![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/eea44905-f812-43f0-a9e2-19681d76b805.jpg\")
<\/p>\nNeli-viis aastat tagasi toimus firmas p\u00f5lvkondade vahetus ja Jakob v\u00f5ttis oma isalt Andreselt Aru P\u00f5llumajanduse ohjad \u00fcle.<\/p>\n
\u201eTegime kokkuleppe, et pool aastat on katseperiood,\u201c meenutab ta. \u201eKui ei \u00f5nnestu, siis saanuks muutuse tagasi keerata. Pool aastat sai m\u00f6\u00f6da, oli \u00fcpris keeruline. Helistasin isale, et kas tahad ametit tagasi. Tema \u00fctles: kindlasti mitte, jumala eest, ei!\u201c<\/p>\n
<\/p>\n
Parimad otsused<\/p>\n
Jakob Lindam m\u00f6\u00f6nab, et viimane k\u00fcmnend pole olnud kerge, kuid see sundis ettev\u00f5tet asuma innovatsiooni rajale. Ta on seadnud eesm\u00e4rgiks muuta teraviljakasvatus Eestis kestlikumaks ja kasumlikumaks. \u201eOleme seda viimased viis aastat surunud ja saavutanud ka teatavat edu. Tahame langetada parimaid otsuseid, kasutades selleks oma suurt kogemust ja lisades sinna juurde andmed.\u201c<\/p>\n
Aegade jooksul on Aru P\u00f5llumajanduse O\u00dc kasvanud 40 hektarilt 4200 hektarile. Kasvatatakse nisu, otra, rapsi, rukist, kaera, hernest, tatart, kanepit ja vahekultuure. Lindami s\u00f5nul on ampluaa riskide maandamiseks v\u00f5imalikult laiaks aetud. Suhteliselt v\u00e4ikse, 17liikmelise tiimiga saadakse p\u00f5ldudelt kuni 20 000 tonni toodangut. <\/p>\n
Meil on k\u00fcll v\u00e4ga head teadusasutused, aga vastuste saamine v\u00f5tab liiga kaua aega.<\/p>\n
Jakob Lindam<\/p>\n
Efektiivsuse kasvatamiseks teeb Aru P\u00f5llumajanduse meeskond aasta ringi katseid, et m\u00f5ista, mis nende p\u00f5ldudel k\u00f5ige paremini t\u00f6\u00f6tab. <\/p>\n
\u201eMeil on k\u00fcll v\u00e4ga head teadusasutused, aga vastuste saamine v\u00f5tab liiga kaua aega,\u201c selgitab p\u00f5llumees. \u201eV\u00f5ib-olla ei ole meie katsete tulemused nii usutavad, aga kui suuta sama korrata tootmisp\u00f5llul, siis see on kiirem lahendus. Suveruumis teeme talvel potikatseid, seemnet\u00f6\u00f6tluskatseid, leheproove ja muud. Mis kindlalt ei t\u00f6\u00f6ta, seda me p\u00f5llul tegema ei hakka.\u201c<\/p>\n
P\u00f5llud on l\u00e4inud ilusamaks<\/p>\n
P\u00f5llumajanduskemikaale nagu insektitsiidid, l\u00e4mmastik ja fosfor ostab Aru P\u00f5llumajandus endiselt sisse. Kuid lisaks kasutatakse ka amino- ja fulvohappeid, ise toodetakse vihmaussikompostist ekstrakti ja segatakse kompostidest veel mitmesuguseid kokteile, mis ideaalis m\u00f5juvad saagikusele positiivselt. <\/p>\n
\u201eN\u00e4iteks laktobatsill, mida villime ise pudelitesse,\u201c tutvustab Lindam. \u201eKui hooaeg algab, l\u00e4hevad preparaadid iga pritsiga p\u00f5llule. See tundus veel kolm aastat tagasi ebareaalne, aga t\u00e4naseks oleme suutnud niimoodi teha, et \u00fcksk\u00f5ik millal me pritsima l\u00e4heme, on kanistrid kaasas.\u201c <\/p>\n
Ta toob n\u00e4ite k\u00e4imasolevast aminohappekatsest: \u201eHerbitsiid teatavasti p\u00e4rsib taime. Kui panna sellele aminohape kaasa, siis on see justkui antidoot, mis aitab taimel stressist \u00fcle saada. Aminohape maksab turul umbes kuus eurot liiter ehk on v\u00e4ga kallis, kui tahad panna kaks liitrit hektarile. Me suudame endale ise toota liitri umbes 80 sendi eest.\u201c<\/p>\n
Lindam tunnistab, et muutused pole tulnud kergelt, kuid seda enam on hea meel, kui need l\u00f5puks \u00e4ra tasuvad.<\/p>\n
\u201eTegime meeskonnaga hiljuti p\u00f5llup\u00e4eva, et saaksime \u00fchtmoodi aru, miks asju v\u00f5rreldes varasemaga nii keeruliselt teeme. P\u00e4rast tulid mitu meest t\u00e4nama, et me ei astunud sammu tagasi \u2013 on n\u00e4ha, et p\u00f5llud on l\u00e4inud ilusamaks.\u201c <\/p>\n
![\"Aasta](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/70c54196-63f3-4309-8cce-b182eb34e774.jpg\")
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeri<\/a>Loe kommentaare <\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Neli-viis aastat tagasi toimus firmas p\u00f5lvkondade vahetus ja Jakob v\u00f5ttis oma isalt Andreselt Aru P\u00f5llumajanduse ohjad \u00fcle. \u201eTegime…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":267016,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,103463,130,37,33,35,4337,34,36,1446,3424,103462],"class_list":["post-267015","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-aru-pollumajanduse-ou","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-maaulikool","tag-estonia","tag-estonian","tag-laane-virumaa","tag-pollumajandus","tag-teraviljakasvatus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117203553903913553","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/267015","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=267015"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/267015\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/267016"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=267015"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=267015"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=267015"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}