![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/3793579h8e76t24.png\"\/)
Viibimiskeelu kestvus tundides Autor\/allikas: PPA<\/p>\nPPA peadirektori aset\u00e4itja Kristi M\u00e4e s\u00f5nul on 17. aprillist rakendunud regulatsioon andnud politseile v\u00f5imaluse kohaldada viibimiskeeldu senisest pikemalt.<\/p>\n
“Kui vaadata tervikstatistikat, on viibimiskeeldu selle perioodi jooksul rakendatud 142 juhtumil,” m\u00e4rkis M\u00e4e. Ta t\u00e4psustas, et viiendikul juhtumitest on rakendatud maksimumperioodi ehk 72 tundi ning 25 protsendil juhtudest on m\u00e4\u00e4ratud 48-tunnine viibimiskeeld. Varem oli maksimaalne viibimiskeeld 12 tundi.<\/p>\n
M\u00e4e kinnitusel on pikaajalisem viibimiskeelu regulatsioon ennast igati \u00f5igustanud, sest pikema keelu puhul on v\u00e4givalla korduvus v\u00e4iksem.<\/p>\n
“Kui me vaatasime konkreetseid juhtumeid, tuli v\u00e4lja, et seal, kus oli m\u00e4\u00e4ratud pikem viibimiskeeld ja eriti just 72 tundi, oli v\u00e4givalla korduvus v\u00e4iksem,” s\u00f5nas M\u00e4e.<\/p>\n
Viibimiskeelu pikkust hinnatakse M\u00e4e s\u00f5nul l\u00e4htuvalt sellest, kas juhtumi juures on lapsed ning kas ajavahemiku jooksul on v\u00f5imalik leida teenuseid ja abi otsimise v\u00f5imalusi.<\/p>\n
“Oleme koostanud riskihindamise maatriksi, mis puudutab 48 kuni 72 tunni pikkust ehk maksimumm\u00e4\u00e4ras viibimiskeeldu. See l\u00e4htub konkreetsest olukorrast s\u00fcndmuskohal, aga indikaatorid, mida kaaluda, on n\u00e4iteks varasemad juhtumid, korduvus ning tunnetus, kas oht v\u00f5ib eskaleeruda. Kindlasti on oluline s\u00fcndmuse toimumise aeg \u2013 n\u00e4iteks kas on reede v\u00f5i laup\u00e4ev v\u00f5i algavad \u00e4sja pikad p\u00fchad. Sellisel juhul ei pruugi 12-tunnise viibimiskeelu korral tekkida ohvril v\u00f5imalust p\u00f6\u00f6rduda ohvriabisse v\u00f5i j\u00f5uda mingite teenusteni,” r\u00e4\u00e4kis M\u00e4e.<\/p>\n
M\u00e4e \u00fctles, et ametnikud vaatavad ka ohvri seisundit: kas ta vajab rohkem v\u00f5i v\u00e4hem aega rahunemiseks, esmaseks n\u00f5ustamiseks v\u00f5i selleks, et luua endale \u00fclevaade \u00f5iguslikest v\u00f5imalustest.<\/p>\n
“Neljandaks on teenuste k\u00e4ttesaadavus \u2013 kas j\u00e4rgnevatel p\u00e4evadel on k\u00e4ttesaadavad ohvriabi, sotsiaalteenused, lastekaitse v\u00f5i kohus. Kui teenused on kohe k\u00e4ttesaadavad, ei pea aeg olema 72 tundi, aga kui ei ole, siis annab pikem viibimiskeeld ohvrile aega kaitsemeetmete planeerimiseks. Sellest me l\u00e4htumegi,” selgitas M\u00e4e.<\/p>\n
K\u00f5ige rohkem kohaldab politsei siiski j\u00e4tkuvalt 12-tunnist viibimiskeeldu.<\/p>\n
“See t\u00e4hendab, et on hinnatud, et eskaleerumise oht on madalam ja tegemist ei ole korduva s\u00fcndmusega. Kui see toimub n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6p\u00e4eval, on ohvril v\u00f5imalik kohe abi saamiseks kuhugi p\u00f6\u00f6rduda ja ta on olukorras, kus ta suudab otsuseid langetada \u2013 see on p\u00f5hjus, miks rakendatakse 12-tunnist viibimiskeeldu. See, kas v\u00e4givallatseja viiakse kainenema v\u00f5i peab ta ise leidma endale koha, kus olla 12 tundi, s\u00f5ltub konkreetsest olukorrast,” s\u00f5nas M\u00e4e.<\/p>\n
Pikem keeld on lahendanud kriisiolukordi<\/p>\n
M\u00e4e t\u00f5i v\u00e4lja kaks n\u00e4idet, kus 72-tunnisest viibimiskeeldu on kasutatud. \u00dcks juhtum leidis aset augustis L\u00f5una-Eestis, kus mees muutus nii verbaalselt kui ka f\u00fc\u00fcsiliselt agressiivseks p\u00e4rast seda, kui naine l\u00e4ks teda diivanilt \u00e4ratama. Kuna s\u00fcndmuskohal viibis ka kolm v\u00e4ikest last, kohaldati mehele 72-tunnist viibimiskeeldu. Viis p\u00e4eva hiljem toimunud kohtumisel piirkonnapolitseinikuga j\u00f5udsid nii naine kui ka v\u00e4givallatsejast mees \u00fchise arutelu tulemusel vajalike teenusteni.<\/p>\n
Teine n\u00e4ide p\u00e4rineb maikuust Tallinnast. Selles intsidendis viskas mees naise kodust v\u00e4lja, olles \u00e4rritunud, et naine k\u00e4is kollegidega peol. Ka selles f\u00fc\u00fcsilise v\u00e4givallaga p\u00e4\u00e4dinud juhtumis kehtestasid politseinikud 72-tunnise viibimiskeelu, mis v\u00f5imaldas naisel turvaliselt koju tagasi minna.<\/p>\n
Tugikeskused n\u00e4evad probleemi vaimses v\u00e4givallas<\/p>\n
P\u00e4rnu naiste tugikeskuse juhi Margo Orup\u00f5llu s\u00f5nul ei ole seadusemuudatuse m\u00f5ju aga nendeni veel otseselt j\u00f5udnud ning tal puudub uue regulatsiooni m\u00f5ju kohta t\u00e4pne teadmine. Orup\u00f5ld selgitas, et tugikeskuse poole p\u00f6\u00f6rduvad kliendid ei pruugi ise teadagi, kas politsei on v\u00e4givallatsejale viibimiskeelu m\u00e4\u00e4ranud v\u00f5i kui pikaks ajaks, sest kriisihetkel ei ole see ohvri jaoks esmane mure.<\/p>\n
Siiski n\u00e4eb ta seadusemuudatuses naisele toetavat v\u00f5imalust, kuna see annab talle aega rahulikult otsuseid teha, teades, et v\u00e4givaldset osapoolt hetkel kodus ei ole.<\/p>\n
Suuremaks probleemiks peab Orup\u00f5ld praegu hoopis vaimse v\u00e4givalla kasvu. Tema s\u00f5nul iseloomustab kodust vaimset terrorit pidev kontrolliv k\u00e4itumine. Selliste juhtumite puhul politseid tihti ei kutsuta, kuna puuduvad otsesed t\u00f5endid, mis on tugikeskuse juhi hinnangul v\u00e4ga halb olukord. Lisaks takistab asjade lahendamist see, et isegi t\u00f5endatava v\u00e4givalla korral keeldub naine sageli hiljem \u00fctluste andmisest, mist\u00f5ttu ei saa juhtumid lahendust, kuigi menetlus v\u00f5ib olla kohapeal algatatud.<\/p>\n
“Kui naine ise keeldub \u00fctluste andmisest, v\u00f5ib politsei kas v\u00f5i k\u00e4te peal k\u00f5ndida \u2013 ilma naise koost\u00f6\u00f6ta see asi v\u00e4ga edasi ei l\u00e4he,” \u00fctles Orup\u00f5ld.<\/p>\n
MT\u00dc Naiste tugi- ja teabekeskuse juht Pille Tsopp-Pagan \u00fctles samuti, et Tartumaa ja P\u00f5lvamaa tugikeskused pole pikema viibimiskeeluga kaasnevat muutust m\u00e4rganud. “V\u00f5imalik, et meieni pole neid ohvreid j\u00f5udnud, sest neil on aega asju pakkida ja m\u00f5elda,” s\u00f5nas Tsopp-Pagan. Tema s\u00f5nul olekski k\u00f5ige otsesem muudatuse m\u00f5ju tugikeskustele see, et akuutset ajutiselt \u00f6\u00f6maja vajajate arv kahaneks. Seda pole aga juhtunud.<\/p>\n
“Samas on meil see arv ka muidu v\u00e4ike: umbes 300 meieni j\u00f5udnud naisest vajab l\u00fchemat v\u00f5i pikemat peatust 26 naist,” s\u00f5nas Tsopp-Pagan eelmise aasta andmete p\u00f5hjal. “T\u00e4navu see arv pole muutunud,” lisas ta.<\/p>\n
Viibimiskeelu kestvus tundides Autor\/allikas: PPA<\/p>\n
Tulevikus soovitakse rikkumistele rangemaid tagaj\u00e4rgi<\/p>\n
Kristi M\u00e4e m\u00f6\u00f6nis, et viibimiskeelu praktika ja regulatsiooni parandamisel on veel arenguruumi.<\/p>\n
M\u00e4e s\u00f5nul pole politseil infot, kui palju on juhtumeid, kus viibimiskeeldu oleks rikutud. “Minuni praegu ei ole j\u00f5udnud selliseid kaasusi, kus oleks viibimiskeeldu rikutud. Aga me ei ole veel nii detailselt sinna sisse vaadanud, edaspidi kindlasti teeme seda,” s\u00f5nas M\u00e4e.<\/p>\n
Karistus\u00f5iguslikus ehk kriminaalmenetluse vaates politseil hetkel viibimiskeelu rikkumise eest regulatsiooni ei ole.<\/p>\n
“P\u00f5him\u00f5tteliselt me palume viibimiskeelu rikkujal seda t\u00e4ita. Vajadusel on meil \u00f5igus kasutada vahetut sundi ja kui rikkumist ikkagi j\u00e4tkatakse, on meil \u00f5igus m\u00e4\u00e4rata sunniraha kuni 9600 eurot,” r\u00e4\u00e4kis M\u00e4e.<\/p>\n
M\u00e4e m\u00e4rkis, et osades teistes riikides on rikkumise eest ette n\u00e4htud rangemad s\u00fcsteemid ning viibimiskeelu enda aeg v\u00f5ib ulatuda lausa n\u00e4dalateni. M\u00e4e hinnangul on see kindlasti koht, kus Eesti saaks oma v\u00f5imaluste paketti tulevikus veelgi paremaks muuta.<\/p>\n
“Mina \u00fctleksin nii, et uue viibimiskeelu regulatsiooni j\u00f5ustamisega oleme p\u00e4ris kenasti alustanud. Kindlasti saame veel paremaks, sest meil on veel palju infotehnoloogilisi lahendusi, mis aitaksid seda protsessi kiiremaks teha. Sellega me tegeleme kindlasti edasi ja l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla teemal oma inimeste koolitamine on kestev protsess. Seda, et k\u00f5ik on superhea ja arenguruumi pole, ma k\u00fcll ei julgeks v\u00e4ita,” lausus M\u00e4e.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"PPA peadirektori aset\u00e4itja Kristi M\u00e4e s\u00f5nul on 17. aprillist rakendunud regulatsioon andnud politseile v\u00f5imaluse kohaldada viibimiskeeldu senisest pikemalt.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":268276,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[103797,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,9011,28,29,103798,19,353,25,23,24,22,20,60,41963,30],"class_list":["post-268275","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-72-tunnine-viibimiskeeld","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-lahisuhtevagivald","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lsv","tag-news","tag-politsei","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viibimiskeeld","tag-viibimiskeeld-perevagivallatsejale","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117211894201334148","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/268275","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=268275"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/268275\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/268276"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=268275"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=268275"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=268275"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}