{"id":267463,"date":"2026-09-03T10:33:15","date_gmt":"2026-09-03T10:33:15","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/267463\/"},"modified":"2026-09-03T10:33:15","modified_gmt":"2026-09-03T10:33:15","slug":"tehisaru-leidis-eestist-tuhandeid-seni-kaardistamata-pollusaari-loodus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/267463\/","title":{"rendered":"Tehisaru leidis Eestist tuhandeid seni kaardistamata p\u00f5llusaari | Loodus"},"content":{"rendered":"

Tartu \u00dclikooli teadlased \u00f5petasid<\/a> tehisaru leidma Eesti p\u00f5ldudel asuvaid v\u00e4ikeseid puude ja p\u00f5\u00f5sastega kaetud p\u00f5llusaari. Mudel leidis \u00fcle Eesti ligi 38 000 sellise maastikuelemendi ehk umbes 10 000 rohkem, kui on praegu kantud ametlikku PRIA registrisse.<\/p>\n

P\u00f5llusaar v\u00f5ib esmapilgul tunduda p\u00f5llul vaid v\u00e4ikese kasutu metsatuka v\u00f5i p\u00f5\u00f5sastikuna, millest tuleb traktoriga ringiga m\u00f6\u00f6da s\u00f5ita. Tegelikult on sellistel v\u00e4ikestel maastikuelementidel p\u00f5llumajandusmaastikus oluline roll. Need pakuvad pesitsus- ja varjepaiku p\u00f5llulindudele ning elupaiku metsmesilastele ja teistele kasulikele putukatele, kes aitavad tolmeldada taimi ja v\u00e4hendada p\u00f5llukahjureid.<\/p>\n

Enamik p\u00f5llusaari on v\u00e4ga v\u00e4ikesed: nende pindala j\u00e4\u00e4b ligikaudu 0,01 ja 0,5 hektari vahele. See t\u00e4hendab suurusj\u00e4rgus v\u00e4ikese aia kuni poole jalgpalliv\u00e4ljaku suurust ala. Kuigi \u00fcks p\u00f5llusaar v\u00f5tab enda alla v\u00e4ga v\u00e4ikese osa p\u00f5llumaast, v\u00f5ivad need koos moodustada olulise elupaikade v\u00f5rgustiku.<\/p>\n

P\u00f5llusaarte s\u00e4ilitamine on oluline ka p\u00f5llumajanduspoliitikas: seda toetatakse Euroopa Liidu \u00fchise p\u00f5llumajanduspoliitika osana.<\/p>\n

P\u00f5llusaared maastikul n\u00e4htuna, aerofotol ja tehisaru poolt tuvastatuna. Autor\/allikas: Aerofoto: Maa- ja Ruumiamet (2024). Foto autor Afif Fauzan.<\/p>\n

Kuidas \u00f5petada tehisaru p\u00f5llusaari tuvastama?<\/p>\n

Eesti p\u00f5llumajandusmaastikud ulatuvad \u00fcle miljonite hektarite ning p\u00f5llusaared paiknevad seal hajusalt. K\u00f5igi nende k\u00e4sitsi kaardistamine on seet\u00f5ttu v\u00e4ga ajamahukas.<\/p>\n

Seni tuli p\u00f5llumeestel Euroopa Liidu toetuste taotlemisel p\u00f5llusaared ise PRIA portaalis \u00e4ra m\u00e4rkida. K\u00e4sitsi koostatud andmestik v\u00f5ib aga aja jooksul vananeda ja sealt v\u00f5ivad puududa paljud m\u00e4rkamata j\u00e4\u00e4nud p\u00f5llusaared. “Meie eesm\u00e4rk oli \u00f5petada tehisaru neid v\u00e4ikeseid maastikuelemente aerofotodelt automaatselt \u00e4ra tundma,” selgitab Tartu \u00dclikooli geoinformaatika doktorant Afif Fauzan.<\/p>\n

Teadlased \u00f5petasid s\u00fcva\u00f5ppemudelit enam kui 15 000 n\u00e4ite abil. \u00d5ppematerjalina andsime masinale ette k\u00f5rge resolutsiooniga aerofotod ning olemasolevad p\u00f5llumeeste koostatud p\u00f5llusaarte kaardid. Nii sai tehisaru \u00f5ppida tuhandetest n\u00e4idetest, mida inimesed olid juba p\u00f5llumajandustoetuste taotlemisel kaardistanud.<\/p>\n

Mudel \u00f5ppis aerofotodel \u00e4ra tundma p\u00f5llusaarte iseloomulikke kujusid ja v\u00e4rve ning eristama neid tavalisest metsast v\u00f5i sirgete puuderidadega aladest. Mudeli treenimiseks kasutati Tartu \u00dclikooli suure j\u00f5udlusega andmet\u00f6\u00f6tlusklastrit.<\/p>\n

Kui mudel oli \u00f5petatud, sai seda kasutada kogu Eesti aerofotode automaatseks anal\u00fc\u00fcsimiseks. Kokku t\u00f6\u00f6tlesid teadlased peaaegu 2000 aerofotot, mis katsid kogu Eesti. Uuringu andmestik ja kasutatud arvutikood on avalikult k\u00e4ttesaadavad, et sarnast l\u00e4henemist saaks kasutada ka teistes piirkondades.<\/p>\n

PRIA ametlikus registris kaardistatud p\u00f5llusaarte (\u00fcleval) v\u00f5rdlus tehisaru poolt tuvastatud p\u00f5llusaartega (all). Mudel suutis leida mitmed registris kaardistamata j\u00e4\u00e4nud p\u00f5llusaared. Autor\/allikas: Fauzan et al. 2026<\/p>\n

Tehisaru leidis ligi 10 000 p\u00f5llusaart rohkem<\/p>\n

Kogu Eesti l\u00e4bi uurinud tehisaru leidis ligi 38 000 p\u00f5llusaart. See on umbes 34 protsenti rohkem kui ametlikus PRIA registris, kus on praegu registreeritud ligikaudu 28 000 p\u00f5llusaart. Tulemus n\u00e4itab, kui keeruline on tuhandeid v\u00e4ikeseid ja hajusalt paiknevaid maastikuelemente ainult k\u00e4sitsi kaardistades ajakohasena hoida.<\/p>\n

\u00dcllatuslikult muutus mudel t\u00e4psemaks, kui sellele n\u00e4idati veidi v\u00e4iksema resolutsiooniga pilte. Suurema ala n\u00e4gemine andis tehisarule rohkem infot \u00fcmbritseva maastiku kohta. See aitas eristada \u00fcksikuid p\u00f5llusaari n\u00e4iteks hekkidest ja metsa\u00e4\u00e4rtest ning muutis kogu anal\u00fc\u00fcsi kiiremaks.<\/p>\n

K\u00f5ige keerulisem oli p\u00f5llusaarte tuvastamine Kirde-Eestis. Seal koosnevad paljud p\u00f5llusaared peamiselt kividest ja p\u00f5\u00f5sastest, mitte puudest. Seet\u00f5ttu leidis tehisaru selles piirkonnas j\u00e4rjekindlalt v\u00e4hem saari kui ametlik register.<\/p>\n

Teadlased r\u00f5hutavad, et tulemust ei tasu t\u00f5lgendada, nagu oleks ametlik register ebat\u00e4pne. “Meie tulemused ei t\u00e4henda, et ametlikud kaardid oleksid valed. Pigem n\u00e4itavad need, kui keeruline on tuhandeid v\u00e4ikeseid maastikuelemente kogu riigi ulatuses ainult k\u00e4sitsi kaardistades j\u00e4lgida,” \u00fctleb Tartu \u00dclikooli geoinformaatika teadur Holger Virro.<\/p>\n

Tehisaru ei suuda praegu veel k\u00f5iki p\u00f5llusaari eksimatult \u00e4ra tunda. M\u00f5nikord v\u00f5ib mudel pidada p\u00f5llusaareks hekki v\u00f5i j\u00e4tta leidmata kivise p\u00f5llusaare, millel kasvavad puud. K\u00fcll aga saab seda kasutada kiireks eelt\u00f6\u00f6tluseks, mis juhib ekspertide t\u00e4helepanu paikadele, mida tasub l\u00e4hemalt kontrollida.<\/p>\n

Tehisaru tuvastas enamikes kohtades rohkem p\u00f5llusaari, kui on PRIA ametlikus registris. Autor\/allikas: Fauzan et al. 2026<\/p>\n

V\u00e4ikesed p\u00f5llusaared moodustavad suurema v\u00f5rgustiku<\/p>\n

\u00dcks p\u00f5llusaar v\u00f5ib h\u00f5lmata vaid m\u00f5ne sajandiku hektari. Tuhanded sellised v\u00e4ikesed elupaigad moodustavad aga Eesti p\u00f5llumajandusmaastikus ulatusliku v\u00f5rgustiku.<\/p>\n

Nende automaatne kaardistamine aitab muuta seni v\u00e4he m\u00e4rgatud maastikuelemendid n\u00e4htavaks. Samuti annab see teadlastele, p\u00f5llumeestele ja otsustajatele parema \u00fclevaate Eesti p\u00f5llumajandusmaastiku tegelikust seisundist.<\/p>\n

Tehisaru v\u00f5ib seega aidata mitte ainult olemasolevaid kaarte ajakohastada, vaid ka leida kohti, mille s\u00e4ilitamisele tasub looduskaitse ja p\u00f5llumajanduse planeerimisel rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata.<\/p>\n

Afif Fauzan, Holger Virro ja Evelyn Uuemaa avaldasid oma tulemused teadusajakirjas Geocarto International<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tartu \u00dclikooli teadlased \u00f5petasid tehisaru leidma Eesti p\u00f5ldudel asuvaid v\u00e4ikeseid puude ja p\u00f5\u00f5sastega kaetud p\u00f5llusaari. Mudel leidis \u00fcle…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":267464,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[103597,26,27,37,33,35,21870,34,36,103595,31,32,21,103598,28,29,19,78525,103596,25,3446,2424,814,23,24,22,20,30],"class_list":["post-267463","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-afif-fauzan","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elupaigad","tag-estonia","tag-estonian","tag-evelyn-uuemaa","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-holger-virro","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-pollud","tag-pollusaared","tag-populaarseimad-lood","tag-pria","tag-tartu-ulikool","tag-tehisaru","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117206660513566063","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/267463","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=267463"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/267463\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/267464"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=267463"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=267463"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=267463"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}