1. septembril algas kooliaasta, aga sadadel Tallinna \u00f5ppimiskohustuslikel noortel puudus endiselt teadmine, kus nad haridusteed j\u00e4tkavad. Haridusminister Kristina Kallas tunnistas, et pealinnas oli hariduse infos\u00fcsteemis ligi 670 koolita noort. Tegemist ei ole m\u00f5ne \u00fcksiku vaba koolikohaga, vaid enam kui kahek\u00fcmne suurklassi jagu noorega ainu\u00fcksi Tallinnas. See t\u00e4hendab, et riik ei suutnud kooliaasta alguseks t\u00e4ita isegi oma senist seadusest tulenevat kohustust tagada vajalik arv g\u00fcmnaasiumikohti.<\/p>\n
Lisaks olid 2026. aasta p\u00f5hikoolil\u00f5petajad esimene lend, kelle suhtes rakendus \u00f5ppimiskohustus kuni 18. eluaastani. Reformi eesm\u00e4rk on arusaadav ja p\u00f5him\u00f5tteliselt \u00f5ige, sooviti v\u00e4hendada haridusteelt v\u00e4ljalangemist ning tagada, et noored j\u00e4tkaksid p\u00e4rast p\u00f5hikooli \u00f5ppimist, kuid enne uue kohustuse kehtestamist oleks riik pidanud suutma t\u00e4ita oma senise kohustuse. P\u00f5hikooli- ja g\u00fcmnaasiumiseaduse \u00a7 7\u00b9 kohaselt peavad riik ja kohalik omavalitsus tagama \u00f5ppimiskohustuse t\u00e4itmise ning kvaliteetse ja valikurohke \u00fcldkeskhariduse omandamise v\u00f5imaluse, pidades \u00f5pilaste arvust l\u00e4htuvalt vajalikul arvul g\u00fcmnaasiume. T\u00e4navune vastuv\u00f5tt n\u00e4itas, et seda ei suudetud teha.<\/p>\n
Seejuures ei olnud \u00fckski t\u00e4navust survet suurendanud asjaolu ootamatu. P\u00f5hikoolil\u00f5petajate arv oli teada. \u00d5ppimiskohustuse rakendumine oli teada. Eestikeelsele \u00f5ppele \u00fcleminek oli teada. Teada oli Tallinna rahvastiku kasv, Ukraina s\u00f5ja m\u00f5ju ning asjaolu, et pealinna g\u00fcmnaasiumidesse kandideerivad noored \u00fcle Eesti. Kui neist k\u00f5igist hoolimata selgub vahetult enne kooliaasta algust, et kohti ei j\u00e4tku, on tegu planeerimis- ja juhtimisprobleemiga.<\/p>\n
Haridusminister on tunnistanud, et Tallinnas ei pruugi “natuke alla keskmise hindega laps” enam \u00fchtegi g\u00fcmnaasiumi sisse saada. See hinnang on otseses vastuolus \u00f5ppimiskohustuse eesm\u00e4rgi ning riigile seadusega pandud kohustusega tagada vajalik arv g\u00fcmnaasiumikohti.<\/p>\n
Eksitav kommunikatsioon s\u00fcvendas kriisi<\/p>\n
Koolikohtade nappust s\u00fcvendas kogu suve jooksul avalikkusele antud vastuoluline ja eksitav kommunikatsioon. Peredele j\u00e4i pikaks ajaks mulje, et g\u00fcmnaasiumikohti veel tekib, vastuv\u00f5tud j\u00e4tkuvad ning olukord laheneb. Selle info p\u00f5hjal tehti reaalseid otsuseid oma laste haridusteel.<\/p>\n
Kui ministeerium teadis, et kohtadest v\u00f5ib puudus tekkida, pidanuks sellest peresid oluliselt varem ja selgemalt teavitama. Kui ta seda ei teadnud, tekib k\u00fcsimus, kuidas sai esimese \u00f5ppimiskohustusliku lennu vastuv\u00f5ttu planeerida ilma \u00fclevaateta n\u00f5udlusest ja kohtade arvust. M\u00f5lemal juhul on probleem juhtimises.<\/p>\n
Haridusministri selgitused probleemi p\u00f5hjuste kohta muutusid kogu suve jooksul. Alguses r\u00e4\u00e4giti eelk\u00f5ige eestikeelsele \u00f5ppele \u00fcleminekust ja vene emakeelega noortest, seej\u00e4rel Ukraina s\u00f5ja m\u00f5judest ning viimastel n\u00e4dalatel lapsevanematest, kes justkui ei tunne piisavalt huvi oma laste haridustee vastu. Kes on aga tegelikult vastutav?<\/p>\n
Ka ministri enda avaldatud arvud ei toeta sellist k\u00e4sitlust. \u00d5htulehele antud intervjuus t\u00f5i minister v\u00e4lja, et 670 Tallinnas koolita m\u00e4rgitud noorest p\u00e4rineb neljast probleemsest p\u00f5hikoolist 112. See moodustab ligikaudu 17 protsenti k\u00f5igist koolita noortest. \u00dclej\u00e4\u00e4nud enam kui 550 noore kohta selline selgitus vastust ei anna. Ometi j\u00e4i avalikkusele just nende n\u00e4idete kaudu mulje, nagu puudutaks kriis peamiselt erandlikke juhtumeid, mitte \u00f5ppida soovivaid ja aktiivselt kandideerinud noori.<\/p>\n
K\u00f5ik need p\u00f5hjendused v\u00f5ivad kirjeldada osa juhtumeid. Kuid \u00fckski neist ei vasta k\u00fcsimusele, miks ei j\u00e4tkunud Tallinnas g\u00fcmnaasiumikohti ka neile noortele, kes tahtsid \u00f5ppida ning tegid selle nimel k\u00f5ik endast oleneva.<\/p>\n
Riigi lubatud tugis\u00fcsteem osutus sisut\u00fchjaks<\/p>\n
Haridus- ja teadusministeeriumi juhiste kohaselt pidi koolikohata noor p\u00f6\u00f6rduma abi saamiseks oma kohaliku omavalitsuse poole.<\/p>\n
P\u00f6\u00f6rdusime Tallinna haridusameti poole juba 14. augustil. Sisuliselt oli vastuseks, et haridusametil puudub jooksev \u00fclevaade k\u00fcmnendate klasside vabadest \u00f5ppekohtadest, ning saadeti link haridus- ja teadusministeeriumi 8. juuli tabelile, mille juures oli m\u00e4rge, et seda enam ei uuendata. See t\u00e4hendab, et asutus, mille poole riik ise abi saamiseks suunas, tunnistas sisuliselt, et tal puudub \u00fclevaade sellest, kus \u00f5ppekohad tegelikult on.<\/p>\n
28. augustil saabus j\u00e4rgmine ametlik vastus: Tallinna ja Harjumaa eestikeelsetes g\u00fcmnaasiumides kohti enam ei ole. Lahendusena soovitati kaaluda mittestatsionaarset \u00f5pet, mille vastuv\u00f5tu t\u00e4htaeg oli selleks ajaks juba m\u00f6\u00f6dunud, v\u00f5i oodata v\u00f5imalike vabade kohtade tekkimist p\u00e4rast 10. septembrit.<\/p>\n
Sellist vastust ei saa pidada sisuliseks lahenduseks \u00f5ppimiskohustuslikule noorele ega piisavaks toeks, kui seadusest tulenevalt peaks riik tagama talle v\u00f5imaluse j\u00e4tkata tasuta \u00fcldkeskhariduse omandamist. Veel v\u00e4hem saab mittestatsionaarse \u00f5ppe soovitamist pidada v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rseks alternatiiviks statsionaarsele \u00fcldg\u00fcmnaasiumi\u00f5ppele noorele, kelle ainus takistus oli riigi suutmatus tagada talle \u00f5ppekoht.<\/p>\n
Seda enam tekitab k\u00fcsimusi haridusministri samaaegne v\u00e4ide \u00d5htulehele, et linnavalitsus on koolikohata noortega kokku leppinud kohtumised, et koos arutada nende edasist \u00f5piteed, ning et probleem seisneb sageli selles, et nende saatusega ei tegele \u00fckski t\u00e4iskasvanu.<\/p>\n
Kahe p\u00f6\u00f6rdumise j\u00e4rel piirdus Tallinna haridusameti abi vananenud tabeli edastamise ning hilisema t\u00f5demusega, et eestikeelsetes g\u00fcmnaasiumides kohti enam ei ole. Sellise kogemuse p\u00f5hjal on raske m\u00f5ista, milles seisnes ministri kirjeldatud individuaalne juhtumikorraldus v\u00f5i sisuline tugi koolikohata noorele.<\/p>\n
Mis peaks juhtuma 10. septembril?<\/p>\n
“\u00dckski infos\u00fcsteem ega kalendrip\u00e4ev ei loo juurde g\u00fcmnaasiumikohti sadadele noortele, kui neid kohti s\u00fcsteemis lihtsalt ei ole.”<\/p>\n
\u00dcks kummalisemaid s\u00f5numeid kogu vastuv\u00f5tuperioodil oli soovitus oodata 10. septembrini. Tegelikkuses ei ole see kuup\u00e4ev lahendus. See on eelk\u00f5ige t\u00e4htaeg, milleks koolid peavad kandma \u00f5ppima asunud \u00f5pilaste andmed hariduse infos\u00fcsteemi (EHIS). \u00dckski infos\u00fcsteem ega kalendrip\u00e4ev ei loo juurde g\u00fcmnaasiumikohti sadadele noortele, kui neid kohti s\u00fcsteemis lihtsalt ei ole.<\/p>\n
Kui probleem seisneb aga t\u00f5epoolest \u00fcksnes selles, et EHIS-es ei kajastu tegelik olukord ning suur osa noortest on korraga mitme kooli nimekirjas, on tegemist t\u00f5sise andmehaldus- ja juhtimisprobleemiga. Kui aga kohti tegelikult ei ole piisavalt, on probleem veelgi t\u00f5sisem.<\/p>\n
M\u00f5lemal juhul v\u00e4\u00e4rivad sajad noored ja nende pered \u00f5igeaegset, t\u00e4pset ja ausat teavet, mitte n\u00e4dalatepikkust teadmatust p\u00e4rast kooliaasta algust.<\/p>\n
\u00dche Tallinna k\u00f5rgete akadeemiliste n\u00f5uetega kooli t\u00e4navuse p\u00f5hikoolil\u00f5petaja lapsevanemana olen suhelnud k\u00fcmnete samas olukorras peredega. Need ei ole noored, kes oleksid \u00f5ppimisest loobunud v\u00f5i j\u00e4tnud v\u00f5imalused kasutamata, need on samad keskmiste \u00f5pitulemustega noored, kelle kohta haridusminister on tunnistanud, et just nemad v\u00f5ivad Tallinnas g\u00fcmnaasiumikohata j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n
Nad on \u00f5ppinud n\u00f5udlikus \u00f5pikeskkonnas, kandideerinud k\u00fcmnetesse koolidesse, t\u00e4itnud avaldusi, k\u00e4inud katsetel ja vestlustel. Ometi j\u00e4\u00e4b l\u00f5puks vastutus nende endi \u00f5lgadele, kuigi isegi s\u00fcsteemi haldavatel ametiasutustel puudub selge \u00fclevaade sellest, kus \u00f5ppekohad tegelikult on.<\/p>\n
\u00dcks eksam ei tohiks otsustada noore tulevikku<\/p>\n
Kogu olukorda raskendas veelgi see, et vastuv\u00f5tus\u00fcsteem ise oli \u00f5pilastele ja lapsevanematele segane ning seda muudeti vastuv\u00f5tuperioodi jooksul korduvalt. \u00dcks konkreetne n\u00e4ide sellest on j\u00e4releksamite v\u00f5imaluse kaotamine.<\/p>\n
\u00dcheksanda klassi l\u00f5pp on juba iseenesest \u00fcks pingelisemaid perioode noore elus, mil kokku langevad p\u00f5hikooli l\u00f5petamine, l\u00f5pueksamid ja sisseastumine g\u00fcmnaasiumisse. Sellele lisandus t\u00e4navu asjaolu, et \u00fcks eba\u00f5nnestunud eksamitulemus m\u00f5jutas noore edasisi valikuid oluliselt rohkem kui varasematel aastatel, kuna seda ei olnud enam v\u00f5imalik parandada.<\/p>\n
Kui samal ajal muutub g\u00fcmnaasiumikohtade konkurents oluliselt teravamaks, peaks riik suutma selgitada, kas sellise muudatuse m\u00f5ju vastuv\u00f5tule hinnati ja kuidas kaitsti noorte v\u00f5imalusi v\u00f5rreldes varasemate l\u00f5petajatega.<\/p>\n
Kui j\u00e4releksamite kaotamise eesm\u00e4rk oli lihtsustada eksamite korraldust v\u00f5i haldusprotsessi, on raske pidada p\u00f5hjendatuks olukorda, kus selle v\u00f5imalikud tagaj\u00e4rjed j\u00e4id t\u00e4ielikult 15\u201316-aastaste noorte kanda ajal, mil konkurents g\u00fcmnaasiumikohtadele oli viimaste aastate \u00fcks tihedamaid.<\/p>\n
Juhtimisvastutust ei saa nihutada noortele ja nende vanematele<\/p>\n
Haridusminister ei saa vastutada selle eest, millisesse konkreetsesse g\u00fcmnaasiumisse \u00fcks noor sisse saab. K\u00fcll aga vastutab minister selle eest, kuidas tema haldusala on planeeritud, kuidas rakendatakse uut \u00f5ppimiskohustust ning kas riigil on olemas usaldusv\u00e4\u00e4rne \u00fclevaade sellest, mitu noort vajab \u00f5ppekohta ja mitu kohta on tegelikult olemas.<\/p>\n
Kui \u00f5ppimiskohustuse esimese aasta jooksul selgub vahetult enne kooliaasta algust, et sadadel noortel ei ole \u00f5ppekohta; kui kohalikul haridusametil puudub ajakohane \u00fclevaade vabadest kohtadest; kui peredele on samal ajal j\u00e4etud mulje, et kohti j\u00e4tkub; ning kui probleemi selgitamisel liigub vastutus kord \u00fchelt noorte r\u00fchmalt teisele ja l\u00f5puks lapsevanematele, siis on see t\u00f5sine juhtimisprobleem. Kui riik soovib n\u00f5uda \u00f5ppimiskohustuse t\u00e4itmist, peab ta k\u00f5igepealt suutma tagada, et selle t\u00e4itmine on \u00fcldse v\u00f5imalik.<\/p>\n
Oluline teadmine ka teistele lapsevanematele, nimelt leiab \u00f5iguskantsleri kantselei, et kui lapsevanem leiab, et Tallinna linn on j\u00e4tnud \u00f5ppimiskohustuslikule lapsele \u00f5igusvastaselt koolikoha tagamata, v\u00f5ib kaaluda halduskohtusse kohustamiskaebuse esitamist ning n\u00f5uda linnalt \u00f5ppimiskohustuse t\u00e4itmise tagamiseks koolikoha v\u00f5imaldamist. Kuidas kohus asja lahendaks ja kas see tooks soovitud tulemuse, \u00f5iguskantsler hinnata ei saa, k\u00fcll aga r\u00f5hutab ta, et k\u00f5ige kindlam viis oma lapse \u00f5iguste kaitsmiseks on p\u00f6\u00f6rduda kohtusse.<\/p>\n
Allikad<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"1. septembril algas kooliaasta, aga sadadel Tallinna \u00f5ppimiskohustuslikel noortel puudus endiselt teadmine, kus nad haridusteed j\u00e4tkavad. Haridusminister Kristina…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":267386,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[79046,26,27,37,33,35,34,36,31,32,10695,406,2507,21,405,7440,412,28,29,19,7660,4653,101096,25,2130,17594,23,24,22,20,30],"class_list":["post-267385","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-andra-orn","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-gumnaasiumikohad","tag-haridus","tag-haridusministeerium","tag-headlines","tag-kool","tag-koolielu","tag-koolikohad","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-opilased","tag-oppimiskohustus","tag-oppimiskohustuse-reform","tag-populaarseimad-lood","tag-tallinn","tag-tallinna-haridusamet","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117206353573121063","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/267385","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=267385"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/267385\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/267386"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=267385"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=267385"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=267385"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}