![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/3792361h85a7t24.jpg\"\/)
Biancamaria Bonucci saastumiskindlas T\u00dc vana DNA laboris v\u00f5tmas anal\u00fc\u00fcsiks v\u00e4ikesi mullaproove. Autor\/allikas: Biancamaria Bonucci<\/p>\n“Iidsete biomolekulide tugevus on, et need v\u00f5imaldavad vaadata lihtsalt luudel n\u00e4htavast kaugemale,” \u00fctleb Tartu \u00dclikooli vana DNA nooremteadur Biancamaria Bonucci. N\u00e4iteks ei j\u00e4ta paljud haigused luudesse j\u00e4lgi ning neid on v\u00f5imalik tuvastada ainult uurides vana DNA-d ja valke. Samuti on kirjalikud ajalooallikad sageli l\u00fcnklikud ja m\u00f5ne haiguse levik kindlas piirkonnas v\u00f5ib selguda alles biomolekulide uuringutest.<\/p>\n
“Pinnas sisaldab tegelikult palju teavet nii luustiku, \u00fcksikisiku kui ka matmiskeskkonna kohta. Saame sealt avastada seni varjule j\u00e4\u00e4nud lugusid.”<\/p>\n
Oma hiljuti kaitstud doktorit\u00f6\u00f6s uuris Bonucci vanu valke ja vana DNA-d erinevates materjalides. Erilist t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ras ta materjalidele, mis luid ja hambaid \u00fcmbritsevad: sh luudele kogunenud pinnasesetted ja hambakivi. “Pinnas sisaldab tegelikult palju teavet nii luustiku, \u00fcksikisiku kui ka matmiskeskkonna kohta. Saame sealt avastada seni varjule j\u00e4\u00e4nud lugusid,” piltlikustab v\u00e4rske doktor.<\/p>\n
Kirjutamata katk<\/p>\n
Senised vana DNA uuringud on keskendunud peamiselt \u00fcksikute inimeste elusaatusele. Biancamaria Bonucci vaadeldud vana DNA ja valgud lisavad senistele teadmistele uue kihi muistseid inimesi \u00fcmbritsenud konteksti n\u00e4ol. Iidsed biomolekulid v\u00f5ivad anda aimdust, milliseid koduloomi inimesed pidasid, mis liikidega kokku puutusid, milliseid haigusi p\u00f5desid ja milline oli nende eluajal kohalik kliima.<\/p>\n
N\u00e4iteks tuli Bonucci uuringutes \u00fche \u00fcllatava leiuna v\u00e4lja, et pinnaseproov sisaldas n\u00fc\u00fcdseks Inglismaal v\u00e4lja surnud kodurottide (Rattus rattus) liini DNA-d. “Oluline oli, et nii DNA kui ka valgud r\u00e4\u00e4kisid sama lugu. Leidsime settest lisaks roti p\u00e4rilikkusainele ka palju sellele rotile omaseid valke. Nii saime kinnitada, et tegu oli just selle kindla liigiga, keda Inglismaal enam ei leidu,” meenutab v\u00e4rske doktor.<\/p>\n
Biancamaria Bonucci saastumiskindlas T\u00dc vana DNA laboris v\u00f5tmas anal\u00fc\u00fcsiks v\u00e4ikesi mullaproove. Autor\/allikas: Biancamaria Bonucci<\/p>\n
Teises uuringus uudistas ta Belgia aladel paiknenud kesk- ja varauusaegse linna Sint Truideni elanike hambas\u00e4ilmete p\u00f5hjal neid kimbutanud nakkushaigusi. Proovide koostis viitas, et linnas levisid omal ajal n\u00e4iteks B-hepatiiti p\u00f5hjustav viirus ning t\u00e4idega leviv ja palavikku p\u00f5hjustav Borrelia recurrentis. “Erakordne oli, et leidsime 14. sajandist ka katkubakteri Yersinia pestis’e j\u00e4lgi, mida polnud kirjas \u00fcheski kroonikas,” lisab Bonucci.<\/p>\n
Kui tavaliselt maeti katkuohvreid \u00fchishaudadesse, siis Sint Truidenis kandsid katkule viitavaid m\u00e4rke tavalistesse \u00fcksikhaudadesse s\u00e4ngitatud inimesed. “Need inimesed v\u00f5isid olla nakatunud, kuid surra nii kiiresti, et me ei teagi t\u00e4pseid asjaolusid. Leid oli igatahes \u00fcllatav ja lisas ajalukku uue infokillu,” osutab v\u00e4rske doktor.<\/p>\n
“Erakordne oli, et leidsime 14. sajandist ka katkubakteri Yersinia pestis’e j\u00e4lgi, mida polnud kirjas \u00fcheski kroonikas.”<\/p>\n
Veel \u00fches juhtumiuuringus v\u00f5ttis ta kaaslastega luubi alla Itaalias asuva Grotta della Spinoza pronksiaegsed s\u00e4ilmed. “Need ei olnud tavap\u00e4rased matused, vaid pigem laiali pillutatud inimluud, millest me eraldasime DNA,” t\u00e4psustab Bonucci.\u00a0<\/p>\n
\u00dche koopaelaniku s\u00e4ilmetel oli mitme viiruse seas korraga j\u00e4lgi nii HBV-st kui ka katkust. “See indiviid on varaseim teadaolev Yersinia pestis’e kandja L\u00f5una- ja L\u00e4\u00e4ne-Euroopas,” t\u00f5deb Bonucci. See kinnitab tema s\u00f5nul veelkord, et vana DNA annab v\u00e4\u00e4rtuslikku teavet aegade kohta, kust kirjalikud allikad puuduvad.<\/p>\n
Samuti annab leid ainest edasisteks uuringuteks, sest pole t\u00e4pselt teada, kuidas katkubakter nii ammustel aegadel levis. T\u00e4nap\u00e4eval kandub see edasi rottide ja kirpudega, aga muistsetel bakterit\u00fcvedel polnud geene, mis oleksid v\u00f5imaldanud neil kirpudega levida. “Leidsime katku koos zoonootilise bakteriga Erysipelothrix rhusiopathiae. Seega v\u00f5ime j\u00e4reldada, et nad v\u00f5isid nakatuda otsesel kokkupuutel loomadega, n\u00e4iteks teatud loomade liha s\u00fc\u00fces,” arutleb Bonucci.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/3792340he869t24.png\"\/)
Kolme indiviidi setetega kaetud hambad \u00fchest uuringust. Prooviv\u00f5ttukoht on t\u00e4histatud kollase ruuduga. Autor\/allikas: Biancamaria Bonucci<\/p>\n
Las osa leide j\u00e4\u00e4b mustaks<\/p>\n
Doktorit\u00f6\u00f6l oli Biancamaria Bonucci s\u00f5nul kaks eesm\u00e4rki: \u00fchest k\u00fcljest n\u00e4itas ta, et muistseid molekule tasub uurida ka v\u00e4ljaspoolt inimkeha p\u00e4rit materjalides. Teisest k\u00fcljest sai ta uut aimdust konkreetsete leiukohtade ajaloost. “Molekuli-uuringud annavad meile palju rohkem teavet mitte ainult isiku enda, vaid ka teda \u00fcmbritsenud keskkonna ja t\u00f5en\u00e4oliselt p\u00f5etud haiguste kohta,” m\u00e4rgib ta.<\/p>\n
Kui hammaste ja luude v\u00f5ime DNA-d s\u00e4ilitada on h\u00e4sti teada, siis hambakivi ja luudele kogunenud setteid on info s\u00e4ilitajana varem uuritud v\u00e4he. Bonucci soovis n\u00fc\u00fcd seda t\u00fchimikku t\u00e4ita. “N\u00e4iteks hambakivist me inimese DNA-d palju ei leidnud. K\u00fcll aga leidus seal rohkelt mikroobide DNA-d: t\u00e4psemalt nende mikroobide oma, mis elavad meie suus,” kirjeldab ta.\u00a0<\/p>\n
\u00dcks uuring aga n\u00e4itas, et luud kattev pinnasesete sisaldas sama inimese DNA-d kui luu ise. Sette t\u00e4pne p\u00e4ritolu pole teada, kuid v\u00e4rske doktor oletab, et seegi tekib p\u00e4rast keha lagunemist ja s\u00e4ilitab infot sarnaselt hambakiviga. “Erinevalt setetest moodustub hambakivi inimese eluajal ja fossiilistub hiljem. Oli v\u00e4ga \u00fcllatav, et nende kahe materjali s\u00e4ilivus oli nii sarnane,” arutleb ta.<\/p>\n
“V\u00f5ime iidsete biomolekulide p\u00f5hjal j\u00e4reldada, et paljud haigused said eelajaloolisel ajal alguse just meie tihedamast kontaktist loomadega.”<\/p>\n
Doktorit\u00f6\u00f6 valguses soovitab ta iga arheoloogilise uuringu k\u00e4igus k\u00f5iki leide mitte \u00e4ra puhastada. Samuti tasub alati s\u00e4ilitada teatav kogus kohalikku pinnast ja setteid. “Soovitaksin arheoloogidele, et hoidke pinnas alles ja paluge m\u00f5nel oma geneetikust s\u00f5bral seda anal\u00fc\u00fcsida,” s\u00f5nab v\u00e4rske doktor.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6 k\u00f5nekaimad leiud ehk Inglismaa v\u00e4ljasurnud rotiliik ja katkubakteri varane levik Euroopas osutavad aga Bonucci s\u00f5nul, et inimeste ja loomade ajalooline suhe v\u00e4\u00e4rib senisest enam uurimist. “V\u00f5ime iidsete biomolekulide p\u00f5hjal j\u00e4reldada, et paljud haigused said eelajaloolisel ajal alguse just meie tihedamast kontaktist loomadega,” t\u00f5deb ta.<\/p>\n
Lisaks paneb ta uurijatele s\u00fcdamele, et ka ammu surnud inimesi ja loomi uurides ei tohi unustada v\u00e4\u00e4rtusk\u00fcsimusi. Kui elavate inimeste uurimist piiravad eetikakomiteed, siis muiste ainesega on lugu keerulisem. “Muistne materjal on piiratud ressurss. Meil pole v\u00f5imalik l\u00f5putult nende inimeste hamba- ja luuproove v\u00f5tta. Samuti tuleb m\u00f5ista, et inimene pole ainult tema keha, vaid leiame inimese DNA-d ka pinnasest,” r\u00f5hutab Bonucci.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/3792331h8d6ft24.jpg\"\/)
Vanade biomolekulide eraldamine luudele kogunenud setetelt ja anal\u00fc\u00fcsi tulemused. Autor\/allikas: Biancamaria Bonucci<\/p>\n