Hiina riiklikud ettev\u00f5tted moodustavad ligi 40% Venemaa mere kaudu saadetavatest naftavoogudest, vahendab Bloomberg. <\/p>\n
Olukorraga kursis olevate allikate s\u00f5nul on suured Hiina naftafirmad hakanud hindama USA ja Euroopa<\/a> Liidu uusi sanktsioone Venemaa vastu. <\/p>\n Ettev\u00f5tted (mis ei soovinud tundliku teema t\u00f5ttu avalikkusele enda nime teatada) on peatanud osade meretranspordi kaudu toimuvate naftatehingute \u2013 eelk\u00f5ige Kaug-Idast p\u00e4rit ESPO toornafta \u2013 ostmise.<\/p>\n Globaalset naftaturgu on sel n\u00e4dalal raputanud USA uued sanktsioonid, mis on suunatud kahele Venemaa suurimale naftatootjale Rosneftile ja Lukoilile. Samm on osa laiemast strateegiast survestada Moskvat l\u00f5petama s\u00f5da Ukrainas<\/a>. <\/p>\n P\u00e4rast sanktsioonide v\u00e4ljakuulutamist t\u00f5usis Brenti toornafta hind neljap\u00e4eval j\u00e4rsult ning on teel ligi 7-protsendilise n\u00e4dalase t\u00f5usuni.<\/p>\n Ettev\u00f5tted China Petroleum & Chemical Corp. (Sinopec) ja China Zhenhua Oil Co. Bloombergi ajakirjanike p\u00e4ringutele ei vastanud. <\/p>\n Samal ajal teatas Pekingi v\u00e4lisministeeriumi pressiesindaja, et \u201eHiina on j\u00e4rjekindlalt vastu \u00fchepoolsetele sanktsioonidele, millel puudub alus rahvusvahelises \u00f5iguses.\u201c<\/p>\n Trump plaanib j\u00e4rgmisi kohtumisi<\/p>\n Donald Trump<\/a> kavatseb j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal L\u00f5una-Koreas toimuval kohtumisel arutada Hiina kolleegi Xi Jinpingiga Pekingi rolli Venemaa nafta ostmisel. Tippkohtumisel loodetakse teha edusamme laiemas kaubanduskokkuleppes. <\/p>\n Anal\u00fc\u00fcsifirma Kpler Ltd. andmetel ostavad Hiina riigiettev\u00f5tted Venemaalt \u00fcle 400 000 barreli naftat p\u00e4evas, mis moodustab umbes 40% Hiinasse meretranspordi kaudu saabuvast naftast. <\/p>\n \u201eHiinasse suunduvad energiavood peaksid n\u00fc\u00fcd v\u00e4henema,\u201c \u00fctles Oxfordi energiauuringute instituudi Hiina programmi juht Michal Meidan. Tema s\u00f5nul j\u00e4tkub siiski naftatoru kaudu toimuv import, sest maksed toimuvad laenulepingu alusel, mis L\u00e4\u00e4ne pankasid ei puuduta. <\/p>\n Lisaks Hiinale eeldatakse, et sanktsioonid v\u00e4hendavad ka Venemaa nafta eksporti Indiasse<\/a>, mis on teine suur ostja. <\/p>\n Odavamad alternatiivid<\/p>\n Allikate s\u00f5nul v\u00f5ivad Hiina riigiettev\u00f5tted n\u00fc\u00fcd otsida odavamaid alternatiive. Samal ajal otsivad ka India rafineerijad Vene naftale asendust.<\/p>\n Brenti futuurid (globaalne v\u00f5rdlushind) p\u00fcsisid reedel 66 dollari juures barreli kohta. Kuigi hind on sel n\u00e4dalal m\u00e4rgatavalt t\u00f5usnud, on see endiselt umbes 12% madalam kui aasta alguses. <\/p>\n USA rahandusministeerium kehtestas sanktsioonid kahele Venemaa naftagigandile, m\u00e4rkides, et Moskval ei ole p\u00fchendunud s\u00f5ja l\u00f5petamisele. <\/p>\n Need on esimesed suured sanktsioonid Venemaa vastu p\u00e4rast Trumpi Valgesse Majja tagasivalimist. <\/p>\n Venemaa president Vladimir Putin tunnistas neljap\u00e4eval, et sanktsioonidel on \u201et\u00f5sised tagaj\u00e4rjed\u201c, kuid lisas, et need ei m\u00f5juta \u201eoluliselt riigi majanduslikku heaolu\u201c. <\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
\n Saada
\n
\n Kommenteeri
\n <\/a>
\n Loe kommentaare (11) <\/a> <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Hiina riiklikud ettev\u00f5tted moodustavad ligi 40% Venemaa mere kaudu saadetavatest naftavoogudest, vahendab Bloomberg. Olukorraga kursis olevate allikate s\u00f5nul…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":26710,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,324,37,33,35,34,36,112,31,32,21,326,1207,4376,28,29,95,19,25,107,23,24,22,325,20,96,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-26709","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-donald-trump","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-euroopa","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-hiina","21":"tag-india","22":"tag-lahis-ida","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-maailm","26":"tag-news","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-soda-ukrainas","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-usa","33":"tag-uudised","34":"tag-venemaa","35":"tag-viimased-uudised","36":"tag-world","37":"tag-world-news","38":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115429190210499184","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26709","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=26709"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26709\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/26710"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=26709"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=26709"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=26709"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}