{"id":26759,"date":"2025-10-24T13:42:10","date_gmt":"2025-10-24T13:42:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/26759\/"},"modified":"2025-10-24T13:42:10","modified_gmt":"2025-10-24T13:42:10","slug":"sinijarve-raamatusoovitused-ponevik-velled-on-vagev-raamat-kirjandus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/26759\/","title":{"rendered":"Sinij\u00e4rve raamatusoovitused: p\u00f5nevik “Velled” on v\u00e4gev raamat | Kirjandus"},"content":{"rendered":"

Rahvusraamatukogu<\/a> kultuurin\u00f5uniku Karl Martin Sinij\u00e4rve raamatusoovitustesse mahtus sel korral kolm teost: Aldis Buk\u0161si p\u00f5nevik “Velled”, \u00dclar Allase ja Grete Aldi lasteraamat “Eesti looduse k\u00f5ige-k\u00f5igemad: laste loodusraamat. Esimene osa” ja Martin Goodmani “Judaismi ajalugu”.<\/p>\n

Aldis Buk\u0161s “Velled” (2025)<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

“Scandic Noir\u00a0L\u00e4ti moodi” \u00fctleb kaanepealne alapealkiri. P\u00f5hjala tumevikest on teadagi kopp ees, aga l\u00e4tlaste uuemat kirjakraami j\u00f5uab meieni kahetsusv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4he. Seega tuli lugeda ja \u00f6elda nii ohhoo kui ahhaa. T\u00f5lgitagu n\u00fc\u00fcd palun veel uuemat l\u00e4tlaste kirjavara ja \u00fcldse \u00f5ppigem natukenegi naabrite keelt \u2013 kaua me ikka selle\u00a0saldejums’i ja\u00a0darbalaiks’i ja\u00a0krauklis’e ja\u00a0karums’i ja\u00a0baldies’i ja\u00a0ludzu’ga l\u00e4bi ajame, eksole. Kui needki meeles.\u00a0Lenina iela\u00a0oli pool sajandit tagasi kaa igal pool, aga selle meelesp\u00fcsi \u00fcle on jo puhta h\u00e4bi t\u00e4naba.<\/p>\n

“Velled” on v\u00e4gev raamat, mida otses\u00f5nu p\u00f5nekate alla ei liigitaks. Mis tost, et ta on p\u00f5nev ka p\u00f5neka kombel ja t\u00f5esti hoiab kaasas, oskab naha vahele pugeda. Ta on inimeste lugu, mis tuksub natuke ajas edasi-tagasi, meie l\u00e4hiajas, m\u00f5ne aasta kauguses. P\u00f5igetega ajalukku, kuid siiski t\u00e4itsa sihuke asi, mida lugedes j\u00e4\u00e4dki uskuma, et nii sai juhtuda k\u00fcll. L\u00f5una-Eesti, P\u00f5hja-L\u00e4ti, Soome, London, Venemaa piiriveer\u2026 Noor inimene nonde k\u00f5ige vahel juhusliku jama kaudu suuremasse jamma sattununa. Kohati absurdimaiguline, aga \u00fchtlasi nii t\u00f5ep\u00e4rane, et usu v\u00f5i ise. K\u00f5ik see kohalik pole \u00fcldse esmane, mis raamatu raamatuks teeb \u2013 usun, et sama jama Sloveenias v\u00f5i Zimbabwes sama heaste kirjutatuna m\u00f5junuks samuti. V\u00e4ike Tartu on teadagi igale raamatule kasuks. Zimbabwes v\u00f5ibolla ei usuks\u2026 Latgales jah.<\/p>\n

Mina usun. Usun ka seda, et selt autorilt on ohtrasti oodata ning ka eesti keeles. Muidu mina ei m\u00e4ngi.<\/p>\n

Saspraudes, zvirbulis!<\/p>\n

\u00dclar Allas, pildid joonistanud Grete Alt “Eesti looduse k\u00f5ige-k\u00f5igemad: laste loodusraamat. Esimene osa” (2025)<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Maru \u00e4geduslik lasteraamat. Mitte ainult. Ma olen muidugi suhteliselt loodusloll\u00a0ab ovo, kuna lapsep\u00f5lves arvasin vanalinliku tallinlasena, et Fred J\u00fcssi k\u00e4ib ise raadios linnuh\u00e4\u00e4li j\u00e4rele tegemas ja austasin teda hoopis teise nurga alt. Ning seega on siin lisaks lasterahvale ka keskealisele \u00fclekaalulisele vehmile palju tarkust tulekul-olekul.<\/p>\n

P\u00e4ris Guinnessi rekordiraamat ta pole. Igast ilmahullusi sisse ei v\u00f5eta. \u00dcldharivat v\u00e4rki k\u00fcllaga. K\u00fcll. Aga. Selle aga taga on see asi, et hirmsasti tahaks n\u00e4ha j\u00e4tku. Kui \u00f6eldakse, et siin on alles esimene osa, siis tulevad hirm ja huvi k\u00e4sik\u00e4es, et paljukest p\u00f5nevat me maal j\u00e4tkub? Loodame, et puudust ei tule. Juba esimeses osas on k\u00f5ike k\u00fcllaga. Valget k\u00e4rbseseent tunnevad loodetavasti k\u00f5ik, aga Ootsipalu oru hiiglastest pole vast kuulnudki?<\/p>\n

Grete Alt kehtestab end \u00fcha vingema taimejoonistajana. Just \u00e4sja ilmus ta piltidega dr. Gunnar M\u00e4nniku lasteluulekogu “L\u00f5busad aedviljad” ning arvata on, et j\u00e4tku j\u00e4tkub.<\/p>\n

Fred J\u00fcssi suhtes kahtlused p\u00fcsivad, jo pool sajandit. \u00c4kki ta ikka m\u00f5ne uhkema h\u00e4\u00e4le tegi mikrofoni ees puhta ise? Vahet pole. Norm. J\u00e4\u00e4b normi positiivsele poolele. K\u00f5ige-k\u00f5igemad k\u00fctavad edasi.<\/p>\n

Martin Goodman “Judaismi ajalugu” (2025)<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Juutidega\/juutidel on kogu aeg \u00fcks igavene h\u00e4da. V\u00f5i, \u00f5igupoolest, on just juute tuhandeid aastaid igaveseks h\u00e4daks kuulutet. Seda erinevate p\u00f5hjusteta. Vast vaataks tollesse \u00fcleilmsesse kultuuri s\u00fcgavamalt sisse ega teeks tobedaid j\u00e4reldusi ebapiisava informatsiooni p\u00f5hjal? Ajalugu on n\u00e4idanud, et siirast lollusest koos juutide kottimisega head nahka ei tule.<\/p>\n

\u00dclemaailmne juutlus on magus kasvulava vanden\u00f5uteooriatele. Igal pool elav enam v\u00f5i v\u00e4hem usukeskne rahvas, kes ei ole lahustunud, vaid on oma omailma alles hoida m\u00f5istnud. Suuresti l\u00e4bi religiooni. Mis on tuhandete aastate jooksul tublisti muutunud. Kuidas just ja kas, sellest Goodman kirjutabki. Ajaloolase tasemele \u00fche raamatu lugemisega t\u00f5usta ei saa, ent iseoma siseoma ilmataju targendada v\u00f5ib. Ja peab. V\u00f5imalus on olemas; tarvitagem teda.<\/p>\n

Pole ju m\u00f5tet lolli nalja visata, kui ei tea, kelle \u00fcle viskad. Kellel \u00fcle viskad. Ja teinekord on targem naeratada ning nokk kinni hoida.<\/p>\n

V\u00e4ga terane teema. V\u00e4ikesele rahvale v\u00e4ltimatu lugemuskogemus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Rahvusraamatukogu kultuurin\u00f5uniku Karl Martin Sinij\u00e4rve raamatusoovitustesse mahtus sel korral kolm teost: Aldis Buk\u0161si p\u00f5nevik “Velled”, \u00dclar Allase ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":26760,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,4321,140,4302],"class_list":{"0":"post-26759","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-karl-martin-sinijarv","15":"tag-meelelahutus","16":"tag-sinijarve-raamatusoovitused"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115429437877784640","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26759","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=26759"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26759\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/26760"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=26759"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=26759"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=26759"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}