{"id":268223,"date":"2026-09-04T07:49:08","date_gmt":"2026-09-04T07:49:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/268223\/"},"modified":"2026-09-04T07:49:08","modified_gmt":"2026-09-04T07:49:08","slug":"keeleteadlane-miks-kusimusi-voiks-keele-kohta-rohkem-kusida-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/268223\/","title":{"rendered":"Keeleteadlane: miks-k\u00fcsimusi v\u00f5iks keele kohta rohkem k\u00fcsida | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Juuni l\u00f5pus toimus Br\u00fcsselis j\u00e4rjekorras kaheksas preskriptivismiuurijate konverents<\/a>. Keeleline preskriptivism on usk, et keelt saab kasutada “\u00f5igesti” ja “valesti”. Sealjuures ei huvituta, millised mustrid on keelekasutuses tegelikult kujunenud v\u00f5i kas kunagi seatud normid on t\u00e4nap\u00e4eval p\u00f5hjendatud.<\/p>\n

Preskriptivismiuurijad keskenduvad sellise suhtumise, samuti keeleideoloogiate ja -hoiakute tagaj\u00e4rgedele erisugustes valdkondades alates keelekorraldusest ja kooli\u00f5petusest kuni meedia ja isegi s\u00f5pradevahelise suhtluseni v\u00e4lja.<\/p>\n

Kaks aastat tagasi kirjutasin sama konverentsi j\u00e4rel arvamusartikli<\/a>, et keelekasutuse peale vihastamise asemel tuleb seda uurida. N\u00fc\u00fcdki k\u00e4sitleti konverentsil seda aegade ja rahvaste \u00fclest n\u00e4htust: teiste inimeste keele kritiseerimist.<\/p>\n

Sel aastal oli neli plenaarettekannet, millest \u00fche pidas Briti keeleteadlane Emma Humphries. Ta t\u00f5i n\u00e4iteid sellest, kuidas teiste keelekasutus on l\u00e4bi aegade toonud inimestes esile “f\u00fc\u00fcsilisi” reaktsioone. Ehkki sajandid on erinevad, leidub p\u00f5lastavat suhtumist teiste keelekasutuse suhtes nii 1874. aastal (these phrases shock the ear ‘need v\u00e4ljendid \u0161okeerivad k\u00f5rva’) kui ka 2022. aastal (fractured retinas and bleeding ears I’m going to need a defibrillator ‘silmad on katki ja k\u00f5rvad veritsevad, mul l\u00e4heb kohe defibrillaatorit vaja’).<\/p>\n

Ajalooliselt on keelekasutuse kritiseerimine olnud t\u00fc\u00fcpilisem suulises keeles (ehkki ka ajakirjanduses on alati vastavaid kirjutisi olnud). Samas on internet teinud eriti lihtsaks v\u00f5imaluse teiste keelekasutuse peale vihastada ja seda kohe ka v\u00e4lja n\u00e4idata.<\/p>\n

Sotsiaalmeediaplatvormidel ja mujal saab jagada m\u00e4rkamisi keelelistest vigadest v\u00f5i apsudest, et teised saaksid neid kommenteerida. Kaasa elada n\u00e4iteks selliste k\u00fcsimustega nagu “Kas meil on lubatud inimesi s\u00f5naraamatuga m\u00f5rvata?” ja “Ta v\u00e4\u00e4rib karistust!!!!!!”. P\u00f6\u00f6rane ju? Ometi t\u00f5si, Humphries on seesugused n\u00e4ited kokku toonud raamatus “Linguistic Insecurities and Authorities<\/a>” (‘Keeleline ebakindlus ja autoriteedid’; John Benjamins, 2025).<\/p>\n

Lisaks on Humphries loonud veebilehe Your Wrong<\/a> (mille pealkiri m\u00e4ngib inglise your ‘sinu’ ja you’re ‘sa oled’ k\u00f5lasarnasuse ja sisulise erinevusega), kuhu saab postitada m\u00e4rkamisi preskriptivistliku suhtumise ilmingutest \u2013 et keegi kommenteerib kellegi teise keelekasutust, nt raamatus, filmis, sarjas, vestluses s\u00f5pradega. Ettev\u00f5tmise eesm\u00e4rgiks on uurida ja t\u00f5sta teadlikkust (\u00fcleolevalt) preskriptivistliku suhtumise v\u00f5imalikust negatiivsest m\u00f5just.<\/p>\n

Ka prantsuse keeleteadlane Linda Pilli\u00e8re r\u00e4\u00e4kis oma plenaarettekandes standardkeele ideoloogia levikust popkultuuris. Ta t\u00f5i v\u00e4lja, et telesaadetes on preskriptiivseid stseene, kus enamasti ei l\u00fckata keeleideoloogilisi hoiakuid \u00fcmber. Seel\u00e4bi s\u00fcveneb popkultuuri tarbijates arusaam, et teiste keelekasutuse kritiseerimine on normaalne ja \u00f5igustatud (publikust kommenteeriti, et v\u00f5ib-olla on sarja kirjutanud inimene m\u00f5nikord tahtnud t\u00e4nitajat justnimelt halvas valguses n\u00e4idata).<\/p>\n

Et ajaloos on preskriptiivsetel v\u00e4lja\u00fctlemistel olnud v\u00e4he m\u00f5ju tegelikule kasutusele, aga seevastu olnud suur m\u00f5ju keeleideoloogiate ja -hoiakute levimisele ning s\u00fcvendamisele, nentis oma ettekandes hollandi keeleteadlane Gijsbert Rutten.<\/p>\n

Preskriptivismi \u00fcks m\u00f5jusid on n\u00e4iteks see, et osa inimesi ootab, et oleks mingisugune asutus, autoriteet, n-\u00f6 keelepolitsei, kes lokkava keelelise “kaose” ja “allak\u00e4igu” k\u00e4sile v\u00f5taks. L\u00e4bi ajaloo on alati olnud rohkem levinud diskursus, milles keel k\u00e4ib alla \u2013 aga kui kaugele alla see siis langeda saab?<\/p>\n

Leedu keeleteadlane Loreta Vaicekauskien\u0117 k\u00e4sitleski enda plenaarettekandes sedasama m\u00fc\u00fcti, et inimesed “ei oska oma keelt”. T\u00e4psemalt r\u00e4\u00e4kis ta uskumusest, et leedu lapsed ei oskavat enam kirjutada (seegi m\u00fc\u00fct on aegade\u00fclene ja alati on arvatud, et enam lapsed keelt ei oska). Ta kogus koos kolleegidega aastatest 1949\u20132021 ligi 7500 koolit\u00f6\u00f6d, millest 80 protsendil olid n\u00e4ha \u00f5petajate parandused.<\/p>\n

Anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas, et tegelik probleem polnud \u00f5pilastes. Nimelt hakati p\u00e4rast 1999. aastal kehtestatud riigieksameid koolitundides enamasti drillima selle testi jaoks, mist\u00f5ttu \u00f5petajad ka parandasid \u00f5pilaste t\u00f6id palju rangemalt kui enne 1990ndaid. Kui \u00f5igekirja ja kirjavahem\u00e4rkide vigade arv oli perioodidel 1949\u20131989 ja 1990\u20132021 j\u00e4\u00e4nud suhteliselt samasuguseks, siis “heakeelsus-” ja stiiliparandused t\u00f5usid h\u00fcppeliselt.<\/p>\n

Vaicekauskien\u0117 j\u00e4reldas, et mitte lapsed ei kirjuta halvemini kui nende vanemad, vaid keeleoskuse n\u00e4iline allak\u00e4ik tuleneb hoopis preskriptiivsete paranduste kasvust ja liiga keeruliseks aetud reeglitest. \u00dcle poole parandustest olid ebavajalikud “vead”: palju rohkem kui varem loeti sel sajandil rangeks veaks k\u00f5nekeelseid v\u00e4ljendeid ning stiilik\u00fcsimusi nagu s\u00f5nakordus ja sides\u00f5naga lause alustamine. Samas mitmetele parandustele ei leidnud keeleteadlased \u00fcldse p\u00f5hjendust.<\/p>\n

Niisiis on leedu keele tundides fookus p\u00e4devuse m\u00f5\u00f5tmisel testi sooritamises, mitte keelekasutuse ehk suhtlusv\u00f5ime arendamisel. Kumba aga l\u00e4heb p\u00e4rast kooli, elus rohkem vaja?<\/p>\n

Ameerika keeleteadlane Anne Curzan r\u00e4\u00e4kis oma plenaarettekandes sellest, et tegelikult on nii keelepraktikutel, keeleteadlastel kui ka lihtsalt keelehuvilistel k\u00f5igil \u00fcks \u00fchine taust: me k\u00f5ik hoolime ja huvitume keelest. Sealjuures ajavad ka keeleteadlasi m\u00f5ned s\u00f5nad turri. Oluline on see, mida selle tundega peale hakata \u2013 kas olla grammando ‘grammatikapolitsei’ (\u00fcldisemalt ‘keelepolitsei’) v\u00f5i wordie ‘s\u00f5nahuviline’ (\u00fcldisemalt ‘keelehuviline’).<\/p>\n

Curzani \u00fcks s\u00f5numeid oli, et meis k\u00f5igis on olemas sisemine grammando, kellele tuleb t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata, et me ei \u00fctleks v\u00e4lja k\u00f5ike, mis tunnete t\u00f5ttu p\u00e4he tuleb. See on tavaline, et mingid s\u00f5nad v\u00f5i keelekasutus ei meeldi. Selle asemel aga, et oma pahameel kohe v\u00e4lja elada, teisi kritiseerida, peaks hoopis m\u00f5tlema, miks see meid \u00e4rritab ja kas sellel on m\u00f5tet.<\/p>\n

Curzan on avaldanud raamatu “Says who? A Kinder, Funner Usage Guide for Everyone Who Cares About Words”<\/a> (‘\u00dctleb kes? Lahkem, l\u00f5busam kasutusjuhend k\u00f5igile, kes huvituvad\/hoolivad s\u00f5nadest’; Crown, 2024 \u2013 ka see pealkiri m\u00e4ngib inglise keelega, sest formaalsem oleks more fun, mitte funner). Teoses r\u00e4\u00e4gib ta teadlike keelevalikute tegemisest, et saada keele eest hoolitsejateks (ingl caretakers), mitte selle valvuriteks (gatekeepers), kes tegelevad \u00fcksnes “\u00f5ige” ja “vale” eristamisega.<\/p>\n

Keeleteadlastele on \u00fcldiselt ette heidetud \u00f5ige keele olemasolu eitamist, nagu mainis konverentsil Kanada-Ameerika keeleteadlane Don Chapman. Tema tegi uurimuse sellest, kui palju ja kellele viidatakse inglise keelen\u00f5umaterjalides (ingl usage guides). Kui \u00fcldse viidatakse, siis pigem teiste samalaadsete materjalide autoritele v\u00f5i populaarteaduslikele v\u00e4ljaannetele, mitte akadeemilistele kirjutistele ega keeleteadlastele.<\/p>\n

Chapman aga m\u00f5tiskles muheledes, et ega neist keeleteadlastest keelen\u00f5umaterjalide koostamisel just erilist kasu ju ei ole kah. Eks ta ole, n\u00e4iteks horvaadi keeleteadlane Morana Luka\u010d on oma uurimuses t\u00f5denud, et keeleteadlasi ei h\u00e4iri mitte keelekasutuse “probleemid”, vaid kasutuse \u00fcle h\u00e4daldamine.<\/p>\n

Siiski ei saa \u00f6elda, et keeleteadlased ja preskriptiivsed vaated \u00fcksteist t\u00e4ielikult v\u00e4listavad. Belgia keeleteadlased Rik Vosters, Eline Lismont ja Arman Pakhchanyan uurisid justnimelt keeleteadlaste endi, t\u00e4psemalt Belgia ja Hollandi \u00fclikoolide keeleteadlaste preskriptiivseid vaateid.<\/p>\n

Tulemuste \u00fcle arutledes nad m\u00f5tisklesid nagu Curzangi, et ehk \u00fctleb keeleteadlane teistele lihtsalt v\u00e4hem v\u00e4lja, kui neid teiste keelekasutuses midagi h\u00e4irib \u2013 mitte et neid kunagi ja \u00fcldse ei h\u00e4iri, vaid lihtsalt nad ise ei kasutaks keelt sel viisil.<\/p>\n

Eesti keeleteadlastest esinesid konverentsil Tartu \u00dclikooli nooremteadur Kristel Algvere, kes r\u00e4\u00e4kis \u00f5petajate preskriptiivsetest hoiakutest eesti keele tundides, ning Tartu \u00dclikooli teadur Elisabeth Kaukonen, kes r\u00e4\u00e4kis feministliku keeleaktivismi k\u00e4ek\u00e4igust Eestis. Siinkirjutaja pidas \u00fchisettekande koos EKI juhtivleksikograaf Margit Langemetsaga, kellega r\u00e4\u00e4kisime uue, 2025. aasta \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatu (\u00d5S) vastuv\u00f5tust<\/a> pool aastat p\u00e4rast selle ilmumist.<\/p>\n

N\u00e4iteks sisaldus osades \u00d5S-ist r\u00e4\u00e4kivates artiklites levinud m\u00fc\u00fct, justnagu oleks \u00d5S \u00f5igete\/olemasolevate s\u00f5nade loend. Konverentsi ettekanded n\u00e4itasidki, et oluline on vaadata keelehoiakute ja -m\u00fc\u00fctide kulisside taha ning k\u00fcsida miks-k\u00fcsimusi. Nii v\u00f5ib paljastuda varjatud keeleideoloogiaid ning kinnistunud arusaamu, mida peetakse tihti iseenesestm\u00f5istetavaks, ent mis ometi seda ei ole. Need on s\u00fcvenenud preskriptiivse suhtumise ehk v\u00e4ga lihtsustatult \u00f6eldes \u00f5ige-vale keele uskumise ja propageerimise tagaj\u00e4rjel.<\/p>\n

Keeleteadlasel on kohustus hoolitseda teadusliku vaate esindamise eest ja seep\u00e4rast tuleb preskriptiivsusega seotut uurida, ehkki see v\u00f5ib olla ebamugav, sest tekitab sageli vastureaktsioone. Teaduses on aga oluline k\u00fcsida: miks? Miks miski on nii kujunenud ja kas see peab nii olema?<\/p>\n

J\u00e4rgmine preskriptivismiuurijate konverents<\/a> toimub Eesti Keele Instituudi ning Tartu \u00dclikooli eesti ja \u00fcldkeeleteaduse instituudi koost\u00f6\u00f6s 2028. aastal Tallinnas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Juuni l\u00f5pus toimus Br\u00fcsselis j\u00e4rjekorras kaheksas preskriptivismiuurijate konverents. Keeleline preskriptivism on usk, et keelt saab kasutada “\u00f5igesti” ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":268224,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,6058,34,36,31,32,21,4898,103785,28,29,103786,102566,19,6462,6460,103784,25,2424,23,24,22,20,30],"class_list":["post-268223","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-keele-instituut","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-keeleteadus","tag-keelevead","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lingivstika","tag-lydia-risberg","tag-news","tag-oigekeelsus","tag-os","tag-perkriptivism","tag-populaarseimad-lood","tag-tartu-ulikool","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117211677814522150","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/268223","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=268223"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/268223\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/268224"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=268223"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=268223"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=268223"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}