\u00dcha sagedasemad on juhtumid, kus politseinik p\u00fc\u00fcab inimest hoiatada k\u00e4imasoleva pettuse eest, kuid kannatanu on veendunud, et temaga r\u00e4\u00e4gib hoopis kelm, keeldub koost\u00f6\u00f6st ja katkestab k\u00f5ne, r\u00e4\u00e4kis P\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo raskete kuritegude talituse juht Valmar Viitak.<\/p>\n
Viitaki \u00fctles, et on olnud ka olukordi, kus kelmuse ohvri l\u00e4hedane m\u00e4rkab kahtlast k\u00e4itumist ja annab politseile teada, et ohver plaanib v\u00f5\u00f5ra inimesega kokku saada, et talle raha anda.<\/p>\n
“S\u00fcndmusele reageerinud politseinikud \u00fcritavad inimest veenda, et tegemist on pettusega, kuid kannatanu kas eitab toimuvat t\u00e4ielikult v\u00f5i usub j\u00e4tkuvalt, et t\u00e4idab salajase politseioperatsiooni raames talle antud \u00fclesandeid,” nentis Viitak. M\u00f5nikord kutsub ohver kohapeale saabunud uurijaid tuvastama politseipatrulli.<\/p>\n
M\u00f5nel juhul on kannatanu k\u00fcsinud politseinikult ka niinimetatud koods\u00f5na, mille kelmid on temaga eelnevalt kokku leppinud. Pettur selgitab kannatanule, et koods\u00f5na abil saab ta veenduda, et suhtleb \u00f5igete inimestega ning neid, kes seda ei tea, ei tohi usaldada.<\/p>\n
“Kui s\u00fcndmusele reageerinud politseinik koods\u00f5na kannatanule \u00f6elda ei oska, peab ta seda justkui kinnituseks, et tegemist ei ole p\u00e4ris politseinikuga,” r\u00e4\u00e4kis Viitak.<\/p>\n
Sellised juhtumid on seotud eelk\u00f5ige viimastel aastatel suurenenud petuk\u00f5nede levikuga. Kelmid loovad kannatanule mitme k\u00f5nega mulje, nagu ta oleks langenud pettuse ohvriks ning peab t\u00e4itma juhiseid, et oma raha p\u00e4\u00e4sta. Kannatanule \u00f6eldakse, et ta on kaasatud salajasesse politseioperatsiooni ning ta aitab kurjategijaid tabada.<\/p>\n
Kelmid selgitavad, et toimuvast ei tohi kellelegi r\u00e4\u00e4kida, kuna see v\u00f5ib uurimist takistada ja kaasa tuua karistuse. “Skeemi l\u00f5ppfaasis palutakse v\u00e4idetava uurimise jaoks anda oma sularaha, pangakaardid ja dokumendid kullerile v\u00f5i viia pakiautomaati, et need kontrolli saata,” selgitas Viitak.<\/p>\n
Kodu ja auto l\u00e4hevad m\u00fc\u00fcki<\/p>\n
Eriti keeruliste juhtumite puhul on kannatanud m\u00fc\u00fcnud maha oma kodu v\u00f5i auto ning andnud m\u00fc\u00fcgist saadud raha kelmidele. Selline m\u00f5jutamine v\u00f5ib kesta mitmeid p\u00e4evi v\u00f5i n\u00e4dalaid, mille k\u00e4igus p\u00fc\u00fcavad kelmid luua kannatanuga usalduslikku suhet, tunnevad huvi tema igap\u00e4evaelu vastu ning j\u00e4tavad mulje, nagu nad hooliks tema heaolust. Kelmide eesm\u00e4rk on kannatanule tekitada tunne, et teisel pool telefonitoru on usaldusv\u00e4\u00e4rne inimene, kes teda aidata p\u00fc\u00fcab.<\/p>\n
“Kui inimene on olnud kelmide m\u00f5ju all pikemat aega, ei piisa talle reeglina enam sellest, et politseinik n\u00e4itab t\u00f6\u00f6t\u00f5endit v\u00f5i \u00fctleb, et tegemist on pettusega,” nentis Viitak. Kannatanu on sageli siiralt veendunud, et teeb \u00f5iget asja. Seet\u00f5ttu kulub vahel palju aega ja selgitamist, enne kui \u00f5nnestub ta \u00fcmber veenda.<\/p>\n
Ka Swedbanki klienditeenuste juht Ede Raagmets r\u00e4\u00e4kis, et on olnud juhtumeid, kus pangat\u00f6\u00f6taja v\u00f5tab kliendiga \u00fchendust, aga inimene kahtlustab, et tegemist v\u00f5ib olla hoopis petturiga. Ta nentis, et selliste juhtumite arv on v\u00f5rreldes varasemaga veidi t\u00f5usnud.<\/p>\n
“T\u00fc\u00fcpiline olukord ongi selline, et pangat\u00f6\u00f6taja tutvustab end k\u00f5ne alguses ning klient uurib, kuidas ta saab kontrollida, et k\u00f5ne tuleb p\u00e4riselt pangast,” selgitas Raagmets. Ta \u00fctles, et kahtluse korral on kliendil mitu v\u00f5imalust kontrollida, kas temaga v\u00f5ttis \u00fchendust pangat\u00f6\u00f6taja.\u00a0<\/p>\n
N\u00e4iteks v\u00f5ib klient k\u00f5ne l\u00f5petada ja helistada ise tagasi Swedbanki klienditoe numbrile ning k\u00fcsida, kas pank on temaga \u00fchendust v\u00f5tnud. Samuti saab pank saata kliendile pangateate internetipanka, kus ta saab turvalises keskkonnas s\u00f5numiga tutvuda. Oluline on ka meeles pidada, et pangat\u00f6\u00f6taja ei k\u00fcsi telefonik\u00f5nes kliendilt PIN-koode ega palu neid kuhugi sisestada.<\/p>\n
M\u00f5nel p\u00e4eval v\u00f5ib olla k\u00fcmmekond petuskeemi<\/p>\n
Omniva Eesti kommunikatsioonijuht Agne Teder nentis, et aeg-ajalt on taas petuskeeme, kus kasutatakse \u00e4ra Omniva nime. “M\u00f5nel p\u00e4eval ei saabu meile \u00fchtegi sellist p\u00f6\u00f6rdumist, teisel p\u00e4eval v\u00f5ib neid olla k\u00fcmmekond,” s\u00f5nas ta. K\u00f5ik s\u00f5ltub petturite aktiivsusest ja sellest, millised petuskeemid parasjagu levivad.<\/p>\n
Pettustega seotud k\u00fcsimused j\u00f5uavad ka Omniva klienditeenindusse ja suurendavad selle koormust, sest inimesed soovivad kontrollida, kas saadud s\u00f5num, e-kiri v\u00f5i k\u00f5ne p\u00e4rineb t\u00f5epoolest Omnivalt.<\/p>\n
V\u00f5\u00f5ralt numbrilt tulnud k\u00f5nede suhtes tuleb olla ettevaatlik ning kui helistaja jutt tekitab kahtlust v\u00f5i hirmu, tuleb k\u00f5ne katkestada. Selge pettusele viitav ohum\u00e4rk on see, kui helistaja survestab kiiresti tegutsema, keelab toimuvast l\u00e4hedastele r\u00e4\u00e4kida ning palub midagi PIN-koodidega kinnitada v\u00f5i oma raha \u00e4ra anda.<\/p>\n
Politsei ei kaasa inimesi salajastesse operatsioonidesse ega palu kunagi inimesele helistades end Smart-ID v\u00f5i Mobiil-ID kaudu tuvastada. Kelmid p\u00fc\u00fcavad kannatanut \u00fcmbritsevast maailmast isoleerida, et teda lihtsam m\u00f5jutada oleks.<\/p>\n
Kelmuse ohvriks langedes tuleb helistada esmajoones oma kodupanka, sulgeda kaardid ja paluda \u00fclekanded blokeerida. Seej\u00e4rel tuleb teha politseisse s\u00fc\u00fcteoavaldus ning panna kaasa k\u00f5ik olemasolevad t\u00f5endid, mis aitavad politseil juhtunu ulatust hinnata.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00dcha sagedasemad on juhtumid, kus politseinik p\u00fc\u00fcab inimest hoiatada k\u00e4imasoleva pettuse eest, kuid kannatanu on veendunud, et temaga…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":268078,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,103756,28,29,19,254,676,353,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-268077","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kelmi","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-omniva","tag-pank","tag-politsei","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117210891055762965","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/268077","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=268077"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/268077\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/268078"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=268077"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=268077"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=268077"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}