\u201eOlime n\u00e4dal aega s\u00f5numeid vahetanud ja tundus, et k\u00f5ik klapib suurep\u00e4raselt. Kohtumiseks leppisime kokku \u00fche kohviku ilusa nimega, no las see j\u00e4\u00e4da hetkel, milline t\u00e4pselt. Lihtne ja s\u00fc\u00fctu kokkulepe,\u201c alustas Anu kirja.<\/p>\n
\u201eNagu hiljem selgus, siis saabusime m\u00f5lemad \u00f5igeaegselt. Tellisime cappuccinod, nagu varem kokku leppisime, ja j\u00e4ime siis teist osapoolt ootama. Kahek\u00fcmne minuti m\u00f6\u00f6dudes oli nagu selge, et midagi on natukene valesti. Kirjutasime teineteisele, et kus sa oled? Kas j\u00e4tad tulemata? Ja nii edasi.\u201c<\/p>\n
\u201eAga siis selgus, et k\u00f5ik asjad klappisid \u2013 interj\u00f6\u00f6r ja nii edasi ja nii edasi. Aga t\u00f5siasi oli see, et \u00fcks meist oli Viljandis ja teine Tartus.\u201c<\/p>\n
\u201eKohting j\u00e4i \u00e4ra ja siis ei hakanud nagu teise linna s\u00f5itma, eks ole. Aga hiljem oleme siiski olnud vaid kirjas\u00f5brad. Ma pole ise v\u00e4ga distants-suhte austaja. Leidsime, et vahemaa j\u00e4\u00e4b siiski pikaks,\u201c l\u00f5petas Anu kirja.<\/p>\n
Andi ja Sten Erik arutlesid, et eks see ole arusaadav, v\u00e4iksemates linnades peab kaaslane ikka l\u00e4hedalt tulema. V\u00f5ib-olla Tallinnas julgevad inimesed teise linnaosa inimesega kohtingule minna, aga Viljandis v\u00f5i Tartus peab v\u00f5imalik kaaslane ikka k\u00f5rvalt\u00e4navas elama.<\/p>\n
Nagu Andi teema kokku v\u00f5ttis: \u201eSelle loo moraal on k\u00fcll v\u00e4ga lihtne. Alati tuleb siis \u00fcle t\u00e4psustada, et mis linnas kohtamine toimub.\u201d<\/p>\n