Loomingu Raamatukogus ilmus \u0160veitsi dramaturgi, romaanikirjaniku ja esseisti kolmas romaan “Jahikull”, mis r\u00e4\u00e4gib inimolu haprusest ja saatuse kapriissusest. Saksa keelest t\u00f5lkis Lauri Eesmaa.<\/p>\n
On 2014. aasta 11. m\u00e4rts Z\u00fcrichis. Malaysia Airlinesi lennuk on \u00e4sja m\u00fcstiliselt kadunud, Hiinas on inimesed hakanud nakatuma linnugripiga, nutiseadmed on asunud teisendama teadvusi, Z\u00fcrichis valitseb ebakindel tunne, et saabunud on uued ajad ja miski v\u00f5\u00f5ras tahab nende maailma muuta.<\/p>\n
Viiek\u00fcmnendale eluaastale l\u00e4henev Philip asub aga \u00fcrgsele kutsele vastama vanade meetoditega ja saab 36 tunniga labaselt otsa. Philipi s\u00f5ber p\u00fc\u00fcab rekonstrueerida Philipi kiiret heaolust hukatusse langemise lugu, sest tunneb, et see on otseselt seotud tema enese eksistentsiga. Aga mille p\u00e4rast? Milles peitub Philipi loo saladus?<\/p>\n
Lukas B\u00e4rfuss on t\u00e4nap\u00e4eva \u0160veitsi kirjanduse k\u00f5ige s\u00f5nakamaid dramaturge, romaanikirjanikke ja esseiste, kelle terav looming on algatanud \u0160veitsis palju elavaid diskussioone. Tema kolmas romaan “Jahikull” (2017) on lugu inimolu haprusest ja saatuse kapriissusest ning kirjaniku armastatud linna elu ja meeleolude t\u00e4pne kaardistus.<\/p>\n
KATKEND
“Jahikull”
Lukas B\u00e4rfuss<\/p>\n
Juba liigagi pikalt olen p\u00fc\u00fcdnud aru saada, mis Philipiga juhtus. Tahan p\u00e4evavalgele tuua saladuse, mis tema loos peitub. Olen ikka ja j\u00e4lle omadega karile jooksnud ega ole suutnud lahti muukida nende piltide m\u00f5istatust, mis mind kummitavad, nende j\u00f5hkrate ja koomiliste piltide, mida leiab igast jutust, kus iha p\u00f5rkub surmaga.<\/p>\n
Ma tean k\u00f5ike, ega saa mitte millestki aru. Mulle on teada s\u00fcndmuste k\u00e4ik. Ma tean, kuidas lugu algab, tean seda p\u00e4eva ja tean seda kohta: kaubamajaesine saialett Bellevuel. Ma tean, millal lugu l\u00f5peb, nimelt kolmk\u00fcmmend kuus tundi hiljem, kolmeteistk\u00fcmnendal m\u00e4rtsil, varajasel neljap\u00e4evahommikul \u00fchel r\u00f5dul kuskil eeslinnas. Vahepealsed s\u00fcndmusedki on v\u00e4lja uuritud: lugu karusnahaga, esimene k\u00fclm \u00f6\u00f6 autos, kadunud rahatasku, harakas, kaotatud saabas, surnud jaapani matemaatik \u2013 see k\u00f5ik on t\u00e4naseks p\u00e4evavalgel. Ent asjaolud ja tingimused, mis selliste s\u00fcndmusteni viisid, on j\u00e4\u00e4nud saladuseks. Ja mida p\u00f5hjalikumalt ma \u00fcksikasju uurin, seda viirastuslikumaks muutub maailm, milles see lugu s\u00fcndis. V\u00f5iks ju m\u00f5elda, et minuga on nii, nagu \u00fctleb tuntud k\u00f5nek\u00e4\u00e4nd; kuid mets, ja sellele j\u00e4\u00e4n ma t\u00e4iesti kindlaks, on lihtsalt v\u00e4ide, abstraktne s\u00fcsteem, mida elust enesest ei leia. Mets laguneb \u00fcksikuteks puudeks, just nagu taevas laguneb planeetideks, t\u00e4htedeks ja meteoorideks.<\/p>\n
P\u00e4rast asjatuid katseid leida piltides seost olen j\u00f5udnud j\u00e4reldusele, et see, millest ma aru ei saa, ei olegi nii v\u00e4ga see lugu ise, ja et pigem p\u00fc\u00fcan ma selgust saada, kuidas mina selle loo v\u00f5rku takerdusin, ja uurida v\u00e4lja, mida tahavad mulle \u00f6elda need n\u00e4htused, mis mind k\u00f6idavad ja lummavad ja on mind juba mitu korda arukaotuse \u00e4\u00e4rele ajanud. Sellest loost s\u00f5ltub mu eksistents, sisendan ma endale, teades samas, et olen naeruv\u00e4\u00e4rne ja mul pole midagi karta; v\u00f5iksin need m\u00e4rtsis\u00fcndmused sinnapaika j\u00e4tta ja minuga ei juhtuks mitte midagi, ma saaksin oma eluga edasi minna nagu siiamaani. Oleksin t\u00f5epoolest p\u00e4\u00e4stetud, kui suudaksin tunnistada, et olen Philipi looga karile jooksnud. See on minu jaoks liiga suur \u2013 ehkki tundub t\u00e4iesti lihtne. Mul on tunne, et j\u00e4tan igal katsel midagi kahe silma vahele, m\u00f5ne \u00fcksikasja, mis on m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatu; et kaotan m\u00f5ne m\u00e4rgi, mis v\u00f5iks mind \u00f5igetele j\u00e4lgedele viia. Ma tean, kui tihti olen endale vandunud, et n\u00fc\u00fcd aitab, ja sellega endale valetanud nagu alkohoolik, kes petab end s\u00f5nadega, et n\u00fc\u00fcd tuleb viimane klaas. Ma olen m\u00e4ngur, kes laseb pankroti \u00e4\u00e4rel endale viimast korda kaardid jagada \u2013 v\u00f5tan julguse veel \u00fcks kord katsetada, lasen s\u00fcndmustel veel \u00fcks kord ellu \u00e4rgata, veel \u00fcks kord, ja siis olgu sellega l\u00f5pp.<\/p>\n
\u00a0Jah, mu kihud on mind rahutuks teinud. Loomulikult on ka minul sundm\u00f5tteid ja ma hoian need nagu iga teinegi parema meelega enda teada. Mitte et mul oleks nende p\u00e4rast h\u00e4bi, lihtsalt m\u00f5ned neist ei sobitu pildiga, mis mul enesest on kujunenud ja<\/p>\n
mis n\u00fc\u00fcd, elu poolel rajal, vastab minu ligimeste omale: mees, kellel on palju n\u00f5rkusi ja veelgi enam p\u00f5him\u00f5tteid. Aga Eros ei k\u00fcsi ettekujutustest, mis meil enda kohta on, vastupidi, tihti paistab, et ta p\u00fc\u00fcab neid kummutada. \u00d6eldakse, et iga\u00fchel on oma tumedam k\u00fclg, aga n\u00fc\u00fcdseks olen taibanud, kuiv\u00f5rd v\u00e4heste puhul saab seda m\u00f5ista moraalselt ja et tumedat ei tohi panna \u00fchte patta kurjuse ja heledat headusega. Pime pool on lihtsalt see, kus valgus puudub, ja mul l\u00e4ks kaua aega, kuni sain aru, et \u00f6\u00f6sel kassid ongi hallid, mitte lihtsalt ei paista hallid, ei: nad ei ole mitte mingit v\u00e4rvi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Loomingu Raamatukogus ilmus \u0160veitsi dramaturgi, romaanikirjaniku ja esseisti kolmas romaan “Jahikull”, mis r\u00e4\u00e4gib inimolu haprusest ja saatuse kapriissusest.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":267288,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,7841,103546,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-267287","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-loomingu-raamatukogu","tag-lukas-barfuss","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117205905298298943","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/267287","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=267287"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/267287\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/267288"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=267287"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=267287"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=267287"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}