{"id":267043,"date":"2026-09-02T21:56:57","date_gmt":"2026-09-02T21:56:57","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/267043\/"},"modified":"2026-09-02T21:56:57","modified_gmt":"2026-09-02T21:56:57","slug":"kas-eesti-suudaks-end-ise-ara-toita-pria-varske-prognoos-naitab-puudujaake","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/267043\/","title":{"rendered":"Kas Eesti suudaks end ise \u00e4ra toita? PRIA v\u00e4rske prognoos n\u00e4itab puuduj\u00e4\u00e4ke"},"content":{"rendered":"<p><a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/57586312\/pria\" tag-id=\"57586312\">PRIA<\/a> teabeteenuste osakonna anal\u00fc\u00fctiku Laura Kalli s\u00f5nul ilmneb suurim erinevus rukki ja v\u00e4rske k\u00f6\u00f6givilja taotletud pindades. \u201eRukki taotletud pind on k\u00fcll umbes 40 protsenti v\u00e4iksem kui mullu, kuid isevarustatus on siiski tagatud. V\u00e4rske k\u00f6\u00f6givilja osas on muutus vastupidine: taotletud pind on v\u00f5rreldes eelmise aastaga enam kui kahekordistunud ja isevarustatuse tase on t\u00f5usnud 14 protsendilt 29 protsendini, kuid isevarustatus pole endiselt tagatud,\u201c \u00fctles Kall.<\/p>\n<p>Kuigi osade kultuuride puhul v\u00f5ib aastate l\u00f5ikes muutusi esineda, s\u00f5ltub isevarustatus suuresti teraviljakasvatusest. L\u00e4hemalt vaadates selgub, et koondn\u00e4itaja \u00fcletab saja protsendi taseme just nisu-, rukki- ja odrakasvatuse t\u00f5ttu.<\/p>\n<p>K\u00f6\u00f6gi- ja puuviljade ning osaliselt ka lihatoodete puhul s\u00e4ilib impordis\u00f5ltuvus. \u201eSuurimat puuduj\u00e4\u00e4ki prognoositaksegi v\u00e4rskest k\u00f6\u00f6giviljast, puuviljast, marjadest ning kartulist,\u201c r\u00e4\u00e4kis Laura Kall. Lihatoodete kategooriast on viimaste aastatega paranenud veiseliha isevarustatus, mis on t\u00f5usnud 98 protsendilt 109 protsendini. Linnu-, sea- ja kitseliha isevarustatus on oluliselt v\u00e4iksem kui tarbimine.<\/p>\n<p>Kalap\u00fc\u00fcgi ja vesiviljeluse tootmismaht \u00fcletab sisetarbimist enam kui kolm korda. \u201eEesti kalat\u00f6\u00f6stus on aktiivselt seotud rahvusvaheliste tarneahelatega \u2013 kodumaal p\u00fc\u00fctud v\u00f5i t\u00f6\u00f6deldud kala eksporditakse suurel m\u00e4\u00e4ral v\u00e4listurgudele ning samal ajal imporditakse Eesti tarbijatele teistsuguseid kalatooteid,\u201c selgitas Kall.<\/p>\n<p>Kuigi t\u00e4navuse prognoosi kohaselt \u00fcletab kodumaine toodang sisetarbimise vajaduse ligi 15 protsendi v\u00f5rra, on 2020.\u20132024. aasta isevarustatust vaadates n\u00e4ha m\u00f5ningast langustrendi.<\/p>\n<p>Isevarustatuse prognoos p\u00f5hineb PRIA 2026. aasta pindalatoetuste ja Statistikaameti 2020.\u20132024. aasta saagikuse andmetel. 2025. aasta saagi ja tarbimise mahtude andmeid ei ole Statistikaamet veel avaldanud.<\/p>\n<p>Kuidas see lugu Sind end tundma pani?Saada<a href=\"https:\/\/maaleht.delfi.ee\/artikkel\/120606722\/kas-eesti-suudaks-end-ise-ara-toita-pria-varske-prognoos-naitab-puudujaake\/kommentaarid\" class=\"button button--primary button--size-auto article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--write\" style=\"\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Kommenteeri<\/a><a href=\"https:\/\/maaleht.delfi.ee\/artikkel\/120606722\/kas-eesti-suudaks-end-ise-ara-toita-pria-varske-prognoos-naitab-puudujaake\/kommentaarid\" class=\"button button--size-auto article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--read\" style=\"\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Loe kommentaare (21)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"PRIA teabeteenuste osakonna anal\u00fc\u00fctiku Laura Kalli s\u00f5nul ilmneb suurim erinevus rukki ja v\u00e4rske k\u00f6\u00f6givilja taotletud pindades. \u201eRukki taotletud&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":267044,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,8810,11550,3424,3446],"class_list":["post-267043","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-koogiviljad","tag-liha","tag-pollumajandus","tag-pria"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117203687509665485","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/267043","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=267043"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/267043\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/267044"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=267043"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=267043"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=267043"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}