Kui v\u00e4givalda kasutab laps, m\u00f5jub see m\u00f5nev\u00f5rra teistmoodi ehmatavalt kui siis, kui seda teeb t\u00e4iskasvanu. Osalt sellep\u00e4rast, et lapselt sellist k\u00e4itumist ei oodata, ta on meie hinnangul see, keda kaitstakse, mitte see, kelle eest tuleks teisi kaitsta. Osalt sellep\u00e4rast, et ta on ka ise haavatav, kellegi vastutusel, kellegi hoole all, kellegi tegemata j\u00e4etud t\u00f6\u00f6 tagaj\u00e4rg.<\/p>\n
Iga meediasse j\u00f5udnud v\u00e4givallajuhtumi j\u00e4rellainena kerkib \u00f5igustatud mure, millele tuleks otsa vaadata. Inimeste hirmu oma laste turvalisuse p\u00e4rast ei saa pidada \u00fclereageerimiseks, kuna laste heaolu on enamiku meist prioriteet. Murest kannustatud k\u00fcsimused v\u00e4\u00e4rivad sisulist vastust, aga vastata saab alles siis, kui on selge, mis t\u00e4psemalt on selle mure p\u00f5hjuseks ja mis seda alal hoiab.<\/p>\n
Kas paanikaks on p\u00f5hjust?<\/p>\n
M\u00f6\u00f6dunud aastal registreeriti alaealiste toime pandud kuritegusid t\u00f5esti rohkem kui aasta varem, 953 varasema 772 asemel. Registreeritud kuritegude arv on v\u00f5rreldes 2024. aastaga k\u00fcll kasvanud, aga see kasv on toimunud enamasti varguste arvu suurenemise t\u00f5ttu. Mis v\u00e4givalda puudutab, siis eelmisel aastal panid alaealised toime ligi 400 v\u00e4givallakuritegu, mis olid valdavalt kaklused ja l\u00f6\u00f6mised.<\/p>\n
Laiema pildi saamiseks tasub vaadata olukorra perspektiivis. K\u00fcmme aastat tagasi ehk 2015. aastal registreeriti Eestis 1428 alaealiste poolt toime pandud kuritegu. K\u00fcmne aastaga on alaealiste poolt toime pandud kuritegude arv absoluutarvudes v\u00e4hemaks j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n
Kuritegevuse statistika k\u00f5rval tasub vaadata ka teisi numbreid. Neljateist- kuni seitsmeteistaastaseid oli Eestis k\u00fcmme aastat tagasi ligikaudu 47 000, praegu on neid 65 000 ehk ligi nelik\u00fcmmend protsenti rohkem. V\u00e4henenud arv kuritegusid jaguneb seega tunduvalt suurema hulga noorte vahel. \u00dche noore kohta arvutatuna on alaealiste kuritegevus k\u00fcmne aastaga enam kui poole v\u00f5rra v\u00e4henenud.<\/p>\n
Kui noored ei ole muutunud v\u00e4givaldsemaks, siis miks meile tundub vastupidi? Muutunud ei ole laste k\u00e4itumine iseenesest, kuid v\u00e4givaldset k\u00e4itumist on hakatud filmima ja see salvestus j\u00e4\u00e4b alles ning satub ringlusse. Kaklus, mis varem v\u00f5is l\u00f5ppeda sellega, et k\u00f5ik l\u00e4ksid koju, on n\u00fc\u00fcd fail, mille sisu n\u00e4eb lugematu arv inimesi.<\/p>\n
Noorte v\u00e4givallale reageerimine<\/p>\n
Vaatamata faktile, et noorte poolt toime pandud kuritegude arv on pikas plaanis langustrendis, on noorukite v\u00e4givaldne k\u00e4itumine siiski probleem, millele tuleb reageerida. Kriminaalstatistika taga on p\u00e4ris kannatanud, kellel on p\u00e4ris vigastused.<\/p>\n
Kui riik j\u00e4tab teole reageerimata, j\u00e4\u00e4b ohvrile mulje, et tema \u00f5igused ei ole olulised, ja tajutud eba\u00f5iglus suureneb ka kogukonnas tervikuna. Reaktsioon on kindlasti vajalik. K\u00fcsimus on pigem selles, milline reageerimise viis on k\u00f5ige t\u00f5husam, hoidmaks \u00e4ra \u00f5igusrikkumise kordumist.<\/p>\n
Massimeediast saame sageli lugeda, et \u00f5iguskaitseasutused kohtlevad alaealisi liiga leebelt ja karistusi tuleb karmistada. Karmistamise all m\u00f5eldakse enamasti rohkemat vabadusekaotusliku karistuse rakendamist ja kriminaalvastutuse ea langetamist. Seega tasub vaadata, kas ja kui palju rakendatakse vabadusekaotust alaealiste suhtes.<\/p>\n
“Ka praegusel kujul lubab seadus karistada v\u00e4ga karmilt, kui sellist meedet peetakse sobivaks.”<\/p>\n
Eesti vanglates on praegu kaheksa alaealist, aga 2024. aasta veebruaris ei olnud seal \u00fchtegi. Vahepeal ei ole muudetud \u00fchtegi seadust, kriminaalvastutuse alampiir on endiselt neliteist ja vangistus on alaealise puhul erandlik meede. Ehk ka praegusel kujul lubab seadus karistada v\u00e4ga karmilt, kui sellist meedet peetakse sobivaks.<\/p>\n
Lisaks vanglale saab lapse Eestis suunata kinnise lasteasutuse teenusele ehk piirata alaealise vabadust viisil, mis on rohkem eakohane ning mis on suunatud eesk\u00e4tt lapse resotsialiseerimisele. Nimetatud teenusel viibib oluliselt rohkem lapsi kui vanglas. Alates 2019. aastast on teenusel viibijate arv p\u00fcsinud 109 ja 136 vahel, m\u00f6\u00f6dunud aastal oli see 133.<\/p>\n
Kinnise lasteasutuse teenusele suunatakse erinevatel p\u00f5hjustel. M\u00f6\u00f6dunud aastal j\u00f5udis sinna kohtu m\u00e4\u00e4ratud m\u00f5jutusvahendina 30 last ja vahistamise asendamiseks 13. \u00dclej\u00e4\u00e4nud 90 ehk kaks kolmandikku, suunati teenusele sotsiaalhoolekande seaduse alusel kohaliku omavalitsuse taotlusel.<\/p>\n
Enamik neist lastest ei ole seal seega karistuse, vaid abimeetme korras, ning nende puhul leiti, et sobivaks meetmeks nende k\u00e4itumise korrigeerimiseks on vabaduse piiramine, mis ei ole sugugi leebe reaktsioon.<\/p>\n
Sellest k\u00f5igest ei j\u00f5ua avalikkuseni peaaegu midagi. Alaealiste asju menetletakse kinniselt. Nime ei \u00f6elda, otsust ei kommenteerita ja n\u00e4gu ei n\u00e4idata ka siis, kui kuritegu on raske. Nii kaitstakse last, aga k\u00f5rvalt vaadates v\u00f5ib see paista, nagu ei tehtaks midagi.<\/p>\n
Noorte v\u00e4givald vajab t\u00f5husat reaktsiooni<\/p>\n
\u00dcksk\u00f5ik, kui karm on karistus, see saab j\u00e4rgneda ainult juba toime pandud kuriteole. \u00dcksnes karistusele orienteeritud poliitika on tahes tahtmata leppinud sellega, et kuritegusid hakatakse toime panema.<\/p>\n
Puutuvalt kuriteoennetusse tuleb toonitada, et karmid karistused ei t\u00f6\u00f6ta kuigiv\u00f5rd efektiivselt. Teadusuuringud on k\u00fcllalt \u00fchesed: heidutavana m\u00f5jub v\u00f5imalikule toimepanijale teadmine, et tegu kindlasti avastatakse ja sellele j\u00e4rgneb reaktsioon. See, kas pannakse kinni neljaks v\u00f5i kaheksaks aastaks, muudab v\u00e4he juba sellep\u00e4rast, et enne tegu ei ole lapsed enamasti karistusm\u00e4\u00e4radega kursis.<\/p>\n
Uuringud viitavad j\u00e4rjekindlalt sellelegi, et vanglakaristus ei v\u00e4henda noore edaspidist kuritegevust, vaid pigem suurendab seda. Kinnine keskkond koondab k\u00f5rge riskiga eakaaslased, katkestab nende sideme kooli ja perega ning annab noorele identiteedi, mida hiljem muuta on raske.<\/p>\n
Karistuse karmistamine ei ole seet\u00f5ttu ennetuse suhtes lihtsalt kasutu valik, see v\u00f5ib ennetust otseselt kahjustada. Raskeid tegusid saab \u00e4ra hoida ainult siis, kui lapseni j\u00f5utakse ammu enne neid. Ja j\u00f5utaksegi, aga t\u00fckkhaaval. Kool tegeleb sellega, mis juhtub koolis. Perearst sellega, mis on tervisega. Lastekaitse perega, politsei rikkumisega. Iga\u00fcks teeb oma t\u00f6\u00f6d ja iga\u00fcks n\u00e4eb oma kildu.<\/p>\n
Kokku esitas politsei m\u00f6\u00f6dunud aastal kuriteokahtlustuse 509 lapsele. Pikaajalistest teadusuuringutest teame, et enamusele j\u00e4\u00e4b esimene episood ainukeseks. Samuti n\u00e4itavad teadusuuringud, et paar protsenti noortest vastutab valdava osa v\u00e4givalla eest.<\/p>\n
Sarnast pilti n\u00e4eme ka Eesti 2025. aasta statistikast. Veerand k\u00f5igist kuritegudest pandi toime viisteistk\u00fcmne lapse poolt, kellest iga\u00fcks sooritas kaheksa v\u00f5i rohkem kuritegu. Need viisteist last ei ole kellelegi tundmatud, nende toimetulekuraskusi on koolis m\u00e4rgatud, nende p\u00e4rast on perearst mures, nad on teada nii politseile kui ka lastekaitsele, aga tervikuna ei n\u00e4e neid keegi.<\/p>\n
Tervikuna saab laps n\u00e4htavaks alles siis, kui midagi p\u00f6\u00f6rdumatut on juba juhtunud. Killud pannakse kokku alles siis, kui ainsaks j\u00e4relej\u00e4\u00e4nud vastuseks on karistus v\u00f5i m\u00f5jutusvahend. See on \u00fcks kahest p\u00f5hjusest, miks ennetus ei toimi. Ehkki tegelejaid on, puudub see, kes vaataks last tervikuna, ja seda ammu enne, kui on hilja.<\/p>\n
Teisest p\u00f5hjusest ei ole avalikult peaaegu r\u00e4\u00e4gitud, ehkki andmed on ammu olemas. Neljateist- kuni seitsmeteistaastasi, kellest oli juttu loo alguses, on k\u00fcmne aastaga tulnud juurde ligi nelik\u00fcmmend protsenti. Suurem osa kasvust tuleb aastatel 2008\u20132011 s\u00fcndinud suurematest p\u00f5lvkondadest, kelle arv on olnud teada nende s\u00fcnnist saati. Osa on lisandunud alates 2022. aastast koos Ukrainast tulnud peredega.<\/p>\n
\u00dcks p\u00fcsivamaid teadmisi kuritegevuse kohta on vanusek\u00f5ver: k\u00f5ige rohkem \u00f5igusrikkumisi pannakse toime hilises teismeeas ja p\u00e4rast seda nende arv kiiresti langeb. M\u00f5lemad k\u00f5verad olid ammu teada, aga kokku neid ei pandud.<\/p>\n
“Politseinike arv on aga v\u00e4henenud: 2021. aasta keskel oli neid 3824, selle aasta alguses 3688.”<\/p>\n
Peab tunnistama, et demograafiat on Eestis arvestatud k\u00fcll, ainult \u00fchel pool. Haridus- ja teadusministeeriumil on \u00fcldhariduskoolide \u00f5pilaste prognoos maakondade kaupa aastani 2033, ning lasteaia-, kooli- ja g\u00fcmnaasiumikohtadest on r\u00e4\u00e4gitud aastaid. Kui palju on juurde vaja lastekaitset\u00f6\u00f6tajaid v\u00f5i noorsoopolitseinikke, ei ole autorite teada keegi samamoodi arvutanud. Politseinike arv on aga v\u00e4henenud: 2021. aasta keskel oli neid 3824, selle aasta alguses 3688.<\/p>\n
Mida selle teadmisega peale hakata?<\/p>\n
Esiteks peab keegi saama n\u00e4ha last tervikuna ja nende inimeste arv peab k\u00e4ima laste arvuga kaasas. \u00dchtne juhtumikorralduse mandaat, alus ametkondade vaheliseks infovahetuseks ja p\u00fcsiv, mitte projektip\u00f5hine rahastus. \u00dckski neist ei ole uus m\u00f5te, neid on soovitatud aastaid. Tegemata on need ikkagi.<\/p>\n
Teiseks peame teadma, keda me otsime ja see ei ole tulevane v\u00e4givallatseja, vaid abivajav laps. Seda m\u00f5istet seadus juba tunneb. Lastekaitseseadus paneb iga\u00fchele kohustuse abivajavast lapsest teatada.<\/p>\n
Puudu on sisu ehk \u00fchine, t\u00f5endusp\u00f5hine arusaam sellest, millised m\u00e4rgid ja millises kombinatsioonis t\u00e4hendavad, et on aeg sekkumiseks. Eesti koolinoorte k\u00fcsitlus ISRD4 n\u00e4itab, et v\u00e4givalda kasutanud noored on ise sageli v\u00e4givalda kogenud. Kogetud v\u00e4givald on seega \u00fcks tugevamaid m\u00e4rke sellest, et laps vajab abi juba ammu enne seda, kui ta ise kellelegi haiget teeb. Selle k\u00f5rvale kuuluvad v\u00e4givaldsed eakaaslased, koolist puudumine ja ebasoodsad kodused olud.<\/p>\n
Need tegurid kuhjuvad ja v\u00f5ivad tekitada soodsa pinnase ebasoovitava, halvimal juhul v\u00e4givaldse k\u00e4itumise arengule. Nimetatud tegurite kaardistamine, hindamine ja sobivate sekkumiste planeerimine saab ja peakski toimuma erinevate ametkondade, spetsialistide ja teadlaste koost\u00f6\u00f6s. Hiljem on oluline ka uurida, kas meie meetodid on olnud efektiivsed.<\/p>\n
Kolmandaks ei peaks peksmist kujutava salvestuse eemaldamine olema ohvri enda kohustus, vaid riigi \u00fclesanne. Ohver v\u00f5ib saada n\u00f5u veebikonstaablilt v\u00f5i lasteabist, kuid taotlusi veebiplatvormidele tuleb tal esitada ise. Sisuliselt j\u00e4\u00e4b peksmise j\u00e4\u00e4dvustusest vabanemine selle \u00fclesandeks, keda peksti.<\/p>\n
Hirm oma laste p\u00e4rast on m\u00f5istetav, aga kahetsusv\u00e4\u00e4rselt tegutseme me selle ajendil valel ajahetkel. Me reageerime k\u00f5ige valjemini seal, kus enam midagi teha ei saa, ja k\u00f5ige vaiksemini seal, kus veel saab.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui v\u00e4givalda kasutab laps, m\u00f5jub see m\u00f5nev\u00f5rra teistmoodi ehmatavalt kui siis, kui seda teeb t\u00e4iskasvanu. Osalt sellep\u00e4rast, et…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":267012,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26991,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,9343,1200,28,29,103461,19,1218,50376,14523,353,25,23,24,22,20,7439,30],"class_list":["post-267011","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-anna-markina","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-karistus","tag-kuritegevus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-mari-liis-magi","tag-news","tag-noored","tag-noorte-kuritegevus","tag-noorte-vagivald","tag-politsei","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vagivald","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117203518307787554","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/267011","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=267011"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/267011\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/267012"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=267011"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=267011"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=267011"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}