{"id":266591,"date":"2026-09-02T11:54:13","date_gmt":"2026-09-02T11:54:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/266591\/"},"modified":"2026-09-02T11:54:13","modified_gmt":"2026-09-02T11:54:13","slug":"kultuuri-kiirkursus-jim-ashilevi-gta-vi-ja-ridley-scott-kultuur","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/266591\/","title":{"rendered":"Kultuuri kiirkursus | Jim Ashilevi, “GTA VI” ja Ridley Scott | kultuur"},"content":{"rendered":"

Anthony Bourdaini eluloofilm “Tony”<\/p>\n

Enamik eluloofilmid on lootusetult t\u00fc\u00fctud, kuna hakkavad pihta sealt, kus Wikipedia sissekanne pihta hakkab, ja liiguvad edasi turvaliselt ette seatud r\u00f6\u00f6paid pidi. Re\u017eiss\u00f6\u00f6r Matt Johnson t\u00f5estas juba m\u00f5ni aasta tagasi oma “Blackberry’ga”, et oskab seda sisset\u00f6\u00f6tatud mudelit osavalt v\u00e4\u00e4nata, l\u00e4heb n\u00fc\u00fcd veel kaugemale ja teeb filmi Anthony Bourdain’ist nii, et film l\u00f5peb seal, kus Wikipedia alustab.<\/p>\n

“Tony” Autor\/allikas: Landmark Media \/ Scanpix<\/p>\n

Ehk siis ekraanil n\u00e4eme kampa luusereid, kes \u00fcritavad oma elus kuidagi pinnal p\u00fcsida, vahepeal teevad s\u00fc\u00fca ka, suurema osa ajast aga saame elada kaasa erakordselt s\u00fcmpaatsete karakterite l\u00f5pututele eba\u00f5nnestumistele. Lopsakas ja hea r\u00fctmiga linalugu, mille pretensioonitus ei t\u00e4henda samas hetkekski t\u00fchisust. Kaasa on v\u00f5tta sealt rohkem kui k\u00fcll, kasv\u00f5i juba seda, et Antonio Banderas on endiselt tippvormis.<\/p>\n

Viimase aja \u00fcks huvitavamaid filme, millest keegi ei r\u00e4\u00e4gi<\/p>\n

Otseselt ei ole selles muidugi midagi uut, et s\u00fcgishooaja alguses toimub kinolevis t\u00e4ielik turmtuli, sest kogu see saak, mis on suvel oma aega oodanud, tuleb n\u00fc\u00fcd kiirkonnas vaatajate ette paisata. Juba mitmendat n\u00e4dalat j\u00e4rjest on levisse tulnud korraga kuus-seitse uut linateost, mille seas ka t\u00e4iesti juhuslikku kraami, aga mitte ainult. V\u00e4rskelt on kavades maandunud prantsuse lavastaja Romain Gavras’ ingliskeelne deb\u00fc\u00fct “Ohverdus parema maailma h\u00fcvanguks” (“Sacrifice”), milles astub \u00fcles t\u00f5eline superstaaride tulev\u00e4rk alates Vincelt Casselist ja Salma Hayekist l\u00f5petades John Malkovichi ja Charli XCX’iga.<\/p>\n

“Ohverdus parema maailma h\u00fcvanguks” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Film ise on m\u00f5nusalt hull ja julgelt lohakas: tempo logiseb kohati ja osad liinidest viivad tupikusse, kuid see on \u00f6ko-satiir on nii h\u00e4bitult meelelahutuslik, et olen valmis v\u00e4ga palju andeks andma. Kui see jutt teid ei veena, siis kuulake meeleolu seadmiseks l\u00f5putiitrite taustaks k\u00f5lanud Arthur Russelli t\u00e4iesti geniaalset lugu “This Is How We Walk On The Moon”<\/a>. Annab edasi t\u00e4pselt selle tunde, mida film tervikuna tekitab.<\/p>\n

Lolli t\u00fcmaka vahele ka veidi arukamat kodumaist tantsumuusikat<\/p>\n

On isegi pisut kahju, et viimase aasta-kahega on Eesti produtsendid k\u00f5vasti uusi trikke \u00e4ra \u00f5ppinud, aga rakendavad neid enamasti t\u00e4iesti arutu lauaviina-keevitamise v\u00f5i lihtsalt nalja-n\u00e4taka peale. Vahel tuleb k\u00fcll eredamaid s\u00e4hvatusi, kuid valdavalt peab ikkagi ka huvitavate tausta puhul v\u00e4gisi pool k\u00f5rva kinni pigistama ja r\u00f5hutatult lollidest s\u00f5nadest m\u00f6\u00f6da kuulama. \u00c4rge hakake mulle n\u00fc\u00fcd r\u00e4\u00e4kima juttu paroodiast, jajah, nali ajab v\u00f5ib-olla esimesel korral naerma, k\u00fcmnendaks korraks v\u00f5iks juba midagi uut v\u00e4lja m\u00f5elda.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Erand selles reeglis on DJ Lumi, kes sel aastal andnud v\u00e4lja juba portsu \u00f5nnestunud singleid \u2013 parimad neist ka v\u00e4ljaspool kodumaad igati konkurentsiv\u00f5imeline “Fall in Love” ning Miaufi viraalse l\u00e4bil\u00f6\u00f6giloo “Sinu j2rgi hull” t\u00f6\u00f6tlus \u2013, n\u00fc\u00fcd on aga ta koos produtsent Tellemralfiga avaldanud l\u00fchialbumi “Emotsions Pt. I” jagu (t\u00e4psemalt 12 minutit!) bassimuusikat, mida ei saa s\u00fc\u00fcdistada ambitsioonituses. Vastupidi, siin v\u00e4lgub kordam\u00f6\u00f6da nii Disclosure’it, Mall Grabi kui ka Kettama’d, p\u00f5rgatakse edasi-tagasi UK garage’ist breakbeat’ini ning seal piano house’ini. Parim m\u00e4rk on see, kui p\u00e4rast neljaloolise EP l\u00f5ppu tahab kohe uuesti peale panna, \u00f5nneks lubab albumi nimi arvata, et kui praegu ilmus esimene osa, siis on oodata peagi j\u00e4rge.<\/p>\n

Jim Ashilevi leiab tumedusest valgust<\/p>\n

Aeg-ajalt v\u00f5ib isegi hakata kahtlema, kas meile on enam sellist sarja nagu Loomingu Raamatukogu vaja, aga augusti viimased p\u00e4evad andsid kinnituse, millist v\u00e4\u00e4rtust see siiamaani kannab. Ei m\u00e4leta l\u00e4hiajast \u00fchegi kirjanduseteose \u00fcmber sellist sahinat nagu see, mis tekkis p\u00e4rast Jim Ashilevi teose “Inimese kost\u00fc\u00fcm” ilmumist. Sotsiaalmeediast vaatasid vastu nii l\u00f5putud pildid kui ka vaimustunud h\u00fc\u00fcded, korraks tundus isegi, et p\u00e4riselt polegi kadunud ajad, kus \u00fcks raamat suudab inimesi \u00fchendada ja samast teemast r\u00e4\u00e4kima panna. \u00dcks v\u00f5ti on kindlasti Loomingu Raamatukogu odavas hinnas \u2013\u00a0teose kaanehind on praegu 13 eurot \u2013, kuid mitte ainult, sest teos v\u00e4\u00e4rib ka sisuliselt laia t\u00e4helepanu.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

“Inimese kost\u00fc\u00fcm” on kinnitus sellest, et keerulistest, osalt isegi tabuteemadest on v\u00f5imalik r\u00e4\u00e4kida niiviisi, et esmajoones ei j\u00e4\u00e4 k\u00f5lama mitte tumedus, vaid hoopis tervendav lootuskiir. \u00dcle kuue aasta t\u00f6\u00f6s olnud k\u00e4sikiri on s\u00fcgavalt isiklik, aga mitte kuidagi ennastimetlev, vaid hoopis k\u00f5igiti \u00fcldistusv\u00f5imeline. M\u00f5istetavalt oli Ashilevil endal seda teksti vaja, et l\u00e4heda s\u00f5bra Margus Karu ootamatuse lahkumisega sisemiselt tegeleda, aga see pikk protsess on nii peenelt, d\u00fcnaamilise ning voolava sulega kirja pandud, et raamatut on keeruline k\u00e4est panna. Ja proovisin ise j\u00e4rgi: need 130 lehek\u00fclge on igati v\u00f5imalik \u00fche korraga sisse ahmida, soovitan teistele ka.<\/p>\n

“GTA VI” pooletunnine treiler v\u00f5i\u2026 film?<\/p>\n

Selle aasta 19. novembril j\u00e4\u00e4vad ilmselt \u00fcle maailma paljud inimesed ootamatult haigeks ja puuduvad t\u00f6\u00f6lt, sest t\u00e4iesti juhuslikult ilmub samal p\u00e4eval ka \u00fcle k\u00fcmne aasta arenduses olnud videom\u00e4ng “GTA VI”. Sissejuhatuseks sellele popkultuurilisele suurs\u00fcndmusele avaldati Netflixis pooletunnine sissevaadesse sellesse, mida see m\u00e4ng t\u00e4psemalt endast kujutama hakkab. Voogedastusgigant sai eksklusiivi k\u00fcll vaid kuueks tunniks, p\u00e4rast mida l\u00e4ks klipp \u00fcles ka Youtube’i<\/a>, kuid hinnatakse, et selle m\u00f5netunnise ajaakna eest maksti miljoneid dollareid. Ilmselt oli see ka v\u00e4\u00e4rt investeering, kuna hinnanguliselt vaatas seda n\u00e4dala jooksul Netflixist \u00fcle 30 miljoni inimese.<\/p>\n

“GTA VI” Autor\/allikas: Rockstar Games<\/p>\n

Igasugu l\u00fchiklipikestes pole muidugi midagi uut, neid avaldatakse alati turundusts\u00fckli jooksul, aga mida arvata sellisest suurejoonelisemast audiovisuaalsest t\u00fckist? Huvitaval kombel on sellest saanud \u00fcks viimaste p\u00e4evade populaarsemaid “filme” ka platvormil Letterboxd, kus sellele jagatakse punkte samamoodi nagu teistele linateostele. Nojah, filmiks on seda tegelikult ikkagi raske pidada, sest tihedalt prooviti lihtsalt kokku pakendada v\u00f5imalikult eriilmeline kokteil sellest, mida videom\u00e4ng endast kujutab, ning mingit \u00fchtset tervikut taga ei aetudki. Eriti m\u00e4rgiline on see, et n\u00e4dalad enne ametlikku sissevaadet kihises kogu veebiruum lekitatud klipikesest, aga p\u00e4rast pooletunnist \u00fclevaadet on see k\u00f5ik unustatud ja ootus j\u00e4rgmiseks kaheks kuuks on keritud maksimumini.<\/p>\n

Ridley Scott usub, et meil on lootust<\/p>\n

88-aastase kinolegendi Ridley Scotti v\u00e4rsket linateost “T\u00e4htedest juhitud” \u2013 jah, t\u00e4iesti jabur t\u00f5lge ingliskeelsest pealkirjast “The Dog Stars” \u2013 on lihtne vihata. Kui oled n\u00e4inud v\u00e4hemalt \u00fcht a) postapokal\u00fcptilist v\u00f5i b) sombidest r\u00e4\u00e4kivat filmi, siis on siin k\u00f5ik juba ette teada. Puhas l\u00f5ika-ja-kleebi meetodiga tehtud film: t\u00fckike \u00f5udukast “28 aastat hiljem”, midagi “Ma olen legendist”, natukene “Fallout’ist” ja “Last of Us’ist”, neid nimesid v\u00f5ikski ette lugema j\u00e4\u00e4da. Nagu n\u00e4itasid ka avan\u00e4dalavahetuse tulemused, siis j\u00e4tsid paljud isegi targu kinno minemata, mis tegi sellest \u00fche aasta suurima l\u00e4bikukkumise.<\/p>\n

“T\u00e4htedest juhitud” Autor\/allikas: Landmark Media \/ Scanpix<\/p>\n

K\u00f5ike seda arvesse v\u00f5ttes ei vihanud ma \u00fcllataval kombel filmi \u00fcldse. Aastak\u00fcmneid (tihti t\u00fc\u00fctult!) suurejooneliste kassahittidega silma paistnud Ridley Scott on l\u00f5puks rahunenud, t\u00f5si, muutunud ka sentimentaalseks, kuid tema vaade laastavast haigusest r\u00e4situd maailmale on elujaatav ja oma rahulikus kulgemises kuidagi turgutav. Kui sealt k\u00f5ik muud kihid maha koorida, siis j\u00e4\u00e4b sellest maailmal\u00f5puloost alles pigem teekonnafilm, mis meenutab eelk\u00f5ige minu pikaaegset lemmikut, Sean Penni 2007. aastal valminud “Into the Wildi”. Ridley Scott usub siiralt, et ka k\u00f5ige lootusetumas olukorras on meil inimestena endiselt lootust. Seega j\u00e4tke eelarvamused k\u00f5rvale ja andke vanameistrile veel \u00fcks v\u00f5imalus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Anthony Bourdaini eluloofilm “Tony” Enamik eluloofilmid on lootusetult t\u00fc\u00fctud, kuna hakkavad pihta sealt, kus Wikipedia sissekanne pihta hakkab,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":266592,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[99950,37,33,35,173,34,36,103373,140,103372,103374,103033],"class_list":["post-266591","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-anthony-bourdain","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-kultuuri-kiirkursus","tag-meelelahutus","tag-ohverdus-parema-maailma-huvanguks","tag-romain-gavras","tag-tony"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117201316877840150","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/266591","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=266591"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/266591\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/266592"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=266591"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=266591"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=266591"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}