{"id":268263,"date":"2026-09-04T08:32:10","date_gmt":"2026-09-04T08:32:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/268263\/"},"modified":"2026-09-04T08:32:10","modified_gmt":"2026-09-04T08:32:10","slug":"sana-bezmenova-venemaa-valimistest-tulemus-joonistatakse-nii-nagu-voimule-vaja","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/268263\/","title":{"rendered":"Sana Bezmenova Venemaa valimistest: tulemus joonistatakse nii, nagu v\u00f5imule vaja"},"content":{"rendered":"

Septembris peaksid Venemaal toimuma niinimetatud riigiduuma<\/a> valimised. Miks kasutan ma v\u00e4ljendit \u201eniinimetatud\u201c? Venemaa \u00fchiskonnas on laialt levinud narratiiv: \u201ePole t\u00e4htis, kuidas me h\u00e4\u00e4letame, loetakse nii, nagu on v\u00f5imudele vaja.\u201c Selle tagaj\u00e4rjel on kodanikel juba ammu kujunenud mulje, et valimistel osalemine on t\u00e4ielikult m\u00f5tte kaotanud, aga valimiste fakti ennast on peetud demokraatlikuks protseduuriks. Tuleb tunnistada, et mingi aja arvasin nii ka mina.<\/p>\n

2006. aastal p\u00e4rast lahtri \u201ek\u00f5igi vastu\u201c kaotamist valimissedelilt hakkasin ma detailselt valmisseadusandlust uurima. Ja j\u00e4lgisin \u00e4revusega, kuidas see s\u00fcstemaatiliselt sisu kaotas. K\u00f5ige kurvem on, et see toimus etapiviisiliselt ja m\u00e4rkamatult. Tagasivaates on n\u00e4ha, et iga muudatus oli re\u017eiimi reaktsioon tekkinud v\u00e4ljakutsetele. Ere n\u00e4ide on 2011. aasta meeleavaldused Bolotnaja v\u00e4ljakul. Riigi vastus oli n\u00f5uete karmistamine allkirjade kogumisele ja nende allkirjade lubatava praagi protsendi j\u00e4rsk langetamine. See andis v\u00f5imaluse s\u00f5ltumatutele kandidaatidele v\u00e4ljam\u00f5eldud p\u00f5hjusel \u00e4ra \u00f6elda. 2019. aasta Moskva<\/a> linnaduuma valimistel praagiti allkirjade p\u00e4rast v\u00e4lja k\u00f5ik s\u00f5ltumatud kandidaadid. Sealjuures tulid inimesed isiklikult passidega valimiskomisjoni kohale ja kinnitasid oma allkirjade ehtsust, aga ametnikud teatasid avalikult ja k\u00fc\u00fcniliselt, et nende h\u00e4\u00e4led on kehtetud.<\/p>\n

Seadusandlus muutus \u00fcheainsa eesm\u00e4rgiga \u2013 garanteerida Putini erakonnale \u00dchtne Venemaa<\/a> konstitutsiooniline enamus. See t\u00e4hendab tagada t\u00e4ielik v\u00f5imumonopol, mis lubab ainuisikuliselt otsuseid langetada, muuta konstitutsiooni ning kirjutada \u00fcmber seadusi valimiste, kohtute ja valitsuse struktuuri kohta. See on absoluutne v\u00f5im.<\/p>\n

Nii ei seisne probleem ainult kodanike osalemises v\u00f5i selles, kuidas nad h\u00e4\u00e4letavad. Seadusandlus ise on konstrueeritud nii, et v\u00e4listada igasugune valitseva erakonna monopolist ilmaj\u00e4\u00e4mise v\u00f5imalus. V\u00f5imud lihtsalt ei lase valimistele mingeid s\u00f5ltumatuid kandidaate. Ja kui keegi ka presidendiadministratsiooni hooletuse t\u00f5ttu l\u00e4bi p\u00e4\u00e4seb, neutraliseeritakse ta kampaania k\u00e4igus. V\u00f5ltsimised ja valed on ulatuslikud, aga need on ainult osa tohutust v\u00f5imu usurpeerimise mehhanismist. V\u00e4lise vaatleja jaoks loob Putin meelega demokraatliku protseduuri pildi. Tekib k\u00fcsimus: milleks talle need trikid, kui \u00fclej\u00e4\u00e4nud ametlikud erakonnad h\u00e4\u00e4letavad ilma selletagi t\u00e4ies \u00fcksmeeles v\u00f5imudega? Ja kas k\u00f5ik erakonnad on nii \u00fchtsed, nagu meile tahetakse n\u00e4idata? Me veel naaseme selle k\u00fcsimuse juurde.<\/p>\n

Olemasolev seadusandlus ja v\u00f5ltsimised tekitavad dilemma, mis provotseerib teravaid vaidlusi Vene opositsiooni sees nii riigis kui ka emigratsioonis.<\/p>\n

Valimistel osalemise pooldajad kutsuvad kodanikke oma kohust t\u00e4itma. Minimaalse osalejate arvu l\u00e4ve ei ole \u2013 valimised kuulutatakse toimunuks isegi siis, kui valimas k\u00e4ivad ainult kandidaadid ise. Teoorias muudab suur valimisaktiivsus v\u00f5ltsimised keerulisemaks, sest j\u00e4\u00e4b v\u00e4hem t\u00e4itmata sedeleid. See on peamine argument valimisjaoskonda mineku poolt.<\/p>\n

Mida teha aga valijal, kui \u00fckski erakond ei peegelda tema vaateid? Lahtrit \u201ek\u00f5igi vastu\u201c ei ole juba 20 aastat. T\u00e4na toetavad k\u00f5ik ametlikud erakonnad s\u00f5da Ukrainas<\/a>. Ainus s\u00f5javastane erakond v\u00f5eti valimistelt maha ja selle juhid on vangis. Keda valida kodanikel, kes on s\u00f5ja vastu?<\/p>\n

Teisest k\u00fcljest k\u00f5lavad \u00fcleskutsed pseudovalimisi boikottida (eriti okupeeritud territooriumidel), et protsessi mitte \u201elegitimiseerida\u201c. See seisukoht tundub loogiline. Millistest valimistest saab jutt olla, kui tulemus on ette otsustatud, elektroolilist h\u00e4\u00e4letamist ei kontrollita ja \u00f6ised sedelite kastidesse sokutamised on administratiivressursi klassika? Ei saa legitimiseerida seda, mida pole, ja tuleb tunnistada, et Venemaal valimisi pole.<\/p>\n

M\u00f5lema seisukoha probleem on selles, et valimisi peetakse ainult h\u00e4\u00e4letamiseks mingi kandidaadi POOLT. Aga mis siis, kui vaadata seda protsessi VASTU h\u00e4\u00e4letamisena? Lahtri \u201ek\u00f5igi vastu\u201c puudumise olukorras saavad valijad tinglikult asetada sellesse rolli mistahes alternatiivse kandidaadi. Peamine on valik konsolideerida.<\/p>\n

Just see p\u00f5him\u00f5te oli Aleksei Navaln\u00f5i<\/a> \u201etarga valimise\u201c p\u00f5him\u00f5tte alus. Erakonnanimekirjade j\u00e4rgi soovitati valida mistahes erakonda peale \u00dchtse Venemaa ja \u00fchemandaadilistes ringkondades k\u00f5ige tugevamat teist kandidaati. See t\u00e4hendab mitte s\u00fcmpaatiast konkreetse inimese vastu, vaid v\u00f5imumeelse kandidaadi tulemuse halvendamiseks. N\u00e4iteks kui v\u00f5imu kandidaat saab t\u00e4nu administratiivressurssidele 25%, siis \u00fclej\u00e4\u00e4nud 75% jaguneb \u00fcheksa oponendi vahel ja h\u00e4\u00e4lte \u00fchendamine teise numbri taha annab v\u00f5imaluse j\u00e4tta \u00dchtne Venemaa mandaadita. Omal ajal kutsus see esile vaidlusi: teine kandidaat v\u00f5is osutuda eemalet\u00f5ukavaks tegelaseks (kuni stalinistlike repressioonide toetajateni v\u00e4lja) ja inimesed keeldusid talle oma h\u00e4\u00e4lt andmast. Nad ei v\u00f5tnud seda sammu tehnilise protestina re\u017eiimi VASTU, vaid pidasid seda visalt kandidaadi POOLT h\u00e4\u00e4letamiseks.<\/p>\n

V\u00f5imud kasutavad seda ps\u00fchholoogilist olukorda t\u00f5husalt \u00e4ra. Valimistele seati sihilikult \u00fcles radikaalsed alternatiivsed tegelased, et valijaid eemale peletada ja panna neid kas koju j\u00e4\u00e4ma v\u00f5i h\u00e4\u00e4letama \u201estabiilsuse\u201c poolt. T\u00e4naseks on ju valimistelt t\u00e4ielikult k\u00f5rvaldatud s\u00f5javastane alternatiiv erakonna Jabloko<\/a> n\u00e4ol. Re\u017eiimile on eluliselt vajalik luua valiku puudumise olukord. S\u00f5javastase valija jaoks tekib kahvel: kas j\u00e4\u00e4da koju (ja siis joonistavad v\u00f5imud madala valimisaktiivsuse juures \u201e\u00fcldrahvaliku toetuse\u201c pildi) v\u00f5i minna ja olla sunnitud valima s\u00f5da pooldavate kandidaatide hulgast. See on kunstlikult tekitatud ummikseis.<\/p>\n

\u00dchemandaadilistes ringkondades on protestivalimise katse samuti raskendatud: \u201etarga valimise\u201c strateegia on v\u00f5imude poolt \u201eekstremistlikuks\u201c kuulutatud ja maapaos olev opositsioon kutsub boikotile.<\/p>\n

Sisuliselt on vaidlus, kas neile \u201evalimistele\u201c minna v\u00f5i mitte, m\u00f5ttetu. Protseduur on sisutuks tehtud ja sellelt on v\u00f5etud otsene m\u00f5te \u2013 kodanike tahte v\u00e4ljendamine. V\u00f5imud demonstreerivad igal juhul seda tulemust, mis on neile kasulik. K\u00f5ik vaidlused teemal \u201ekuidas sedel \u00f5igesti kasti lasta v\u00f5i valimisi \u00fcldse boikottida\u201c on m\u00e4ng Kremli v\u00e4ljakul. Riigi sees on re\u017eiim ehitanud l\u00e4bistamatu m\u00fc\u00fcri: kas sa l\u00e4hed v\u00f5i j\u00e4\u00e4d koju, paberil v\u00f5i elektroonilised arvud joonistatakse ikka nii, nagu Putini v\u00f5imul vaja on. Valimiss\u00fcsteemis on valijalt v\u00f5etud v\u00f5imalus saada kuulda v\u00f5etud.<\/p>\n

Ja siin naaseme me varem esitatud k\u00fcsimuse juurde: milleks Putinile sellised trikid, kui k\u00f5ik erakonnad h\u00e4\u00e4letavad niigi \u00fcksmeelselt? Milleks muudatused valimisseadusandluses, milleks v\u00f5ltsimised, milleks s\u00f5ltumatute kandidaatide jultunud ja avalik t\u00f5rjumine, milleks s\u00f5javastaste kandidaatide valimistelt maha v\u00f5tmine, milleks \u00fchtede opositsiooni kandidaatide tapmine ja teiste istuma panemine, milleks see visa soov anda \u00dchtsele Venemaale konstitutsiooniline enamus?<\/p>\n

Ja tundub, et vastus on ebas\u00fcndsalt lihtne: ei ole mingit \u00fcldist toetust Putinile, ei ole mingit toetust s\u00f5jale, on ainult silt, mida Putini re\u017eiim kogu j\u00f5ust ilustab ning nimetab seda demokraatiaks ja valimisteks. Ja pole v\u00e4listatud, et ka s\u00fcsteemsed erakonnad \u00fctlevad hea meelega Putini poliitikast lahti, kui neil \u00e4kki enamus tekib. Nii tuleb re\u017eiimil iga hinna eest tagada v\u00f5imumonopol ja teha n\u00e4gu, et riigis on t\u00e4ielik \u00fchtsus. Ja selle juba kooruva fassaadi taga on ainult meeletu iha hoida trooni ja teatada kogu maailmale, et \u201eVenemaa, see on Putin ja Putin, see on Venemaa\u201c. Ja need \u201evalimised\u201c on p\u00f5lev soov t\u00f5mmata Venemaa koos endaga \u00fclemaailmsesse p\u00f5lgusse, v\u00e4ljat\u00f5ugatusse, m\u00e4\u00e4rida nende \u201evalimistega\u201c k\u00f5ik venemaalased. Just seet\u00f5ttu ei ole praegu p\u00f5him\u00f5tteline see, kas inimene astub \u00fcle valimisjaoskonna l\u00e4ve v\u00f5i mitte, vaid see, kas me muudame protesti n\u00e4htavaks. Sest kas venemaalased l\u00e4hevad jaoskonda v\u00f5i mitte, keegi uurima ei hakka. Putin esitleb maailmale tulemusi ja maailm v\u00f5tab neid harjunult kui h\u00e4\u00e4letamist s\u00f5ja POOLT ja m\u00f5istab venemaalased \u00fcksmeelselt hukka.<\/p>\n

Mida saavad selles olukorras teha venemaalased v\u00e4lismaal, kuidas muuta protest n\u00e4htavaks? Vastuse andis kaudselt Vene diplomaatia. Vene F\u00f6deratsiooni v\u00e4lisministeerium saatis v\u00e4lisriikidele n\u00f5udmise piirata 20. septembril protestiaktsioone Venemaa saatkondade juures. Meie kui t\u00e4navaaktsioonide korraldajad Eestis l\u00e4heme igal juhul \u201es\u00f5javalimiste\u201c vastu protestima. See Moskva reaktsioon demonstreerib aga ilmekalt nende peamist hirmu. Nad kardavad, et emigratsioonis olevad venemaalased fikseerivad rahvusvahelise kogukonna ees selle, et \u201es\u00f5javalimised\u201c on v\u00f5ltsing ning kaugelt mitte k\u00f5ik Venemaa kodanikud ei toeta praegust re\u017eiimi ja s\u00f5da.<\/p>\n

20. septembril kell 12 kutsume me k\u00f5iki soovijaid protestiga \u00fchinema ja tegema teatavaks oma h\u00e4\u00e4le \u201es\u00f5javalimiste\u201c vastu.<\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeri<\/a>Loe kommentaare (1)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Septembris peaksid Venemaal toimuma niinimetatud riigiduuma valimised. Miks kasutan ma v\u00e4ljendit \u201eniinimetatud\u201c? Venemaa \u00fchiskonnas on laialt levinud narratiiv:…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":268264,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[120,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,86934,103,28,29,95,108,19,25,27447,23,24,13479,262,22,20,96,103794,30,661,92,93,94],"class_list":["post-268263","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-aleksei-navalnoi","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-jabloko","tag-kreml","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-moskva","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-riigiduuma","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uhtne-venemaa","tag-ukraina","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-venemaa","tag-venemaa-valimised","tag-viimased-uudised","tag-vladimir-putin","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117211846917040146","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/268263","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=268263"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/268263\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/268264"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=268263"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=268263"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=268263"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}