Hariduslike erivajadustega laste arv on kasvanud ning nad moodustavad juba kolmandiku \u00f5pilastest. Koolid peaksid pakkuma neile lastele tuge ning ka \u00fclikoolid ja t\u00f6\u00f6andjad oskavad erivajadustega \u00fcha enam arvestada.<\/p>\n
\u00d5pilaste erivajadused on v\u00e4ga erinevad, aga hariduslike erivajadustega laste arv on t\u00f5usuteel, t\u00f5des haridus- ja teadusministeeriumi kaasava hariduse osakonnajuhataja J\u00fcrgen Rakaselg.<\/p>\n
“Kui me vaatame kogu haridusliku erivajaduste diapasooni, siis sinna mahub t\u00f5esti alates ajutistest \u00f5piraskustest kuni pimekurtuseni v\u00e4lja. Keerukamaid hariduslikke erivajadusi on \u00fcsna stabiilne protsent, mis on p\u00fcsinud l\u00e4bi aastate enam-v\u00e4hem sama, aga oluline muutus on toimunud nii\u00f6elda kergemas osas, neid \u00f5pilasi on t\u00f5esti oluliselt juurde tulnud,” kinnitas Rakaselg.<\/p>\n
Tamsalu kooli eripedagoog Mirell Viru \u00fctles, et erivajadusi osatakse n\u00fc\u00fcd ka paremini m\u00e4rgata.<\/p>\n
“Iga kohalik omavalitsus on praeguseks juba kindlasti oma ennetusmudeli loonud, sealhulgas ka meie. Ennetusmudelis on v\u00e4ga palju m\u00e4rkajaid. M\u00e4rkaja v\u00f5ib olla nii lapsevanem, \u00f5petaja kui ka m\u00f5ni muu koolit\u00f6\u00f6taja. M\u00f5nikord on \u00f5ppijal korraks motivatsioonilangus v\u00f5i m\u00f5ni muu tegur, mis on tegelikult l\u00fchiajaline, aga m\u00f5jutab \u00f5ppimist v\u00e4ga palju ja laps vajab tuge,” selgitas Viru.<\/p>\n
Haridusministeeriumi andmetel vajab mingil kujul tuge 30 protsenti \u00f5pilastest, aga see ei t\u00e4henda, et nad k\u00f5ik vajavad lihtsustatud \u00f5ppekava, \u00fctles J\u00fcrgen Rakaselg.<\/p>\n
“Aktiivsus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4ire, autismispektri erip\u00e4ra ja muu sellise puhul v\u00f5ib olla vajalik ka lihtsustatud \u00f5ppekava, aga ei pruugi ja enamasti ei ole. Lihtsustatud \u00f5ppekava alusel \u00f5ppivaid \u00f5pilasi on meil ligikaudu 1,6 protsenti \u00f5pilastest ja see on p\u00fcsinud \u00fcsna stabiilsena,” s\u00f5nas Rakaselg.<\/p>\n
Kergema erivajadusega lapsed vajavad tuge k\u00fcll, aga \u00f5pivad enamasti tavaklassis ja juriidiliselt nad haridusliku erivajadusega laste hulka ei kuulu.<\/p>\n
“\u00dcldtugi ei ole juriidiliselt siduv, selle tulemusena ei muutu n\u00e4iteks omavalitsusele makstava toetuse suuurus. Seda vajab ligikaudu 20 protsenti \u00f5pilastest ja seda pakub igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 raames oma kooli ps\u00fchholoog, logopeed v\u00f5i tuleb appi eripedagoog kas \u00f5piabitunniga v\u00f5i mingi muu asjaga,” selgitas haridusministeeriumi ametnik.<\/p>\n
Eripedagoog Mirell Viru kirjeldas, kuidas \u00f5petaja t\u00f6\u00f6tab klassis, kus on mitu erivajadusega \u00f5pilast. Tema s\u00f5nul on oluline ka \u00f5petajat toetada.<\/p>\n
“Minu kogemus on see, et \u00f5petatav materjal tuleb sel juhul “s\u00f6\u00f6davaks teha” tegelikult kogu klassile, j\u00f5ukohastada \u00f5ppematerjali. Ega \u00f5petaja \u00fcksi sageli k\u00f5ike ei j\u00f5uagi teha, selleks ongi olemas eripedagoog, kes seda toetab. Suures klassiruumis on vajalikud ka \u00f5petaja abid, kes on v\u00e4ga olulised tugiisikud,” r\u00e4\u00e4kis Viru.<\/p>\n
J\u00fcrgen Rakaselg \u00fctles, et sageli on toevajadus ajutine. Tihti langeb see p\u00f5hikooliajale. Enamik \u00f5pilastest saab hiljem kenasti edasi \u00f5ppida ja t\u00f6\u00f6le minna.<\/p>\n
“See ei ole n\u00fc\u00fcd k\u00fcll m\u00e4rk sellest, et kui sa oled kooliajal olnud selle kolmandiku seas, kes mingil hetkel on tuge vajanud, siis on sinu v\u00e4ljavaated lootusetud. Ka \u00fclikoolid arvestavad sellega juba praegu, et \u00fcli\u00f5pilaste hulgas on selliseid, kes vajavad mingisugust tuge v\u00f5i kohandust,” t\u00f5des Rakaselg.<\/p>\n
Ka t\u00f6\u00f6andjad arvestavad \u00fcha enam sellega, et m\u00f5ni t\u00f6\u00f6taja vajab teatud tuge.<\/p>\n
“Mulle tundub, et t\u00f6\u00f6j\u00f5upuuduse olukorras on paljud t\u00f6\u00f6andjad paindlikumaks muutunud, on valmis tegema kohandusi nii palju, kui see v\u00e4hegi v\u00f5imalik ja m\u00f5istlik on,” r\u00e4\u00e4kis Rakaselg.<\/p>\n
“Kasutada tuleb kogu potentsiaali, mis inimestel olemas on, sest meil ei ole kusagilt juurde tulemas neid ideaalseid inimesi, kellel ei ole \u00fcldse mingisugust toetusvajadust. Aga ka seda ei saa \u00f6elda, et see kolmandik vajab ka t\u00f6\u00f6elus mingisugust toetust. Seda kohe kindlasti mitte, see toetusevajajate hulk on kaugelt v\u00e4iksem.”<\/p>\n
Eripedagoog Mirell Viru on veendunud, et laste toetamine haridusteel areneb \u00fcha enam.<\/p>\n
“Eesm\u00e4rk ei ole ju latti madalamale lasta, vaid ehitada redel sinna, kuhu see laps siis tulevikus j\u00f5udma peab ja mis on talle j\u00f5ukohane. Kindlasti on olnud aastaid, kus teed on kiiresti sulgunud, aga see valdkond aina areneb. Ka koolikohustus ju ea poolest t\u00f5usis, eks siis erivajadustega \u00f5pilaste toetamine peab lihtsalt kaasa arenema,” r\u00e4\u00e4kis Viru.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Hariduslike erivajadustega laste arv on kasvanud ning nad moodustavad juba kolmandiku \u00f5pilastest. Koolid peaksid pakkuma neile lastele tuge…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":268118,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,406,3932,77100,21,28,29,19,2913,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-268117","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haridus","tag-haridus-ja-teadusministeerium","tag-hariduslikud-erivajadused","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-oppimine","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117211064066355544","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/268117","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=268117"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/268117\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/268118"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=268117"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=268117"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=268117"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}