{"id":266881,"date":"2026-09-02T17:31:36","date_gmt":"2026-09-02T17:31:36","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/266881\/"},"modified":"2026-09-02T17:31:36","modified_gmt":"2026-09-02T17:31:36","slug":"riigiduuma-valimiste-eelvaade-tulemused-maaratakse-kremlis-diplomaatia","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/266881\/","title":{"rendered":"Riigiduuma valimiste eelvaade: tulemused m\u00e4\u00e4ratakse Kremlis \u2013 Diplomaatia"},"content":{"rendered":"<p class=\"wp-block-paragraph\">K\u00f5ige selle taustal ootab Venemaad 18.\u201320. septembril ees igas\u00fcgisene nn. \u00fchtne valimisp\u00e4ev, mis koondab endas erinevaid munitsipaal- ja regionaaltasandi valimisi. Seekord toimuvad neile lisaks ka valimised Riigiduumasse. Tegemist on esimeste Riigiduuma valimistega alates Venemaa alustatud t\u00e4iem\u00f5\u00f5dulisest s\u00f5jast Ukraina vastu 2022. aasta veebruaris.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui algselt oli oodata igavaid ja halle valimisi, siis kasvavad \u00fchiskondlikud pinged ja Kremli tegevus valimiste haldamisel on toonud neisse omajagu elu, mis k\u00fcll v\u00e4hemalt Riigiduuma valimiste kontekstis palju ei muuda. Riigiduuma uus koosseis saab olema j\u00e4tkuvalt kuulekas, koosnedes \u00fcksnes neist parteidest, kes on avalikult Vladimir Putinile ja tema kursile suuremal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral truudust vandunud. Ametlikud valimistulemused on valitseva re\u017eiimi kommunikatiivsed s\u00f5numid nii Venemaa kodanikele kui ka laiemale maailmale. Seejuures ei ole Kreml kuidagi originaalne, vaid see on k\u00f5igi autoritaarsete re\u017eiimide \u00fchine joon.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Valimisteks ongi toimuvat raske nimetada, kuiv\u00f5rd k\u00f5ik, alates sellest, kes \u00fcldse neil osalema p\u00e4\u00e4sevad kuni tulemusteni v\u00e4lja, on Kremli range kontrolli all. Kui enne 2022. aasta veebruari eksisteerisid Venemaal veel m\u00f5ned \u00fcksikud kodanikuvabaduste riismed (valimised olid juba siis Kremli range kontrolli all), siis j\u00e4rgnevate aastate jooksul on riik \u00fcha kiirenevas tempos liikunud olukorra poole, mida viimati n\u00e4hti N\u00f5ukogude Liidu ajal. Seejuures ei meenuta t\u00e4nane Venemaa mitte Mihhail Gorbat\u0161ovi aegset hilist N\u00f5ukogude Liitu, vaid muutub j\u00e4rjest sarnasemaks Jossif Stalini valitsetud riigiga. Viimasest eristab t\u00e4nast Venemaad suuresti veel \u00fcksnes massirepressioonide puudumine.<\/p>\n<blockquote class=\"excerpt text-center\">\n<p>Kasvavad \u00fchiskondlikud pinged ja Kremli tegevus Riigiduuma valimiste haldamisel on toonud neisse omajagu elu.<\/p>\n<\/blockquote>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nii rahvusvahelises kui ka venekeelses meedias on Venemaal aset leidvate valimisv\u00f5ltsingute teemal palju kirjutatud, kuid \u00fcks asi on tulemusi kergelt korrigeerida ja hoopis midagi muud on olukord, kus v\u00f5ltsingud muutuvad massilisteks ning v\u00e4ga silmatorkavateks. Just seet\u00f5ttu on Venemaal valimisi kureeriva presidendi administratsiooni tegevuse kergendamiseks alates eelmistest Riigiduuma valimistest 2021. aastal kasutusel kord, mille kohaselt \u00fche valimisp\u00e4eva asemel on valimised venitatud kolmele p\u00e4evale. See muudab m\u00f5istagi valimiste j\u00e4lgimise oluliselt t\u00f6\u00f6mahukamaks ja v\u00f5imaldab paremini peita manipulatsioone.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lisaks valimistulemusele on oluline ka valimistel osalemise protsent, mis ei tohiks Kremli vaates olla oluliselt madalam kui eelmistel valimistel (51,72%) ning peaks ideaalis \u00fcletama 50%. Tegelikku eelmistel Riigiduuma valimistel osalejate protsenti on v\u00e4ga keeruline hinnata. Ka k\u00e4esolevate valimiste ametlik osalusprotsent s\u00f5ltub t\u00e4ielikult Kremli suvast. Riigiduuma valimiste kontekstis on Vladimir Putinile k\u00f5ige olulisem, et v\u00e4hemalt n\u00e4iliselt oleks re\u017eiimi legitiimsus tagatud. Ametlikud tulemused vormistataksegi nii osaluse- kui parteide toetusn\u00e4itajate osas just sellised, milliseid hindab Kreml sobivaimaks nimetatud eesm\u00e4rgi saavutamiseks.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Keskvalimiskomisjon lubas algselt valimistel osalema 11 parteid, sh ka k\u00f5ik eelmises Riigiduuma koosseisus esindatud Kremlile kuulekad parteid \u00dchtne Venemaa, Venemaa Liberaaldemokraatlik Partei (LDPR), Venemaa F\u00f6deratsiooni Kommunistlik partei (KPRF), \u00d5iglane Venemaa ja Uued inimesed. M\u00f5nev\u00f5rra \u00fcllatuslikult mahtus algselt valimistele lubatud parteide sekka ka Jabloko, saades valimisb\u00fcllet\u00e4\u00e4nil koguni teise asetuse. Paari n\u00e4dalaga selgus aga, et Kreml oli teinud Jabloko valimistele lubamisega suure vea ning Venemaa \u00dclemkohus eemaldas partei nimekirjast 10. augustil. Jabloko kaebas k\u00fcll otsuse edasi, kuid ootusp\u00e4raselt j\u00e4ttis kohus selle rahuldamata. Jabloko eemaldamise j\u00e4rel on valimiste keskseks intriigiks, kas \u00dchtne Venemaa s\u00e4ilitab ka uues Riigiduuma koosseisus konstitutsioonilise enamuse.<\/p>\n<p>\u00dchtne Venemaa<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Juulis lekkisid Vene meediasse teated, et kui algselt plaaniti presidendi administratsioonis \u00dchtse Venemaa toetuseks valimistel 55 protsenti, siis n\u00fc\u00fcdseks on seda <a href=\"https:\/\/meduza.io\/en\/feature\/2026\/07\/23\/as-support-for-putin-slips-the-kremlin-lowers-the-ruling-party-s-election-target-amid-fears-a-landslide-victory-would-look-suspicious\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">v\u00e4idetavalt<\/a> langetatud 45. protsendini, et mitte minna liialt suurde vastuollu tegelike meeleoludega Venemaa \u00fchiskonnas. \u00dchtse Venemaa tegelik toetus Vene \u00fchiskonnas ei \u00fcleta ilmselt ettevaatliku arvestuse j\u00e4rgi 35% valijaskonnast, m\u00f5ningate hinnangute j\u00e4rgi on see lausa alla 30%. Veel juuni l\u00f5pus <a href=\"https:\/\/www.vedomosti.ru\/politics\/articles\/2026\/06\/23\/1207955-vlasti-korrektiruyut-tselevie-pokazateli-na-viborah-v-gosdumu?from=copy_text\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">spekuleeris<\/a> Vene meedia, et \u00dchtne Venemaa s\u00e4ilitab konsitutsioonilise enamuse. Kuiv\u00f5rd pool (225) Riigiduuma saadikumandaatidest jagatakse v\u00e4lja parteinimekirjade ja teine pool \u00fcksikmandaatide alusel, siis ei t\u00e4henda v\u00e4idetavad Kremli suunised langetada \u00dchtse Venemaa toetusprotsenti automaatselt loobumist eesm\u00e4rgist saada parteile konstitutsiooniline enamus, sest selle saab tagada \u00fcksikmandaatide abil.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Juhul kui \u00dchtsel Venemaal ka konstitutsiooniline enamus saavutamata j\u00e4\u00e4b, ei ole selles iseenesest Putini ega tema valitsuse jaoks midagi katastroofilist. Kremli poolt juhitud valimisprotsessi tulemusena p\u00e4\u00e4sevad Riigiduumasse vaid kontrollitavad, nn s\u00fcsteemse opositsiooni esindajad, kelle toetuse tagamine olulistel h\u00e4\u00e4letustel ei ole keeruline.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Arvesse v\u00f5ttes \u00fcldist poliitilist- ja majandusolukorda, eelistab Kreml t\u00f5en\u00e4oliselt pigem tugevat tulemust \u00dchtsele Venemaale, et seel\u00e4bi mitte n\u00e4ida n\u00f5rgana \u2013 see on midagi, mida Putin on oma v\u00f5imuloleku aastate jooksul k\u00f5ige rohkem kartnud. \u00dchtlasi saab nii demonstreerida rahvale kui ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailmale valitud kursi \u00f5igsust ja k\u00f5igutamatust. Sellist j\u00e4reldust n\u00e4ib toetavat Vladimir Putini <a href=\"https:\/\/ru.themoscowtimes.com\/2026\/08\/22\/putin-posle-otstraneniya-edinstvennoi-antivoennoi-partii-zayavil-chto-vibori-v-dumu-pokazhut-podderzhku-voini-rossiiskim-obschestvom-a204075\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">\u00fclesastumine<\/a> \u00dchtse Venemaa kongressil 22. augustil, kus ta muu hulgas avaldas arvamust, et Riigiduuma valimised n\u00e4itavad miljonite venemaalaste p\u00fc\u00fcdlust tagada Venemaa suver\u00e4\u00e4nsust ja julgeolekut. Putin j\u00e4tkas v\u00e4itega, et s\u00f5da Ukrainaga toetab kogu Vene \u00fchiskond ja r\u00f5hutas vajadust v\u00f5idu nimel \u00fchineda.<\/p>\n<p>Jabloko t\u00f5us ja langus<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Olukorras, kus \u00fchiskondlik rahulolematus on t\u00f5usuteel ning situatsiooni Venemaal peab pingeliseks 57% ja kriitiliseks-plahvatusohlikuks 13% <a href=\"https:\/\/www.levada.ru\/2026\/08\/14\/otsenki-politicheskoj-situatsii-v-rossii-iyul-2026\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">k\u00fcsitletutest<\/a> ning Levada keskuse avaliku arvamuse uuringu <a href=\"https:\/\/www.levada.ru\/2026\/08\/06\/konflikt-s-ukrainoi-v-iyule-2026-goda\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">tulemuste<\/a> j\u00e4rgi soovib Ukrainaga rahuk\u00f5neluste alustamist 62% vastanutest, (niipalju siis Putini v\u00e4itest, et kogu \u00fchiskond toetab s\u00f5da Ukrainaga), oli Jabloko lubamine valimistele algusest peale riskantne otsus.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Jabloko oli nimelt ainus Riigiduuma valimistel osalev partei, mis positsioneeris ennast s\u00f5javastasena ning julges ka v\u00e4lja tulla loosungiga, et ollakse vastu hirmu\u00f5hkkonnale. Samal ajal kui k\u00f5ik praegused Riigiduuma koosseisus esindatud parteid on deklareerinud, et nad on Putiniga ja toetavad s\u00f5da Ukrainas. Antud olukorras tundub v\u00e4gagi usutav Vene meedias <a href=\"https:\/\/verstka.media\/snimat-nado-bylo-uzhe-sejchas-pochemu-yabloko-ne-pustili-na-vybory-v-gosdumu\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">ilmunud<\/a> informatsioon, et Jablokol \u00f5nnestus paari n\u00e4dalaga <a href=\"https:\/\/www.ng.ru\/politics\/2026-08-09\/1_9555_apple.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">kasvatada oma toetust<\/a> 9,3 protsendini. V\u00f5ib eeldada, et see ei olnud kaugeltki Jabloko toetuse lagi, vaid see oleks veelgi kasvanud.<\/p>\n<blockquote class=\"excerpt text-center\">\n<p>Vene meedias ilmunud informatsioon, et Jablokol \u00f5nnestus paari n\u00e4dalaga kasvatada oma toetust 9,3 protsendini, tundub v\u00e4gagi usutav.<\/p>\n<\/blockquote>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Loomulikult ei saanud Kreml lubada olukorda, kus parlamenti p\u00e4\u00e4seb partei, mis on selgelt Putini ametlikust kursist erinevatel seisukohtadel. Mis l\u00fchikeses plaanis veelgi ohtlikum ja n\u00e4itab, et Kremlis ei oldud ilmselt algusest peale Jabloko Riigiduuma valimistele lubamist h\u00e4sti l\u00e4bi m\u00f5eldud, oleks olnud asjaolu, et kogu valimiskampaania aja oleks muutunud Venemaal taas legaalseks v\u00f5tta avalikult s\u00f5javastaseid seisukohti.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Jabloko on hetkel Venemaal tegutsevatest parteidest, k\u00f5rvuti KPRF-i ja LDPR-iga, \u00fcks vanimaid, olles eksisteerinud juba 33 aastat. Selle aja jooksul oli Jablokol \u00f5nnestunud oma renomee liberaalsete valijate hulgas \u00e4ra rikkuda ning erakonna toetajateks oli j\u00e4\u00e4nud ainult k\u00e4put\u00e4is tuumikvalijaid, kelle vanus koos partei vanusega \u00fcha kasvas. Kremlile ootamatult toimus aga n\u00fc\u00fcd muutus ja partei hakkas v\u00e4ga kiiresti koguma populaarsust noorte hulgas, seejuures minimaalse kampaaniaga. Piisas \u00fcksnes s\u00f5ja ja \u00fchiskonnas loodud hirmu\u00f5hkkonna vastastest seisukohtadest ning kesk- ja k\u00f5rgema keskklassi noored hakkasid ise internetis erinevates sotsiaalmeedia v\u00f5rgustikes laialdaselt Jablokot <a href=\"https:\/\/ru.themoscowtimes.com\/2026\/08\/08\/dvoe-glavnih-rossiiskih-tiktokerov-vistupili-v-podderzhku-partii-yabloko-a202990\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">propageerima<\/a>.<\/p>\n<p>Jabloko eemaldamise s\u00fcgavamad p\u00f5hjused<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eeldada v\u00f5ib, et Jabloko populaarsus ei piirdunud ainult m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse osa noortega, keda ohustab otseselt uue mobilisatsiooni v\u00f5imalus ning kes ei soovi Putini kinnisideede nimel s\u00f5dida.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Jabloko \u00fcmber toimunud a\u017eiotaa\u017e t\u00f5i esile tendentsi, mis on avaldunud Venemaal 2026. aastal juba mitu korda. Piisab kellelgi natukenegi tuntud isikul tulla v\u00e4lja kas praeguste olude v\u00f5i koguni Putini re\u017eiimi vastase kriitikaga, kui selline v\u00e4ljaastumine saab \u00e4\u00e4rmiselt suure t\u00e4helepanu osaliseks. See n\u00e4itab, et \u00fchiskonnas on varjatud kujul olemas m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne n\u00f5udlus Putini re\u017eiimist eristuva poliitika j\u00e4rele. On raske hinnata, kui suur osa \u00fchiskonnast soovib re\u017eiimi asendamist, kuid oletada v\u00f5ib, et ummikseis Ukraina s\u00f5ja k\u00fcsimuses ja sellest tulenev elanikkonna elatustaseme halvenemine \u00fcksnes suurendab kriitiliste meeleolude levikut.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Loomulikult v\u00f5ib v\u00e4ita, et Jabloko on eelk\u00f5ige populaarne liberaalsete ning peamiselt linnades elavate noorte hulgas ja \u00fclevenemaaliselt samasugust menu ei naudi ning seega ei maksa Jabloko populaarsuse kasvu \u00fcle t\u00e4htsustada. Kahtlemata on sellises seisukohas omajagu t\u00f5de. Samas, kui vaadata Venemaa ajalugu, siis k\u00fcsimus v\u00f5imust on p\u00f6\u00f6rdelistel ajahetkedel alati otsustatud Venemaa suurlinnades ja\/v\u00f5i nende t\u00e4navatel, mis vaid suurendab Jabloko potentsiaalset ohtlikkust re\u017eiimile. Arvestades v\u00f5imuorganite, sh FSB \u00fcha <a href=\"https:\/\/ru.themoscowtimes.com\/2026\/08\/07\/44-17-a202920\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">kasvavat kontrolli<\/a> \u00fchiskonna \u00fcle, on iseasi, kas keegi teadlikult l\u00e4hemal ajal julgeks Putini re\u017eiimile v\u00e4ljakutse esitada. Vastus on ilmselt pigem ei.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kuid ei maksa unustada, et autoritaarsed re\u017eiimid kukuvad enamasti ootamatult ja k\u00f5ik v\u00f5ib alguse saada isikust v\u00f5i organisatsioonist, kelle algsed plaanid ei pruugigi olla v\u00e4ga ambitsioonikad ega suunatud re\u017eiimi kukutamisele.<\/p>\n<blockquote class=\"excerpt text-center\">\n<p>Vene \u00fchiskonnas on varjatud kujul olemas m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne n\u00f5udlus Putini re\u017eiimist eristuva poliitika j\u00e4rele. <\/p>\n<\/blockquote>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">V\u00e4\u00e4rib eraldi r\u00f5hutamist, et Jabloko parteinimekirja k\u00f5rvaldamine ei t\u00e4henda automaatselt parteiga seotud \u00fcksikmandaatide eest konkureerivate \u00fcksikkandidaatide valimistelt eemale j\u00e4\u00e4mist. Need isikud tuleb vastavalt seadusele kohtus\u00fcsteemi kasutades \u00fckshaaval valimistelt eemaldada. V\u00f5imalik, et Vene v\u00f5imud v\u00f5tavad ka selle ette, kuid on variant, et osa neist lubatakse siiski valijate ette. K\u00f5ige olulisem on aga, et Jabloko lubamise ja seej\u00e4rel eemaldamisega valimistelt tekitas Kreml ise muidu \u00e4\u00e4rmiselt igavate valimiste \u00fcmber intriigi ja t\u00f5stis keskseks k\u00fcsimuseks s\u00f5ja l\u00f5petamise v\u00f5i l\u00f5putu j\u00e4tkamise ning seda enam Jabloko k\u00f5rvaldamisega olematuks ei tee.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">T\u00f5en\u00e4oliselt ei m\u00f5juta Jabloko k\u00f5rvalej\u00e4\u00e4mine oluliselt teiste valimistel osalevate erakondade h\u00e4\u00e4ltesaaki, kuid v\u00e4hendab valimistel osalevate inimeste tegelikku protsenti, seda eriti noorte valijate hulgas ja suurlinnades.<\/p>\n<p>Ohtlik mobilisatsioon<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Laiemas plaanis ei m\u00f5juta valimised muidugi \u00fcldisi sisepoliitilisi trende, kus Kremli propagandas\u00f5numid on reaalsusega \u00fcha s\u00fcgavamas vastuolus. Vaatamata sellele, et Kremlil \u00f5nnestub t\u00f5en\u00e4oliselt soovitud valimistulemused \u00e4ra vormistada, ei lahenda see siiski s\u00f5ja \u00fcha tuntavamate tagaj\u00e4rgede m\u00f5jul kujunenud ja kasvavaid sisepoliitilisi pingeid. Just viimased on Putini re\u017eiimile pikemas vaates \u00fcha problemaatilisemad ning kiireid lahendusi nende leevendamiseks ei ole Venemaa v\u00f5imudel ilmselgelt v\u00f5tta.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00dchelt poolt ei soovi re\u017eiim s\u00f5da l\u00f5petada ilma tulemuseta, mida v\u00f5iks nii sise- kui ka v\u00e4lispoliitiliselt eduloona serveerida. Teisalt j\u00e4\u00e4b Venemaal puudu v\u00f5imekustest soovitud mahus edu saavutamiseks ning ka rindest kaugemale j\u00e4\u00e4vate piirkondade s\u00f5ja m\u00f5jude eest kaitsmiseks. Selle tulemusena on re\u017eiim juba m\u00f5nda aega kursil, kus s\u00f5ja sisepoliitilised m\u00f5jud Kremlile muutuvad \u00fcha problemaatilisemaks.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">V\u00f5imalik uus mobilisatsioonilaine oleks elanikkonna enamuse hulgas ebapopulaarne ja on seet\u00f5ttu Kremli vaatest riskantne valik. Seda enam, et mobilisatsiooni korraldamine ei annaks Venemaa v\u00f5imudele kindlat garantiid p\u00e4\u00e4semaks v\u00e4lja Kremli ees \u00fcha kindlamalt terendavast ummikseisust. Mainitud asjaolud ei pruugi aga uut mobilisatsioonilainet \u00e4ra hoida olukorras, kus Putin ei n\u00e4e muud varianti. Igal juhul t\u00e4hendaks mobilisatsiooni korraldamine Kremli vaatest eriti sise-, aga ka v\u00e4lispoliitiliste panuste m\u00e4rgatavat t\u00f5stmist.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"K\u00f5ige selle taustal ootab Venemaad 18.\u201320. septembril ees igas\u00fcgisene nn. \u00fchtne valimisp\u00e4ev, mis koondab endas erinevaid munitsipaal- ja&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":266882,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,12251,23,24,22,20,670,96,30,92,93,94],"class_list":["post-266881","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-sisepoliitika","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valimised","tag-venemaa","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117202641676673414","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/266881","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=266881"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/266881\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/266882"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=266881"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=266881"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=266881"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}