1. \u00c4riseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
T\u00fc\u00fcp: Seaduse eeln\u00f5u<\/p>\n
Eeln\u00f5u muudab ettev\u00f5tluskeskkonna reegleid paindlikumaks ja v\u00e4hendab \u00fchingute halduskoormust. Lihtsustatakse muu hulgas osanike ja aktsion\u00e4ride koosolekute kvoorumi, osakapitali sissemakse, n\u00f5ukogu koosolekute ning \u00fcldkoosoleku kutsete n\u00f5udeid. Samuti laiendatakse osanike ja aktsion\u00e4ride \u00f5igust saada teavet \u00fchingu ja selle t\u00fctarettev\u00f5tete kohta.<\/p>\n
Oluliselt muutub osa\u00fchingu osade v\u00f5\u00f5randamise kord. Edaspidi saavad pooled ise kokku leppida, millal osa \u00fcle l\u00e4heb ning osa \u00fcleminek ei s\u00f5ltu enam \u00e4riregistri kandest. \u00c4riregistris olev osanike nimekiri muutub deklaratiivseks ja seda hakkab pidama juhatus.<\/p>\n
Uue v\u00f5imalusena saab asutada erasihtasutuse ehk erahuvides tegutseva sihtasutuse vara hoidmiseks ja haldamiseks, n\u00e4iteks perevara v\u00f5i talu j\u00e4rjepidevaks korraldamiseks. Samuti v\u00f5imaldatakse sihtasutuse asutajal oma asutaja\u00f5igustest loobuda.<\/p>\n
Lisaks laiendatakse \u00e4riregistri automatiseerimise v\u00f5imalusi. N\u00e4iteks on edaspidi v\u00f5imalik automatiseerida ka \u00e4rinime kontroll, mis lihtsustab osa\u00fchingu asutamise protsessi veelgi.<\/p>\n
Seadus on plaanitud j\u00f5ustuma valdavalt \u00fcldises korras. Osa muudatusi j\u00f5ustub 1. aprillil 2027 ning osa\u00fchingute ja hoone\u00fchistute liikmete nimekirja uus regulatsioon 1. veebruaril 2028.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
2. Rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koost\u00f6\u00f6) eeln\u00f5u
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
T\u00fc\u00fcp: Seaduse eeln\u00f5u<\/p>\n
Eeln\u00f5u eesm\u00e4rk on siduda praegu eraldi toimivad tervishoiu- ja sotsiaals\u00fcsteem \u00fchtsemaks tervikuks ning parandada abi korraldamist inimestele, kes vajavad korraga m\u00f5lema valdkonna tuge. Praegu on tervishoid peamiselt riigi ja Tervisekassa ning sotsiaalteenused kohalike omavalitsuste vastutusel, mist\u00f5ttu erinev t\u00f6\u00f6korraldus ja puudulik andmevahetus v\u00f5ivad p\u00f5hjustada abi hilinemist v\u00f5i dubleerimist. Muudatuste vajadust suurendavad ka rahvastiku vananemine, krooniliste haiguste sagenemine ja kasvavad kulud.<\/p>\n
Reformiga luuakse maakondlikud heaolupiirkonnad ja koost\u00f6\u00f6kogud ning igasse piirkonda tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna inimesekeskne koost\u00f6\u00f6organisatsioon ehk TERVIK. See \u00fchendab kohalikud omavalitsused, perearstid ja haiglad \u00fchiste eesm\u00e4rkide nimel tegutsevaks koost\u00f6\u00f6v\u00f5rgustikuks. Tervise- ja heaoluprofiili abil hakatakse siduma piirkonna elanike vajadusi teenuste kasutuse ja kuludega. Tervisekassa roll laieneb ravi rahastamiselt ka piirkondliku koost\u00f6\u00f6, ennetuse ja tervise edendamise toetamisele.<\/p>\n
Kompleksse teenusevajadusega inimestele luuakse koordinatsiooniteenus ja terviseteejuhi roll. Terviseteejuht koostab inimesele heaoluplaani, koondab tervise- ja sotsiaalvaldkonna info ning koordineerib vajalikke teenuseid ja infovahetust. Reform suurendab k\u00e4ivitusfaasis kohalike omavalitsuste ning tervishoiu- ja sotsiaalt\u00f6\u00f6tajate t\u00f6\u00f6koormust, kuid pikemas vaates peaks \u00fchtne t\u00f6\u00f6korraldus koos koordinatsiooniteenuse ja digilahendustega v\u00e4hendama dubleerimist ning spetsialistide ajakulu.<\/p>\n
Piirkondlikud koost\u00f6\u00f6organisatsioonid luuakse 1. novembriks 2027 ning tulemusrahastamine ja koordinatsiooniteenus rakenduvad 1. maist 2028. Reformi hinnanguline kogukulu aastatel 2026\u20132032 on ligi 64 miljonit eurot, millest rahastatakse peamiselt terviseteejuhtide teenust, koost\u00f6\u00f6organisatsioonide juhtimist, IT-lahendusi, koolitusi ja Tervisekassa lisat\u00f6\u00f6j\u00f5udu. 2030. aastaks on vaja ligikaudu 231 spetsialisti, keda plaanitakse ette valmistada j\u00e4rk-j\u00e4rgult.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
3. Kindlustustegevuse seaduse ja v\u00f5la\u00f5igusseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u
Esitaja: rahandusminister J\u00fcrgen Ligi
T\u00fc\u00fcp: Seaduse eeln\u00f5u<\/p>\n
Eeln\u00f5u seadusena j\u00f5ustumine muudab kindlustusturu paindlikumaks ja v\u00e4hendab ettev\u00f5tjate halduskoormust.<\/p>\n
Olulisema muudatusena saavad kindlustusmaaklerid hakata kindlustuse pakkumisel kasutama esindajaid. See loob klientidele uue v\u00f5imaluse kindlustuslepingu s\u00f5lmimiseks ja aitab suurendada kindlustuse k\u00e4ttesaadavust. Esindajatele kehtivad samad kindlustuse turustamise n\u00f5uded nagu maakleritele ja agentidele ning nende tegevuse eest vastutab kindlustusmaakler. Esindajatele laieneb samuti finantsinspektsiooni j\u00e4relevalve.<\/p>\n
Lisaks lihtsustatakse piiri\u00fclest kindlustustegevust. Teise riigi kindlustusandja saab edaspidi Eestis p\u00fcsivalt tegutseda ilma siin filiaali asutamata ning sama v\u00f5imalus tekib Eesti kindlustusandjatel teistes riikides tegutsemisel.<\/p>\n
Halduskoormuse v\u00e4hendamiseks kaotatakse ka kindlustusmaakleri kohustus avaldada majandusaasta aruanne oma veebilehel ja asukohas. Kindlustusvaldkonna teateid ei pea edaspidi avaldama \u00fcleriigilises p\u00e4evalehes, vaid need avaldatakse Ametlikes Teadaannetes.<\/p>\n
Seadus j\u00f5ustub \u00fcldises korras.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
4. Isikunimeseaduse eeln\u00f5u
Esitaja: siseminister Igor Taro
T\u00fc\u00fcp: Seaduse eeln\u00f5u<\/p>\n
Eeln\u00f5uga ajakohastatakse isikunime andmise ja muutmise korda, et see vastaks t\u00e4nap\u00e4evasele elukorraldusele ja arendaks Eesti nimetraditsiooni. Muudatustega v\u00e4hendatakse identiteedivarguse v\u00f5imalusi ja piiratakse raskete kuritegude toimepanijate v\u00f5imalust oma minevikku nimevahetusega varjata.<\/p>\n
Olulise muudatusena piiratakse teatud kuritegudes s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud inimeste v\u00f5imalust nime muuta. V\u00e4gistamise, kehalise v\u00e4\u00e4rkohtlemise, laste vastu suunatud kuritegude, rahapesu, narkokuritegude ja organiseeritud kuritegevuse jm puhul kehtib nime muutmise piirang kuni karistusandmete kustutamiseni. K\u00f5ige raskemate kuritegude puhul kehtestatakse eluaegne nime muutmise keeld. See puudutab muu hulgas m\u00f5rva, riigireetmist, raskendavatel asjaoludel toime pandud v\u00e4gistamist ja lastevastaseid kuritegusid, samuti s\u00f5jakuritegusid ja s\u00f5japropagandat, salakuulamist ning inimkaubandust.<\/p>\n
Samuti piiratakse v\u00f5imalust v\u00f5tta endale juba kasutusel olev perekonnanimi. Vabalt saab valida perekonnanime, mida \u00fckski elav inimene rahvastikuregistri andmetel ei kanna. Muudatuse eesm\u00e4rk on v\u00e4ltida n\u00e4ilise p\u00f5lvnemis- v\u00f5i sugulussuhte loomist ja v\u00e4hendada identiteedivarguse v\u00f5imalusi. Piirang ei puuduta perekondliku seose alusel saadavat nime, n\u00e4iteks esivanema perekonnanime.<\/p>\n
Nime muutmisel l\u00e4htutakse edaspidi senisest enam inimese vajadusest loobuda oma praegusest nimest, mitte soovist v\u00f5tta endale konkreetne juba kasutusel olev nimi. Uute ja unikaalsete perekonnanimede kasutuselev\u00f5tt aitab \u00fchtlasi arendada Eesti nimetraditsiooni. Juba praegu valib unikaalse perekonnanime ligi viiendik uue perekonnanime taotlejatest.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
5. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja Kaitsev\u00e4e korralduse seaduse muutmise seaduse (tegevusloa ja registreeringuga seotud muudatused) eeln\u00f5u
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
T\u00fc\u00fcp: Seaduse eeln\u00f5u<\/p>\n
Eeln\u00f5u eesm\u00e4rk on ajakohastada tervishoiuteenuste korraldust, tugevdada patsiendiohutust ning anda Terviseametile paremad v\u00f5imalused hinnata tervishoiuteenuste kvaliteeti. Tegevusloa andmisel saab Terviseamet edaspidi lisaks vormilistele n\u00f5uetele hinnata ka teenuse sisu, t\u00f6\u00f6korraldust ning kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamist. Samal ajal lihtsustatakse tegevusloa menetlust, kasutades rohkem registrites juba olemasolevaid andmeid ja v\u00e4hendades dubleerivat asjaajamist.<\/p>\n
T\u00e4psustatakse ka tervishoiut\u00f6\u00f6taja registreeringu peatamise aluseid. Terviseamet saab sekkuda, kui tervishoiut\u00f6\u00f6taja rikub oluliselt v\u00f5i korduvalt kutse- v\u00f5i erialan\u00f5udeid v\u00f5i tema tegevus ohustab patsiendi turvalisust v\u00f5i ravi kvaliteeti. Enne registreeringu peatamist saab leebema meetmena n\u00f5uda t\u00e4ienduskoolituse l\u00e4bimist ning peatatud registreeringu taastamiseks tuleb edukalt sooritada teooria- ja praktikaeksam. Samuti t\u00e4psustatakse kiirabiteenuse korraldust: kiirabi seotakse selgemalt H\u00e4irekeskuse v\u00e4ljas\u00f5idukorraldusega ning eristatakse tavalisest patsiendiveost ja muudest tugiteenustest.<\/p>\n
Tervishoiuteenuste osutamine kriisiolukorras muudetakse paindlikumaks. Terviseametiga koosk\u00f5lastatult saab vajaduse korral muuta teenuse osutamise kohta, osutada teenust ilma tavap\u00e4rase tegevusloata ning kaasata abi osutamisse v\u00e4lisriigi relvaj\u00f5ude ja vabatahtlikke \u00fchendusi. Tegevusloa taotlemisel v\u00f5ib ettev\u00f5tjate halduskoormus esialgu m\u00f5nev\u00f5rra suureneda, kuid digitaliseerimine ja registriandmete suurem kasutamine peaksid seda kokkuv\u00f5ttes v\u00e4hendama.\u00a0<\/p>\n
Lisaks t\u00e4psustatakse kiirabiteenuse korraldust ja luuakse v\u00f5imalus kasutada eriotstarbelisi brigaade. Kiirabiks loetakse edaspidi H\u00e4irekeskuse v\u00e4ljas\u00f5idukorralduse alusel osutatavat abi, mis aitab seda selgemalt eristada n\u00e4iteks patsiendiveost ja \u00fcrituste meditsiinilisest julgestamisest. Samal ajal v\u00f5ivad haiglad kasutada operatiivvalvev\u00e4liseid eriotstarbelisi brigaade, n\u00e4iteks reanimobiili raskes seisundis patsiendi transportimiseks \u00fchest haiglast teise. Kaitsev\u00e4e tervishoiule ei kohaldata edaspidi perearstiabi reegleid ning kriisiolukorras saab tervishoiuteenuste osutamisse paindlikumalt kaasata ka v\u00e4lisriikide ja rahvusvaheliste vabatahtlike meditsiiniorganisatsioonide arste ja \u00f5desid. Seadus j\u00f5ustub p\u00f5hiosas 1. oktoobril 2027 ning varem v\u00e4ljastatud tegevusload j\u00e4\u00e4vad kehtima.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
6. Sotsiaalhoolekande seaduse ja sotsiaalseadustiku \u00fcldosa seaduse muutmise seaduse (erihoolekandeteenused) eeln\u00f5u
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
T\u00fc\u00fcp: Seaduse eeln\u00f5u<\/p>\n
Eeln\u00f5u eesm\u00e4rk on lihtsustada erihoolekandeteenuste taotlemist, inimese abivajaduse hindamist ja teenusele suunamist. Praegu peavad inimene, kohalik omavalitsus ja Sotsiaalkindlustusamet sageli samu andmeid korduvalt esitama v\u00f5i koguma ning abivajadust paralleelselt hindama. Muudatusega v\u00f5imaldatakse kohalikel omavalitsustel ja Sotsiaalkindlustusametil olemasolevaid hindamisandmeid ristkasutada ning erihoolekandeteenuste menetlused viiakse STAR-i. Teenusele suunamisel hakatakse senisest enam arvestama ka inimese abivajaduse kiireloomulisust.<\/p>\n
Inimese ja tema l\u00e4hedaste jaoks t\u00e4hendab muudatus v\u00e4hem asjaajamist ja andmete korduvat esitamist ning paremat v\u00f5imalust saada abi vastavalt vajaduse kiireloomulisusele. Samuti toetatakse kodul\u00e4hedaste teenuste arengut: kohalikud omavalitsused saavad enda loodud teenusekohti pakkuda eelk\u00f5ige oma piirkonna elanikele. Lihtsamaks muutub ka inimese omaosaluse puuduj\u00e4\u00e4va osa h\u00fcvitamise arvestamine.<\/p>\n
Teenuseosutajate jaoks paraneb \u00fclevaade inimese abi- ja toetusvajadusest ning suureneb \u00f5igusselgus teenuste korraldamisel. Kohalike omavalitsuste ja Sotsiaalkindlustusameti jaoks peaks v\u00e4henema dubleeriv hindamine, andmete korduv kogumine ja muu menetlustega seotud t\u00f6\u00f6koormus. Menetluste viimine STAR-i v\u00f5imaldab andmeid paremini ristkasutada ja protsesse digitaliseerida, muutes erihoolekandeteenuste korraldamise tervikuna lihtsamaks ja vajadusp\u00f5hisemaks.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
7. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a m\u00e4\u00e4ruse nr 323 “Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi p\u00f5him\u00e4\u00e4rus” muutmine
Esitaja: majandus- ja t\u00f6\u00f6stusminister Erkki Keldo
T\u00fc\u00fcp: M\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u<\/p>\n
Muudatustega korrastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuuri ning jaotatakse \u00fcmber juhtimisvastutust.<\/p>\n
Majanduse ja innovatsiooni asekantsleri vastutusala jagatakse kaheks: majandus- ja t\u00f6\u00f6stuspoliitika ning innovatsiooni ja majandusarengu valdkonnaks. Selleks luuakse uus innovatsiooni ja majandusarengu asekantsleri ametikoht. Samal ajal kaotatakse strateegia ja teenuste juhtimise asekantsleri ametikoht ning strateegia- ja eelarveosakond viiakse kantsleri otsealluvusse.<\/p>\n
Kaotatakse Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 osakond. ELi teemadega tegelevad n\u00f5unikud liiguvad vastavate asekantslerite alluvusse ning rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 \u00fclesanded antakse avalike suhete osakonnale, mis nimetatakse \u00fcmber kommunikatsiooni ja rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 osakonnaks.<\/p>\n
Majanduse ja innovatsiooni valdkonnas luuakse majanduspoliitika osakond, ettev\u00f5tluskeskkonna ja t\u00f6\u00f6stuse osakond nimetatakse \u00fcmber ettev\u00f5tluse ja konkurentsiv\u00f5ime osakonnaks ning kaotatakse digimajanduse osakond.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
8. Vabariigi Valitsuse 8. mai 2026. a m\u00e4\u00e4ruse nr 50 “Varjendi rajamise kohustusega hoonete t\u00e4psem loetelu, n\u00f5uded varjendile ja varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise p\u00f5him\u00f5tted ning varjumisplaani koostamise kord” muutmine
Esitaja: siseminister Igor Taro
T\u00fc\u00fcp: M\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u<\/p>\n
T\u00e4navu 1. oktoobril j\u00f5ustub kriisiolukorra ja riigikaitse seadus, millega senine h\u00e4daolukorra seadus tunnistatakse kehtetuks. Sellest tulenevalt kehtestab Vabariigi Valitsus k\u00fcll vormiliselt uue m\u00e4\u00e4ruse, kuid sisuliselt j\u00e4tkab senise h\u00e4daolukorra seaduse rakendusakti regulatsiooni uue seaduse alusel. M\u00e4\u00e4ruse sisu ei ole muutunud ja fookuses on endiselt varjendite rajamine ja olemasolevate varjumiskohtade kohandamine. Need tegevused suurendavad Eesti kriisivalmidust ning aitavad kriisiolukordades kaitsta ja p\u00e4\u00e4sta inimelusid.<\/p>\n
Varjend on hoone v\u00f5i selle osa, mis on spetsiaalselt tugevdatud ning kaitseb inimest plahvatuse, l\u00f6\u00f6klaine, lenduvate esemete, \u00f5husaaste ja osaliselt ka kiirguse eest. Varjumiskoht on kohandatud hoone osa, mis pakub kaitset eelk\u00f5ige lenduvate esemete eest ning on m\u00f5eldud l\u00fchiajaliseks viibimiseks.<\/p>\n
Seaduse kohaselt puudutab varjendi rajamise kohustus eelk\u00f5ige uusi ehk alles rajatavaid elamu-, \u00e4ri-, teenindus-, haridus-, tervishoiu- ja majutushooneid, mis on suuremad kui 1200m2 ning t\u00f6\u00f6stushooneid, mis on suuremad kui 1500 m2. Varjumiskoha kohandamisel kohustust k\u00fcll ei ole, kuid selle v\u00f5imalikkus juba olemasolevates hoonetes selgub varjumisplaani koostamisel.\u00a0<\/p>\n
Varjumisplaani, kus kirjeldatakse, kuidas hoones varjumine korraldatakse ning kes selle eest vastutab, peavad tegema nii olemasolevate kui ka rajatavate hoonete omanikud. Olemasolevates hoonetes on selle tegemise t\u00e4htaeg 1. juuli 2027 ning rajatavate hoonete puhul enne nende kasutusloa saamist.\u00a0<\/p>\n
M\u00e4\u00e4rus j\u00f5ustub 1.oktoobril 2026. a.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
9. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
T\u00fc\u00fcp: Korralduse eeln\u00f5u<\/p>\n
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
10. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
T\u00fc\u00fcp: Korralduse eeln\u00f5u<\/p>\n
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
11. Eesti kodakondsuse andmine (19 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
T\u00fc\u00fcp: Korralduse eeln\u00f5u<\/p>\n
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 19 isikule tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest. Neist 1 on Valgevene, 1 Jordaania, 1 T\u00fcrgi, 1 Nigeeria ning 15 Venemaa kodanikud.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
12. Eesti kodakondsuse \u00e4rav\u00f5tmine
Esitaja: siseminister Igor Taro
T\u00fc\u00fcp: Korralduse eeln\u00f5u<\/p>\n
Eesti kodakondsus v\u00f5etakse \u00e4ra isikult, kes kasutas selle taotlemisel pettust.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
13. “\u00dchtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 kinnitamine”
Esitaja: rahandusminister J\u00fcrgen Ligi
T\u00fc\u00fcp: Protokolli m\u00e4rgitava otsuse eeln\u00f5u<\/p>\n
Eeln\u00f5uga kinnitatakse \u00dchtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021\u20132027 muudatused. Rakenduskava rahaline maht, tegevuste sisu ega raha jaotus meetmete vahel ei muutu.<\/p>\n
Olulisema muudatusena v\u00f5etakse kaitset\u00f6\u00f6stuspargi baastaristu ja s\u00f5jav\u00e4elinnaku meetmetes kasutusele tulemusp\u00f5hine rahastamine (FNLC). Selle puhul ei s\u00f5ltu toetuse v\u00e4ljamaksmine tegelikult kantud kuludest, vaid eelnevalt kokku lepitud tingimuste v\u00f5i tulemuste saavutamisest. Muudatus v\u00e4hendab halduskoormust ja v\u00f5imaldab keskenduda rohkem investeeringute tulemustele.<\/p>\n
Lisaks viiakse elamufondi meetmete rakendamine Ettev\u00f5tluse ja Innovatsiooni Sihtasutusest (EIS) \u00fcle Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK).<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
14. Eesti Vabariigi erakorralise ja t\u00e4ievolilise suursaadiku kandidaadi esitamine
Esitaja: v\u00e4lisminister Margus Tsahkna
T\u00fc\u00fcp: Protokolli m\u00e4rgitava otsuse eeln\u00f5u<\/p>\n
V\u00e4lisminister teeb valitsusele ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja t\u00e4ievolilise suursaadiku kandidaadi esitamiseks.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
15. Eesti seisukoht EL toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse nr 2026\/0341 kohta
Esitaja: v\u00e4lisminister Margus Tsahkna
T\u00fc\u00fcp: Protokolli m\u00e4rgitava otsuse eeln\u00f5u<\/p>\n
V\u00e4lisministeerium esitab valitsuse istungile Eesti seisukoha EL toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse nr 2026\/0341 (direktiivi (EL) 2024\/2994 mitte\u00f5igeaegne \u00fclev\u00f5tmine) kohta.<\/p>\n
Komisjon leiab, et Eesti ei ole riigisisesesse \u00f5igusesse t\u00e4htaegselt \u00fcle v\u00f5tnud direktiivi (EL) 2024\/2994 seoses kesksete vastaspoolte suhtes olevatest riskipositsioonidest tuleneva kontsentratsiooniriski ja keskselt kliiritavate tuletistehingute vastaspoole riski k\u00e4sitlemisega.<\/p>\n
Veel \u00fcle v\u00f5tmata on direktiivi artikkel 1, mis v\u00f5etakse \u00fcle investeerimisfondide seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega, mille eeln\u00f5u on esitatud teisele ametkondlikule koosk\u00f5lastusringile.<\/p>\n
Seadus v\u00f5etakse plaanitu kohaselt vastu 2026. aasta jooksul.<\/p>\n
Direktiivi \u00fclev\u00f5tmise t\u00e4htp\u00e4ev oli 25. juunil 2026.\u00a0<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
16. Eesti seisukoht rikkumismenetluses 2026\/0338 (hoonete energiat\u00f5husus)
Esitaja: v\u00e4lisminister Margus Tsahkna
T\u00fc\u00fcp: Protokolli m\u00e4rgitava otsuse eeln\u00f5u<\/p>\n
Eesti sai 15. juulil 2026 Euroopa Komisjonilt ametliku kirja rikkumismenetluses nr 2026\/0338. Komisjon leiab, et Eesti ei ole riigisisesesse \u00f5igusesse t\u00e4htaegselt \u00fcle v\u00f5tnud direktiivi (EL) 2024\/1275 hoonete energiat\u00f5hususe kohta (edaspidi direktiiv). Direktiivi \u00fclev\u00f5tmise t\u00e4htp\u00e4ev oli 29. mail 2026.<\/p>\n
Eesti n\u00f5ustub komisjoni etteheitega. Direktiivi \u00fclev\u00f5tmiseks vajalike \u00f5igusaktide koostamine on v\u00f5tnud kavandatust kauem aega, kuna direktiivi mitme artikli \u00fclev\u00f5tmiseks oli vaja l\u00e4bi viia alusuuringuid (nt 2026. aasta juunis valminud mitteeluhoonete energiat\u00f5hususe maksimaalsete piirm\u00e4\u00e4rade v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine ). Samuti tuli teha direktiivi \u00fclev\u00f5tmisega kaasneva rahalise m\u00f5ju hindamine koos renoveerimiskava koostamisega, mis esitati komisjonile 2026. aasta juunis.<\/p>\n
Direktiivi \u00fclev\u00f5tmiseks plaanitakse muuta ehitusseadustikku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust, energiamajanduse korralduse seadust ja elektrituruseadust. Eeln\u00f5u nimetatud seaduste muutmiseks on koostamisel. Samuti on alustatud asjakohaste m\u00e4\u00e4ruste muutmise eeln\u00f5u koostamisega ning vajalike uute m\u00e4\u00e4ruste koostamisega. Direktiivi \u00fclev\u00f5tmiseks vajalikud \u00f5igusaktid j\u00f5ustuvad plaanitu kohaselt hiljemalt 2027. aasta I kvartalis.<\/p>\n
Komisjoni ametlikule kirjale vastamise t\u00e4htp\u00e4ev on 15. septembril 2026.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"1. \u00c4riseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5uEsitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly PakostaT\u00fc\u00fcp: Seaduse eeln\u00f5u Eeln\u00f5u muudab ettev\u00f5tluskeskkonna…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":266928,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-266927","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117202991618240389","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/266927","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=266927"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/266927\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/266928"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=266927"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=266927"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=266927"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}