Traditsiooniliselt hinnatakse ps\u00fchhiaatrilise ravi edukust selle j\u00e4rgi, kui kaua \u00f5nnestub patsiendi s\u00fcmptomeid avaldumast hoida. Ometi n\u00e4itas hiljutine Suurbritannias tehtud teadust\u00f6\u00f6, et patsiendi isiklik kogemus ja ranged kliinilised m\u00f5\u00f5dikud ei pruugi alati k\u00e4sik\u00e4es k\u00e4ia. Inimesed tundsid end paremini ja tulid iseseisvalt toime ka siis, kui haigus aeg-ajalt pead t\u00f5stis.<\/p>\n
Suurbritannia riiklik tervishoius\u00fcsteem tugineb siiani funktsionaalsete meeskondade mudelile. See t\u00e4hendab, et vaimse tervise kriisi sattunud t\u00e4iskasvanud liiguvad pidevalt erinevate \u00fcksuste vahel. P\u00e4rast esmast p\u00f6\u00f6rdumist tegeleb nendega l\u00fchiajaliselt kriisimeeskond, kes suunab abivajaja hiljem edasi ps\u00fchhiaatrilise ravi meeskonna juurde. Taoline s\u00fcsteem killustab raviteekonda ja sunnib inimesi oma lugu korduvalt uutele arstidele r\u00e4\u00e4kima.<\/p>\n
Teadlased v\u00f5tsid patsientide s\u00e4\u00e4stmiseks eeskuju Soomest, kus v\u00e4lja arendatud avatud dialoogi mudel pakub Suurbritannia l\u00fcnklikule s\u00fcsteemile vastupidist l\u00e4henemist. Avatud dialoog on ps\u00fchhiaatrias kasutatav mudel, mida rakendavad vastava v\u00e4lja\u00f5ppe saanud spetsialistid. Nende hulka v\u00f5ivad kuuluda ps\u00fchhiaatrid, vaimse tervise \u00f5ed, ps\u00fchholoogid, kliinilised ps\u00fchholoogid ja teised spetsialistid.<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli sotsiaalse innovatsiooni teadur ja avatud dialoogi eestvedaja Dagmar Narusson selgitas, et avatud dialoogi keskmes on dialoog ehk see, mida inimesed kriisi ajal r\u00e4\u00e4givad ja v\u00e4ljendavad. Mudeli nurgakivi on v\u00f5rgustikukohtumised, kuhu kaasatakse lisaks patsiendile ka tema pere v\u00f5i teised l\u00e4hedased. Iga abivajajaga tegeleb algusest l\u00f5puni sama spetsialistidest koosnev meeskond, kes toetab patsienti ka siis, kui viimane satub vahepeal haiglasse. Kuigi protsessi kaasatakse ka kliinilisi spetsialiste, ei suunata patsienti kergek\u00e4eliselt edasi.<\/p>\n
Narusson r\u00f5hutas, kuidas avatud dialoogi puhul on oluline see, et abi vajava inimese k\u00f5rval kuulatakse \u00e4ra ka tema l\u00e4hedased. Inimene ei ole kunagi kriisis \u00fcksinda, vaid mures on ka pereliikmed ja nende mure m\u00f5jutab omakorda abivajajat. Samal ajal saavad pere ja l\u00e4hedased inimest aidata, et olukorraga toime tulla. Kriis v\u00f5ib aga panna inimesed tundma, et nad on j\u00f5uetud ega tea, mida teha.<\/p>\n
Avatud dialoogi puhul ei t\u00e4henda kohtumine pelgalt seda, et k\u00f5ik saavad kordam\u00f6\u00f6da r\u00e4\u00e4kida. Spetsialistid loovad Narussoni s\u00f5nul reflektiivse ruumi, kus ka nad ise kuuldu \u00fcle arutlevad ja oma m\u00f5tteid peegeldavad.<\/p>\n
Vastutuse v\u00f5tmine<\/p>\n
Olulise p\u00f5him\u00f5ttena ei tehta inimese kohta tema juuresolekuta olulisi otsuseid. “\u00dchtegi jutuajamist ja \u00fchtegi olulist otsust ei tehta nii, et inimene ei ole juures ja ta ei kuule ja ta ei osale selles,” \u00fctles teadur. See muudab tema s\u00f5nul ka koost\u00f6\u00f6 \u00f5hkkonda. Inimest julgustatakse v\u00f5tma vastutust, kuid talle ei suruta seda peale.<\/p>\n
“Inimesed r\u00e4\u00e4givad sageli nendel kohtumistel teemadest, millest nad mitte kunagi r\u00e4\u00e4kinud ei ole ning julgevad v\u00e4ga ausalt hakata otsima, kuidas sellest olukorrast v\u00e4lja saada,” kirjeldas Narusson.<\/p>\n
Avatud dialoogi mudel erineb teaduri s\u00f5nul siiski n\u00e4iteks paari- v\u00f5i pereteraapiast. Kui m\u00f5nes pereteraapia koolkonnas kuulavad terapeudid probleemi \u00e4ra, kujundavad seej\u00e4rel selle kohta h\u00fcpoteesi ja pakuvad v\u00f5imalikke lahendusi, siis avatud dialoogis p\u00fc\u00fctakse eeldustest ja valmis soovitustest hoiduda. “Need tuleb \u00fchiselt \u00fcles leida,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Narussoni s\u00f5nul v\u00f5ib see aidata inimesel hakata ise tajuma, mida ta suudab teha ja mille eest vastutada. Samuti ei panda talle kohustusi v\u00e4ljastpoolt, sest k\u00f5rvalt ei ole alati v\u00f5imalik teada, kui palju inimene parasjagu kanda jaksab.<\/p>\n
Avatud dialoogi hakati algselt arendama k\u00f5ige raskemate olukordade puhul, sealhulgas esimese ps\u00fchhoosi ja selliste vaimse tervise probleemide korral, mille puhul tavap\u00e4rane ravi ei andnud soovitud tulemust. Praegu kasutatakse seda maailmas v\u00e4ga erinevates vaimse tervise olukordades ja erinevate diagnooside puhul.<\/p>\n
Uuringud on Narussoni s\u00f5nul n\u00e4idanud, et avatud dialoogi mudel v\u00f5ib v\u00e4hendada hiljem haiglaravi vajadust ning tagasil\u00f6\u00f6ke ja muude teenuste vajadus v\u00f5ib olla samuti v\u00e4iksem. Samuti v\u00f5ib suureneda inimese v\u00f5ime ise oma eluga toime tulla.<\/p>\n
P\u00f5hjalik uuring<\/p>\n