Rein Vaabel osales muuhulgas \u00dcRO sinikiivrina rahuvalvemissioonil Bosnias, kus n\u00e4gi genotsiidi tagaj\u00e4rgi. Seej\u00e4rel on ta k\u00e4inud mitmetel missioonidel L\u00e4his-Idas. Aga oma karj\u00e4\u00e4ri tipuks peab 60-aastane kolonelleitnant teenistust Kadriorus.<\/p>\n
“Tulles tagasi aastasse 2012, kui kindral Terras \u00fctles, et l\u00e4hed Kadriorgu \u2013 ma \u00fctlesin, et h\u00e4rra kindral, mul oligi plaan minna. Tegelikult olid asjad nii kaugel juba, et olin minemas j\u00e4rjekordsele missioonile Afganistani. Siis \u00fctlesin, h\u00e4rra kindral, ma pidin Afganistani missioonile minema. Staabiohvitseriks. Ta \u00fctles, et ei, sinu missioon saab olema Kadriorus,” meenutas Vaabel.<\/p>\n
Valgamaalt p\u00e4rit Vaabel kirjutab end ajalukku, olles ainus, kes on teeninud kolme presidenti. Ta on toetanud Toomas Hendrik Ilvest, Kersti Kaljulaidi ja Alar Karist.<\/p>\n
Presidendil on korraga kaks k\u00e4sundusohvitseri, kes saadavad riigipead vahetustega sisuliselt igal sammul nii Eestis kui ka v\u00e4lismaal. T\u00e4nu sellele satuvad \u00e4ratuntava vormir\u00f5iva ja akselbandiga mehed palju pildile, kuid samas teavad v\u00e4hesed, mida nende t\u00f6\u00f6 p\u00e4riselt k\u00e4tkeb.<\/p>\n
“Sa olid esimene, kes presidenti \u00fcles ajas hommikul. Ja sa olid viimane, kes presidendile \u00fctles head \u00f6\u00f6d. Ja siis said sina magama. Ja kui president \u00e4rkas, olid sina juba s\u00f6\u00f6nud, sest sa ei tea kunagi, mida president plaanib,” lausus Toomas Hendrik Ilvese k\u00e4sundusohvitser Sven Liister.<\/p>\n
“P\u00f5him\u00f5tteliselt me elame riigipea t\u00f6\u00f6r\u00fctmis. Meil on muidugi oma elu olemas, aga kui on teenistus ja t\u00f6\u00f6p\u00e4evad, siis l\u00e4htume ikkagi sellest, mida riigipea teeb. Teinekord ka tema abikaasa,” \u00fctles Vaabel.<\/p>\n
Vaabel ja t\u00e4naseks juba ametist loobunud Sven Liister on kaks kokku umbes paarik\u00fcmnest k\u00e4sundusohvitserist, kes s\u00f5jaeelsel ja -j\u00e4rgsel perioodil riigipea institutsiooni teeninud, kinnitas s\u00f5jaajaloolane Hellar Lill. Tema hinnangul j\u00e4i ajalukku k\u00f5ige eredamalt riigivanem Konstantin P\u00e4tsi k\u00e4sundusohvitser Herbert Grabbi, kelle m\u00f5ju oli suurem kui t\u00e4nastel ohvitseridel.<\/p>\n
“Kindlasti oli selle k\u00e4sundusohvitseri roll toona ehk veel eripalgelisem ja mitmekesisem. Kui me vaatame toonast presidendi kantselei koosseisu, siis seal oli ainult k\u00fcmme inimest ametis. K\u00e4sundusohvitser t\u00e4itis k\u00f5iki protokollilisi \u00fclesandeid, t\u00e4nases m\u00f5istes protokolli\u00fclemat presidendil ei olnud. Leppis kokku presidendi kohtumisi ja hoolitses presidendi p\u00e4evakava eest, tema reisikava eest, saatis teda k\u00f5igil kohtumistel nii v\u00e4lismaal kui ka kodumaistel visiitidel. Kuna ta oli v\u00e4ga l\u00e4hedane presidendile, kogu aeg nii-\u00f6elda varjuna kannul, siis k\u00fcllap see m\u00f5ju kindlasti (presidendile) oli,” lausus Eesti s\u00f5jamuuseumi direktor Hellar Lill.<\/p>\n
Ameti ennistas p\u00e4rast taasiseseisvumist Lennart Meri, kuid t\u00e4iendas natuke k\u00e4sundusohvitseri \u00fclesandeid.<\/p>\n
“Kantselei t\u00f6\u00f6tajad proovisid \u00f6elda, et Lennart Meri, v\u00f5ib-olla piisaks \u00fchest k\u00e4sundusohvitserist, meil on ju v\u00e4ike riik ja v\u00f5ib-olla kahte pole vaja. President Meri j\u00e4i endale kindlaks, et kahte on vaja. Miks on kahte vaja? Sest Lennart Meri v\u00e4ga lennartmerelikult vastas: “Vaadake, nooremk\u00e4sundusohvitser, tema peab saama hakkama k\u00f5igega. Aga vanem k\u00e4sundusohvitser, kui mul on vaja \u00fchendust saada n\u00e4iteks Peetruse endaga, siis tema peab sellega hakkama saama”,” r\u00e4\u00e4kis Lill.<\/p>\n
K\u00e4sundusohvitser on k\u00fcll kantselei hingekirjas, aga siiski kaitsev\u00e4e teenistuses. Tal peab olema v\u00e4hemalt magistrikraad ja kapteni auaste. Presidendi kantselei protokolli\u00fclema Riina Aasma s\u00f5nul on k\u00e4sundusohvitser ajalooliselt riigipea adjutant, kes abistab praktilistes asjades. N\u00e4iteks kannab kinke, koristab mustasid n\u00f5usid, tuletab presidendile kella meelde. Teisalt t\u00e4idab ta ka s\u00fcmbolrolli. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib Kadrioru post m\u00f5nedele k\u00f5rgelt koolitatud ohvitseridele tunduda karj\u00e4\u00e4ri m\u00f5istes tupik.<\/p>\n
“V\u00e4ga paljud kaitsev\u00e4elased ilmselt seda t\u00f6\u00f6d tegema ei sobi ja v\u00f5ib-olla ka ei taha. Sa pead olema t\u00fcpaa\u017eilt inimene, kellele see t\u00f6\u00f6 meeldib,” \u00fctles Aasma.<\/p>\n
“S\u00f5jav\u00e4elase jaoks v\u00f5ib-olla t\u00f5epoolest \u2013 sa ei juhata s\u00f5jalist \u00fcksust, oled justkui mingis m\u00f5ttes oma erialast k\u00f5rval. Aga seda n\u00f5uet allapoole ka kindlasti lasta ei saa, sest see on ikkagi p\u00e4ris t\u00e4htis ametikoht, kus just kogemus m\u00e4ngib oma rolli,” lausus Lill.<\/p>\n
Saamaks paremat aimu, lubati “Pealtn\u00e4gija” Vaabeli t\u00f6\u00f6varjuks, kui Eesti taasiseseisvumise aastap\u00e4eval oli siin riigivisiidil Islandi president abikaasaga. Eesti k\u00f5ige enam presidente teeninud k\u00e4sundusohvitseri jaoks oli see viimane Eesti-sisene riigivisiit. V\u00e4ike pinge oli sees, kuigi ta on sarnastes olukordades viibinud k\u00fcmneid ja k\u00fcmneid kordi.<\/p>\n
“T\u00e4nane p\u00e4ev algas \u00fcsna vara, tavap\u00e4rasest varem, sest tegemist on riigivisiidiga. See on \u00fchest k\u00fcljest v\u00e4ga pingeline, aga teisest v\u00e4ga huvitav. Nagu praegugi. Sest liigume huvitavates kohtades. V\u00e4ike \u00e4revus on ikka sees,” \u00fctles ta.<\/p>\n
K\u00f5ige intensiivsem osa on presidendi v\u00e4lisl\u00e4hetused. Vaabelil ja Liisteril on neid m\u00f5lemal olnud paarik\u00fcmne ringis. K\u00e4sundusohvitser on kohvritassija, kingituste vardja ja sekret\u00e4r.<\/p>\n
“Sa v\u00f5tad selle kava, mille on protokolliosakond sulle teinud. Sa t\u00f6\u00f6tad selle k\u00f5ik l\u00e4bi \u00fcksipulgi. Sa tead, mitu kingitust, mis kingitused sa pead kaasa v\u00f5tma, mida saab \u00e4ra pakkida. Sul on lennupiletid. K\u00f5ik sisuline. Sina vastutad, kus on passid, k\u00f5ik on sinu k\u00e4es. \/\u2026.\/ See vaimselt kurnab, kuna sa pead k\u00f5ike meeles pidama; sa tead t\u00e4pselt, et kui me n\u00fc\u00fcd maandume, siis mina pean pagasit ootama;” r\u00e4\u00e4kis Liister.<\/p>\n
“Me oleme riigivisiitidel k\u00e4inud Aafrikas \u2013 Botswanas, Angolas \u2013 need on hoopis midagi muud. Nii et meenutada oleks palju, aga ka seal triigivisiidil on teatud protseduurid samad. Kompaniid rivistunud, h\u00fcmnid, lipud. Sama stsenaariumi j\u00e4rgi need k\u00e4ivad igal pool,” lausus Vaabel.<\/p>\n
M\u00f5lemad ohvitserid on viibinud suure hulga maailma m\u00f5jukamate inimeste k\u00e4eulatuses, m\u00f5juv\u00f5imsate organisatsioonide juhtidest kuni suurriikide liidriteni, ning p\u00e4\u00e4senud paikadesse, kuhu muidu ei satuks. N\u00e4iteks Vaabel saatis Kersti Kaljulaidi ajaloolisel visiidil Moskvas.<\/p>\n
“Minu jaoks oli see hoopis teistsugune l\u00e4hetusvisiit kui Br\u00fcsselisse v\u00f5i isegi Ameerika \u00dchendriikidesse, kus me ka tihti kaasas k\u00e4ime. Esiteks v\u00f5ib-olla sellep\u00e4rast, et minu vanust arvestades v\u00f5ib eeldada, et ma olen ka N\u00f5ukogude armees aega teeninud. K\u00fcll mitte vabatahtlikult, aga sunniviisiliselt ajateenijana ja kandnud N\u00f5ukogude armee vormi. \/\u2026\/ Vorm oli mul seljas, sinimustvalge varruka peal. Ja ma \u00fcritasin kogu aeg oma vasemat \u00f5lga ettepoole l\u00fckata, et vaadake, me oleme Eestis sinimustvalge, vaba ja demokraatlik riik,” lausus Vaabel.<\/p>\n
Kirkalt on meeles ka Barack Obama visiiti Tallinnasse 2014. aasta s\u00fcgisel, kui USA riigipea saabus l\u00fchikese etteteatamisega Eestisse, et kohtuda siin kolme Balti riigi presidentidega.<\/p>\n
“Me olime just riigivisiidil Norras. Oli teada k\u00fcll, et president Obama tuleb Eestisse, aga kuup\u00e4evad ja logistika oli veel lahtine viimase minutini. Aga jah, olime Norras ja sealt eksprompt v\u00e4ikelennukiga president Ilves ja v\u00e4ike meeskond toodi Norrast tagasi. Kadriorgu. President Obama \u2013 mul on endal siiamaani kodus aukohal pilt, kus ma seisan kahe presidendi taustal. V\u00e4ga paljud inimesed arvavad, et see on loss, see ei ole loss, see on kantseleihoone. Seisame kantseleihoone trepil. Annan uhkelt au,” r\u00e4\u00e4kis Vaabel.<\/p>\n
Isegi rohkem \u00fcllatusi ja emotsioone pakuvad ohvitseride s\u00f5nul Eesti-sisesed visiidid, kus tihti kohtutakse \u2013 selle s\u00f5na heas t\u00e4henduses \u2013 lihtsate inimestega.<\/p>\n
K\u00e4sundus \u2013 nagu seda kantselei k\u00f5nepruugis nimetatakse \u2013 viibib presidendiga k\u00f5ige rohkem koos ja n\u00e4eb hetki, mis iial kaamerate v\u00f5i mikrofonide vaatev\u00e4lja ei satu, kuid m\u00f5lema mehe s\u00f5nul j\u00e4\u00e4b suhe professionaalseks, sest nad teenivad presidendi institutsiooni, mitte selle t\u00e4itjat.<\/p>\n
“Sellist asja ei tohi olla, et k\u00e4sundusohvitser murdub, tekib mingi semusuhe v\u00f5i s\u00f5prussuhe,” \u00fctles Liister.<\/p>\n
“Mina oma teenistusaastate jooksul pole kordagi mitte \u00fchelegi presidendile sina \u00f6elnud. Kui president Kaljulaid 2016 ametisse astus, siis k\u00fcsis minu k\u00e4est, et kuidas me n\u00fc\u00fcd omavahel suhtlema hakkame, et tema on harjunud sina \u00fctlema. Mina \u00fctlesin, et mul keel ei paindu teile sina \u00fctlema. Siis ta natuke solvus, \u00fctles noh, ma siis kutsun teid h\u00e4rra koloneliks. Ma \u00fctlesin, aga palun,” meenutas Vaabel.<\/p>\n
Vaabel t\u00f6\u00f6tas Ilvese ja Kaljulaidiga, l\u00e4ks vahepeal juba pensionile, aga naasis Karise ajal, sest ei suudetud leida asendajat. Koos riigipeadega on \u00fcle elatud skandaale ja poliittorme.<\/p>\n
Vaabel kirjutas k\u00fcll raamatu oma sinikiivri perioodist, aga kirjutamata etikett ei luba memuaare avaldada kuniks president, keda nad teenisid, on elavate kirjas.<\/p>\n
“Juba president Kaljulaid \u00fctles, et ole hea, hakka raamatut kirjutama. Ma \u00fctlesin, proua president, ma ei saa ju kirjutada asjadest nii, nagu need olid, sest nimesed ootavad p\u00f5nevust ja actionit, aga seda on ka toimunud ilmselgelt. Aga sellest paraku ikkagi ei saa kirjutada,” lausus Vaabel.<\/p>\n
Liister t\u00f6\u00f6tab juba m\u00f5ned aastad Toomas Hendrik Ilvese assistendina. Rein Vaabel \u2013 nagu muide ka Alar Karis \u2013 lubab siduda oma tuleviku L\u00f5una-Eestiga ja sisustada seda peamiselt pensioni pidamisega. Aga saab n\u00e4ha, kui kauaks tublid inimesed ripakile j\u00e4\u00e4vad.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Rein Vaabel osales muuhulgas \u00dcRO sinikiivrina rahuvalvemissioonil Bosnias, kus n\u00e4gi genotsiidi tagaj\u00e4rgi. Seej\u00e4rel on ta k\u00e4inud mitmetel missioonidel…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":266910,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[1687,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,103439,2076,28,29,3007,95,19,25,1686,103440,103438,14540,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-266909","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-alar-karis","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kasundusohvitser","tag-kersti-kaljulaid","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lennart-meri","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-president","tag-rein-vaabel","tag-sven-liister","tag-toomas-hendrik-ilves","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117202858002627441","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/266909","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=266909"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/266909\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/266910"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=266909"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=266909"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=266909"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}