e4iteks tugiisiku v\u00f5i t\u00f5lgi abi. Kahjuks ei j\u00f5ua see info alati inimesteni \u00f5igel ajal,\u201c \u00fctles Aavik.<\/p>\n Tema s\u00f5nul ei l\u00f5pe kuriteo m\u00f5ju inimese jaoks siis, kui menetlus algab. \u201eV\u00e4ga sageli algab just siis k\u00f5ige keerulisem aeg, mil tuleb toime tulla hirmu, trauma ja ebakindlusega,\u201c lisas ta.<\/p>\n Kui juhtunu m\u00f5jutab und, t\u00f6\u00f6d, suhteid v\u00f5i turvatunnet, tasub abi otsida v\u00f5imalikult varakult. Mida varem inimene tuge saab, seda suurem on v\u00f5imalus ennetada trauma s\u00fcvenemist.<\/p>\n 2. V\u00f5ta \u00fchendust ohvriabiga ka siis, kui alles kaalud politseisse p\u00f6\u00f6rdumist<\/p>\n Paljud arvavad ekslikult, et ohvriabi on m\u00f5eldud \u00fcksnes raskete v\u00e4givallakuritegude ohvritele v\u00f5i et abi saamiseks peab olema politseile avaldus esitatud. Tegelikult v\u00f5ivad abi k\u00fcsida k\u00f5ik inimesed, kes on langenud kuriteo v\u00f5i v\u00e4givalla ohvriks, samuti nende l\u00e4hedased.<\/p>\n P\u00e4rast kuritegu ei pruugi inimene olla valmis kohe politseisse p\u00f6\u00f6rduma. Juhtunu m\u00f5istmine, turvatunde taastamine ja otsuse tegemine v\u00f5ivad v\u00f5tta aega. Politsei- ja Piirivalveameti 2025. aasta avaliku arvamuse uuringu kohaselt ei teavitanud 34% viimase 12 kuu jooksul kuriteo ohvriks langenud vastajatest politseid juhtunust \u00fchelgi korral. See n\u00e4itab, kui oluline on, et n\u00f5u ja tuge oleks v\u00f5imalik saada ka enne politseisse p\u00f6\u00f6rdumise otsust.<\/p>\n Ohvriabi aitab m\u00f5ista, millised \u00f5igused inimesel on, pakub emotsionaalset tuge ning vajadusel suunab ps\u00fchholoogilise abi, tugiisiku v\u00f5i teiste tugiteenuste juurde. Ohvriabi poole p\u00f6\u00f6rdumine ei kohusta politseile avaldust esitama ning k\u00f5iki otsuseid ei pea tegema kohe.<\/p>\n \u201eAbi saamine ei tohiks s\u00f5ltuda sellest, kas inimene suudab keerulises olukorras ise s\u00fcsteemis \u00f5ige ukse \u00fcles leida,\u201c r\u00f5hutas Aavik. Tema s\u00f5nul v\u00f5ib ohvriabi poole p\u00f6\u00f6rduda ka siis, kui inimene alles kaalub politseisse p\u00f6\u00f6rdumist v\u00f5i vajab lihtsalt n\u00f5u ja selgitusi.<\/p>\n 3. Tea oma \u00f5igusi ja k\u00fcsi julgelt<\/p>\n Kuriteoohvrina ei pea inimene ise v\u00e4lja selgitama, millist abi tal on v\u00f5imalik saada, selleks on olemas spetsialistid. Aaviku s\u00f5nul ei tea paljud inimesed aga endiselt, millised \u00f5igused neile seadusega tagatud on. \u201e\u00d5igused aitavad inimest ainult siis, kui ta neist teab ja oskab neid kasutada,\u201c s\u00f5nas ta.<\/p>\n Kuriteoohvril on \u00f5igus tasuta ohvriabile ja menetlust puudutavale teabele. Samuti v\u00f5ib inimesel olla \u00f5igus ps\u00fchholoogilisele abile, tugiisikule, t\u00f5lgile v\u00f5i h\u00fcvitisele. Kui midagi j\u00e4\u00e4b arusaamatuks, tasub julgelt k\u00fcsida nii ohvriabit\u00f6\u00f6tajalt kui ka menetlejalt.<\/p>\n 4. \u00c4ra alahinda vaimset v\u00e4givalda<\/p>\n Vaimne v\u00e4givald j\u00e4tab sageli n\u00e4htamatud, kuid s\u00fcgavad j\u00e4ljed. Seda kinnitab ka statistika – ligi kaks kolmandikku ohvriabisse p\u00f6\u00f6rdumistest on seotud vaimse tervise muredega, mille taga on sageli pikaajaline vaimne v\u00e4givald.<\/p>\n \u201ePaljud ei oska oma kogemust esialgu isegi v\u00e4givallana \u00e4ra tunda. Mida varem inimene abini j\u00f5uab, seda suurem on v\u00f5imalus ennetada trauma s\u00fcvenemist ja toetada taastumist,\u201c \u00fctles Aavik.<\/p>\n Pidev alandamine, \u00e4hvardamine, kontrollimine v\u00f5i hirmutamine v\u00f5ivad inimese vaimset tervist kahjustada sama t\u00f5siselt kui f\u00fc\u00fcsiline v\u00e4givald. Abi tasub otsida juba esimeste ohum\u00e4rkide ilmnemisel.<\/p>\n 5. Anna endale aega taastuda<\/p>\n Taastumine ei l\u00f5pe alati siis, kui uurimine v\u00f5i kohtumenetlus on l\u00e4bi. Paljud inimesed vajavad tuge veel kuid v\u00f5i isegi aastaid hiljem. Seda kinnitab ka Sotsiaalkindlustusameti statistika. <\/p>\n M\u00f6\u00f6dunud aastal sai traumast taastumist toetavat vaimse tervise abi 2292 inimest. Naiste tugikeskused pakkusid tuge 1908 naisele ning turvalist majutust vajas 127 naist, kes viibisid tugikeskuses keskmiselt kuu aega.<\/p>\n \u201eTaastumine on enamasti pikk protsess ning oluline on, et inimene ei peaks abi otsides s\u00fcsteemis \u00fcksi toime tulema,\u201c \u00fctles Aavik. Tema s\u00f5nul vajavad inimesed sageli korraga nii emotsionaalset tuge, praktilist n\u00f5ustamist kui ka turvalist keskkonda.<\/p>\n