NATO reageering Venemaa s\u00f5jale Ukrainas on olnud k\u00f5ige n\u00e4htavam maa- ja \u00f5huv\u00e4gedes. P\u00f5hjala-Balti piirkonna kaitse ja heidutuse tugevdamiseks on liitlased paigutanud Eestisse, Soome, L\u00e4tti, Leetu ja Poolasse viis eelv\u00e4e kontingenti ning tugevdanud oma pikaajalist \u00f5huturbemissiooni kolmes Balti riigis. <\/p>\n
Merendusvallas on NATO aga v\u00e4hem ette v\u00f5tnud. Soome ja Rootsi liitumine alliansiga on kindlasti suurendanud<\/a> liitlaste merev\u00e4gede kohalolekut ja v\u00f5imsust piirkonnas. Samal ajal on see areng m\u00e4rgatavalt muutnud L\u00e4\u00e4nemere staatust NATO kaitseplaneerimises, asetades piirkonna merev\u00e4gedele suurema vastutuse nii rahuajal, kriisi kui ka s\u00f5ja korral. Ka merev\u00f5ime puuduj\u00e4\u00e4gid on n\u00fc\u00fcd rohkem esil. <\/p>\n Venemaa h\u00fcbriids\u00f5da merel<\/p>\n 2023. aasta l\u00f5pus t\u00f5usis L\u00e4\u00e4nemeri Venemaa v\u00e4ljakuulutamata h\u00fcbriids\u00f5jas NATO ja liitlaste vastu tulipunktiks. Sama aasta oktoobrist kuni 2025. aasta jaanuarini l\u00f5huti neljas eraldi ankruvedamise intsidendis umbkaudu 12 torujuhet ning elektri- ja sidekaablit (ja t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00e4hemalt kaks Venemaa sidekaablit), ainu\u00fcksi ajavahemikku novembrist 2024 kuni jaanuarini 2025 j\u00e4i kolm neist vahejuhtumeist. Mainitud s\u00fcndmuste sagedus, asukoht ja meetodid viitavad tahtlikule h\u00fcbriidkampaaniale, kusjuures Venemaa on peamine kahtlusalune. Motiivid v\u00f5ivad olla j\u00e4rgmised: k\u00fclvata sihtriikide elanike seas hirmu, ebakindlust ja umbusaldust valitsuste vastu, r\u00f5hutada praeguse USA administratsiooni vastuolulist suhtumist oma Euroopa liitlastesse ning demonstreerida, millised tagaj\u00e4rjed toob endaga kaasa L\u00e4\u00e4ne j\u00e4tkuv toetus Ukrainale.<\/p>\n Asjassepuutuvad riigid reageerisid neile s\u00fcndmustele esialgu aeglaselt. Newnew Polar Bear ja Yi Peng 3, mis kokku kahjustasid 2023. aasta oktoobris ja 2024. aasta novembris nelja sidekaablit ja Balticconnectori gaasitoru, said L\u00e4\u00e4nemerelt \u00fcsnagi takistusteta lahkuda, vaatamata sellele, et NATO ja \u00dchendekspeditsiooniv\u00e4gi (JEF) suurendasid korraks oma tegevust L\u00e4\u00e4nemerel. Ent kui Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Eagle S detsembris 2024 purustas Estlink 2 elektrikaabli ja veel neli sidekaablit, viis see NATO endiselt k\u00e4imasoleva Baltic Sentry<\/a> valvsustegevuse ja JEFi operatsiooni Nordic Warden<\/a> k\u00e4ivitamiseni.<\/p>\n Otsene tegevus nii juriidilises kui ka s\u00f5jalises m\u00f5ttes n\u00e4ib olevat problemaatiline, mist\u00f5ttu on lausa esmavajalik teha suuremaid j\u00f5upingutusi hoidmaks \u00e4ra h\u00fcbriidr\u00fcnnakuid merel.<\/p>\n<\/blockquote>\n Samuti paranes L\u00e4\u00e4nemere piirkonna tsiviil- ja valitsusasutuste vaheline riiklik ja rahvusvaheline koordineerimine ning hakati looma tegevuskontseptsiooni, et seda t\u00fc\u00fcpi intsidentidele j\u00f5ulisemalt vastata. Jaanuaris 2025 vaidlustati nii Eagle S-i kui ka Vezheni, Malta lipu all s\u00f5itva kahe sidekaabli kahjustamises kahtlustatava puistlastilaeva \u00f5iguslik ja kindlustuslik staatus, mindi nende pardale ning toodi laevad Soome ja Rootsi territoriaalvetesse. Kuigi m\u00f5lemad laevad hiljem vabastati, saatsid need intsidendid laevaomanikele olulise s\u00f5numi, et elut\u00e4htsa taristu l\u00e4heduses kahtlaselt k\u00e4ituvad laevad v\u00f5idakse kinni pidada, mis omakorda v\u00f5ib kaasa tuua kulukaid viivitusi ja trahve. Aprillis 2025 arestis ka Eesti ja pidas kinni sanktsioneeritud varilaevastikku kuuluva, kehtiva lipuriigi sertifikaadita naftatankeri Kiwala.<\/p>\n Liitlaste kasvav enesekindlus pandi aga proovile mais<\/a>, kui Gaboni lipu all s\u00f5itev tanker Jaguar keeldus lubamast kontrollimist Eesti majandusv\u00f6\u00f6ndi l\u00e4bimisel ja Vene Su-35 h\u00e4vitaja, mis ilmselt saabus kaitset pakkuma, rikkus korraks Eesti \u00f5huruumi. Sealtpeale pole L\u00e4\u00e4nemerel kaubalaevade pardale mineku v\u00f5i kinnipidamise katsetest teatatud (kuigi septembris astusid Prantsuse v\u00e4ed Saint-Nazaire\u2019i l\u00e4hedal viibiva ja n\u00fc\u00fcdseks Borawayks \u00fcmber nimetatud Kiwala pardale<\/a>). Pole selge, kas see on tingitud sellest, et kaubalaevad on l\u00f5petanud kahtlase k\u00e4itumise ning hakanud j\u00e4rgima juriidilisi ja kindlustusn\u00f5udeid, v\u00f5i sellest, et p\u00e4rast Jaguari vahejuhtumit on L\u00e4\u00e4nemere riikide ja nende NATO liitlaste vastumeelsus tegutsemise suhtes kasvanud. Igatahes n\u00e4ib otsene tegevus nii juriidilises kui ka s\u00f5jalises m\u00f5ttes problemaatiline, mist\u00f5ttu on lausa esmavajalik teha suuremaid j\u00f5upingutusi hoidmaks \u00e4ra h\u00fcbriidr\u00fcnnakuid merel.<\/p>\n Heidutuse proovikivi<\/p>\n T\u00f5kestusheidutuseks p\u00fc\u00fcavad riigid edastada, et nende kaitsemeetmed takistavad agressoril oodatava kasu saamist. Selle kontseptsiooni kohaselt n\u00f5uab elut\u00e4htsa veealuse taristu vastaste r\u00fcnnakute takistamine seega k\u00e4egakatsutavate kaitsemeetmete rakendamist. Passiivsete v\u00f5imaluste hulka kuuluvad taristu tugevdamine ning dubleerivate energia- ja sidev\u00f5rkude loomine, mis m\u00f5lemad sunnivad vastast rohkem investeerima, et tema r\u00fcnnak m\u00f5ju avaldaks. Need meetmed suurendavad ka kaitsja kulusid. Ilmselge, kuid lahendamata k\u00fcsimus on, kes peaks neid lisakulusid kandma.<\/p>\n Aktiivsete v\u00f5imaluste hulka kuuluvad seirev\u00f5ime parandamine, mis t\u00f5stab pahatahtliku tegutseja tuvastamise t\u00f5en\u00e4osust, ja reageerimisv\u00f5ime parandamine, mis suurendab tema kinnipidamise t\u00f5en\u00e4osust. Seire t\u00e4iustamine on osalt tehnoloogia k\u00fcsimus. Mereolukorrateadlikkus on L\u00e4\u00e4nemere piirkonnas edenenud, eriti p\u00e4rast Soome ja Rootsi liitumist NATOga. Sellegipoolest on pilt puudulik ning seireandurite katvust ja v\u00f5imekust on vaja edasi arendada, et saada paremat \u00fclevaadet L\u00e4\u00e4nemerel ja selle all toimuvast. Mehitamata ja autonoomsed j\u00e4lgimiss\u00fcsteemid m\u00e4ngivad l\u00e4hiaastatel t\u00f5en\u00e4oliselt suuremat rolli, kuid ressursside nappus takistab endiselt k\u00f5igi v\u00f5imalike sihtm\u00e4rkide pidevat j\u00e4lgimist.<\/p>\n L\u00e4\u00e4nemere riikide merev\u00e4gede v\u00f5imekus on hoolimata Soome ja Rootsi NATOga liitumisest piiratud ja mitte alati oma \u00fclesannete k\u00f5rgusel.<\/p>\n<\/blockquote>\n J\u00e4relevalvet saab parandada ka lihtsalt suurema hulga (s\u00f5ja)laevade merel hoidmisega. See on NATO v\u00e4gede ja JEFi L\u00e4\u00e4nemere piirkonda paigutamise loogika p\u00f5hiosa. Teine on see, et kohal viibivad laevad pakuvad ka v\u00f5imet reageerida kurikaeltele mitmel viisil, nende hulgas ahistamine, pardaleminek, eskortimine ja \u00e4\u00e4rmuslikel juhtudel r\u00fcnnak. Seega pakuvad NATO ja JEFi alused praegu suurema kohaloleku kaudu tugevamat heidutust.<\/p>\n Siiski on ebat\u00f5en\u00e4oline, et NATO v\u00f5i JEF suudaksid L\u00e4\u00e4nemere piirkonnas pikaajalisi l\u00e4hetusi j\u00e4tkata. Alliansil ei ole sellisteks operatsioonideks piisavalt v\u00f5imet, eriti kuna v\u00e4hesed NATO s\u00f5jalaevad on h\u00e4sti kohandatud operatsioonideks L\u00e4\u00e4nemere suletud ja madalates vetes. Kohalikud mere- ja rannavalvej\u00f5ud sobivad igal juhul sageli paremini kui k\u00fclalis-merev\u00e4ed, kuna neil on suurem t\u00f5en\u00e4osus m\u00e4rgata v\u00f5imaliku h\u00fcbriidr\u00fcnnaku anomaalseid m\u00e4rke ja neil on otsesemad \u00f5iguslikud volitused kahtlaste laevade puhul sekkuda. Kuid L\u00e4\u00e4nemere riikide merev\u00e4gede v\u00f5imekus on hoolimata Soome ja Rootsi NATOga liitumisest piiratud<\/a> ja mitte alati oma \u00fclesannete k\u00f5rgusel: n\u00e4iteks takistasid<\/a> ebasoodsad ilmastikutingimused Balti merev\u00e4gede laevadel hiljutistes taristukaitseoperatsioonides t\u00e4ielikult osaleda.<\/p>\n \u00dcks raskus on omistamine: ankruvedamise intsidentide ametlikud uurimised ei ole seni suutnud s\u00fc\u00fcd \u00fchelegi riigile omistada.<\/p>\n<\/blockquote>\n Riigid v\u00f5ivad kaaluda ka karistusheidutust, andes teada, et nad kehtestavad vastuseks igale r\u00fcnnakule karmid tagaj\u00e4rjed. Merega seotud h\u00fcbriidr\u00fcnnakute kontekstis on see siiski keerulisem probleem. \u00dcks peamisi raskusi on omistamine: ankruvedamise intsidentide ametlikud uurimised ei ole seni suutnud s\u00fc\u00fcd \u00fchelegi riigile omistada. Teine on sobiva vastusammu kavandamine. Riikide seisukohad proportsionaalsuse, eesm\u00e4rkide vastuv\u00f5etavuse, reageeringuga saadetava s\u00f5numi tugevuse ja eskaleerumishirmu k\u00fcsimustes erinevad sedav\u00f5rd, et konsensuse leidmine liitlaste vahel \u2013 mis on v\u00e4hemalt poliitiliselt, kui just mitte juriidiliselt vajalik \u2013 on alati keeruline. L\u00fchidalt \u00f6eldes puuduvad L\u00e4\u00e4nemere riikidel ja nende liitlastel paljud usaldusv\u00e4\u00e4rse t\u00f5kestusheidutuse jaoks vajalikud v\u00f5imed ning nad pole veel v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud sidusat karistusheidutuse kontseptsiooni. S\u00e4\u00e4rases olukorras on raske ette kujutada, et L\u00e4\u00e4nemerel h\u00fcbriidintsidente edaspidi ei toimu.<\/p>\n Sellest hoolimata annab Baltic Sentry kaudu tagatud rahvusvaheline merev\u00e4e kohalolek v\u00e4hemalt m\u00e4rku, et kogu allianss on p\u00fchendunud h\u00fcbriidvahejuhtumite probleemiga tegelemisele. Ametlik poliitika<\/a> on endiselt m\u00f5nev\u00f5rra ebam\u00e4\u00e4rane: NATO on alates 2016. aastast v\u00e4itnud, et h\u00fcbriidr\u00fcnnakud v\u00f5ivad k\u00e4ivitada 5. artikli kohase vastuse, kuid samal ajal on v\u00e4ga selge, et h\u00fcbriidr\u00fcnnakutega tegelemine on peamiselt sihtriigi vastutus. Venemaa toetatud f\u00fc\u00fcsilise osisega h\u00fcbriidr\u00fcnnakute (sh n\u00e4iteks sabotaa\u017e, GPSi segamine, kahtlane droonitegevus) levik<\/a> Euroopas vihjab, et NATO ja Euroopa Liit peaksid h\u00fcbriidruumis ametlikult liikuma kollektiivse reageerimise poole, just nii, nagu aastak\u00fcmnete eest lepiti kokku kollektiivselt vastata tavap\u00e4rasele s\u00f5jalisele r\u00fcnnakule. Kasu on juba ilmne L\u00e4\u00e4nemere piirkonnas, kus mitmepoolne koost\u00f6\u00f6 ja reageerimine on loomup\u00e4raselt kasvanud sellal, kui L\u00e4\u00e4nemere riigid on \u00f5ppinud tegelema elut\u00e4htsa veealuse taristu intsidentidega.<\/p>\n Meres\u00f5ja pidamine<\/p>\n Venemaa h\u00fcbriids\u00f5da pole aga piirkondlike merev\u00e4gede ainus mure. Venemaa strateegiline m\u00f5tlemine k\u00e4sitleb konflikti pigem pideva protsessina kui \u00fchena kahest seisundist, kas s\u00f5ja v\u00f5i rahuna. Selle kontseptsiooni kohaselt ei pruugi h\u00fcbriidr\u00fcnnakud olla lihtsalt provokatsioonid, vaid konflikti eelstaadium, mis j\u00e4\u00e4b t\u00e4iemahulise s\u00f5ja k\u00fcnnisest allapoole. T\u00f5epoolest, Venemaa intensiivistaks enne potentsiaalset s\u00f5jaks eskaleerumist NATOga t\u00f5en\u00e4oliselt halli tsooni tegevust, nii nagu ta tegi Ukrainas 2014. ja 2022. aastal.<\/p>\n Oma \u201eaktiivse kaitse\u201c doktriini kaudu p\u00fc\u00fcaks Venemaa seej\u00e4rel eskaleerumist kontrollida piiratud j\u00f5u t\u00e4pselt sihitatud kasutamise abil. Sel momendil oleks heidutuse peamine \u00fclesanne takistada Venemaa \u00fcleminekut h\u00fcbriids\u00f5jalt tavas\u00f5jale. Selle saavutamiseks vajab NATO usaldusv\u00e4\u00e4rseid s\u00f5jalisi v\u00f5imeid, mis suudavad vastu seista agressioonile k\u00f5igis valdkondades. Maav\u00e4ed pakuvad peamist kaitset territoriaalse sissetungi vastu. Kuid nad tuginevad tugevale \u00f5hu- ja meretoetusele, mis t\u00e4hendab, et ettevalmistus merej\u00f5udude panuseks \u00fchisesse ja mitme valdkonna s\u00f5japidamisse L\u00e4\u00e4nemere piirkonnas, samuti ettevalmistused meres\u00f5jaks endaks on \u00fclimalt t\u00e4htsad.<\/p>\n \u00dcheskoos peavad merev\u00e4ed olema valmis kehtestama ja s\u00e4ilitama merekontrolli ning kaitsma meresideliine, samuti panustama n\u00e4iteks \u00f5hukaitsesse, luuresse, seiresse ja rekkesse ning maapealsete operatsioonide tuletoetusse, sealhulgas kaugtulesse ja t\u00e4ppisr\u00fcnnakutesse. Eeldatakse, et Venemaa p\u00fc\u00fcab \u00e4ra kasutada k\u00f5iki merevalla haavatavusi: siinsed n\u00f5rkused v\u00f5ivad \u00f5\u00f5nestada NATO j\u00f5upingutusi maismaal.<\/p>\n Merepimedus<\/p>\n L\u00e4\u00e4neriikide merev\u00e4gede v\u00f5imed paraku p\u00e4rast k\u00fclma s\u00f5ja l\u00f5ppu n\u00f5rgenesid. J\u00e4rgnenud s\u00f5jaliste ekspeditsioonide ajastul maa- ja \u00f5huv\u00e4ele keskendumine viis merendusvaldkonna unarusse j\u00e4tmiseni \u2013 merepimeduseni<\/a>. Sel perioodil p\u00f6\u00f6rasid ka merev\u00e4ed p\u00f5hit\u00e4helepanu avamereoperatsioonidele, mis viis veel j\u00e4rsema huvilanguseni rannikualade, n\u00e4iteks L\u00e4\u00e4nemere suletud ja madalate vete vastu.<\/p>\n T\u00e4nap\u00e4eval on olukord m\u00f5nev\u00f5rra paranenud. Mitme liitlase<\/a> kaitseplaanid h\u00f5lmavad m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid investeeringuid merev\u00e4ev\u00f5imesse. Sellegipoolest on puuduj\u00e4\u00e4kide loetelu pikk, sealhulgas L\u00e4\u00e4nemere piirkonnas. Siin l\u00e4heb vaja paremat mereseiret, \u00f5hukaitset, rannikukaitse raketis\u00fcsteeme, luure- ja sihtimisv\u00f5imet, miiniveeskajaid ja ajakohastatud pinnalaevastikke. Samuti on vaja n\u00fc\u00fcdisajastatud allveelaevade v\u00f5imekust ja sobivat droonide kombinatsiooni, et t\u00f5hustada mehitatud aluste tegevuse m\u00f5ju.<\/p>\n L\u00e4\u00e4nemere riigid ei saa loota, et \u00fclej\u00e4\u00e4nud NATO neid vajadusi rahuldaks, ja peavad andma oma panuse NATO merev\u00f5ime taastamisse. Ka Eesti, L\u00e4ti ja Leedu ei tohiks enam eeldada, et nad saavad keskenduda peamiselt maav\u00e4gedele, oodates, et mere eest hoolitsevad teised liitlased. Kui nad piiravad oma merendusambitsioone vaid miinit\u00f5rje ja rannapatrulliga \u2013 nagu nad on teinud iseseisvuse taastamisest peale \u2013, ei saa kolmest Balti merev\u00e4est k\u00fcpseid merendusorganisatsioone, mis on v\u00f5imelised t\u00e4itma k\u00f5iki rannikuriigi julgeoleku jaoks olulisi rahu- ja s\u00f5jaaja \u00fclesandeid. Sel juhul ei suuda nad endistviisi teha v\u00f5rdset koost\u00f6\u00f6d teiste piirkonna riikide merev\u00e4gedega ega ka k\u00fcllalt panustada h\u00fcbriidohuvastastesse \u00fclesannetesse.<\/p>\n Ka Eesti, L\u00e4ti ja Leedu ei tohiks enam eeldada, et nad saavad keskenduda peamiselt maav\u00e4gedele, oodates, et mere eest hoolitsevad teised liitlased.<\/p>\n<\/blockquote>\n Eesti hiljuti heaks kiidetud k\u00fcmne miljardi euro suurune riigikaitse arengukava aastateks 2026\u20132029<\/a> n\u00e4eb merev\u00e4ele siiski v\u00e4he ette. Mereseiret parandatakse ning hangitakse juurde meremiine ja laevat\u00f5rjerakette Blue Spear<\/a>. Need on olulised t\u00e4iustused. Kuid laevastiku tuumik, miinit\u00f5rjelaevad, mille kasuliku eluiga j\u00f5uab l\u00f5pule k\u00fcmnendi l\u00f5pupoole, renoveeritakse, selmet asendada need mitmeotstarbeliste laevade ja mehitamata alustega, mis on ette n\u00e4htud<\/a> Balti riikide merev\u00e4evisioonis 2030. See tekitab raskusi ka L\u00e4tile ja Leedule, kuna nendega koost\u00f6\u00f6s v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud visioon n\u00e4gi ette \u00fchishankeid kiiresti vananevate pinnalaevastike \u00fchise probleemi lahendamiseks.<\/p>\n L\u00e4\u00e4nemeri ei ole muutunud \u201eNATO j\u00e4rveks\u201c, nagu entusiastlikud kommentaatorid kuulutasid, kui Soome ja Rootsi NATOga liitusid. See on t\u00f5en\u00e4oliselt otsustava t\u00e4htsusega piirkond igas tulevases NATO ja Venemaa konfliktis ning nagu hiljutised s\u00fcndmused on n\u00e4idanud, kujutab see endast rohkesti h\u00fcbriidriske \u00fcmbritsevate riikide jaoks. P\u00f5hjala-Balti piirkonna julgeolek s\u00f5ltub selle keskmes oleva mere julgeolekust. On h\u00e4davajalik, et merega piirnevad riigid tunnistaksid selle olulisust ja investeeriksid selle kaitsesse.<\/p>\n\n
\n
\n
\n