{"id":268359,"date":"2026-09-04T10:21:08","date_gmt":"2026-09-04T10:21:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/268359\/"},"modified":"2026-09-04T10:21:08","modified_gmt":"2026-09-04T10:21:08","slug":"eestis-on-suureparased-eeldused-et-meelitada-siia-ai-maailma-superstaarid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/268359\/","title":{"rendered":"Eestis on suurep\u00e4rased eeldused, et meelitada siia AI-maailma superstaarid!"},"content":{"rendered":"<p>Nagu lennuki lendamine, j\u00f5uavad ka Instagrami reels\u2019id meie ekraanidele justkui v\u00f5luv\u00e4el. Kuid need miljardid jagamised, otsingud ja talletused eeldavad f\u00fc\u00fcsilist taristut.<\/p>\n<p>Energia- ja muude ressursside liigkasutus ning ennustatav valgekraede t\u00f6\u00f6kohtade kadumine on miski, mida heidetakse ette 21. sajandi internetile ehk AI-tehastele ja andmekeskustele. Olgugi et m\u00f5ningatel etteheidetel on alust, ei ole see teema nii \u00fche\u00fclbaline, kui sotsiaalmeedias paistab.<\/p>\n<p>Inimene kardab reeglina seda, mida ta ei m\u00f5ista, ja sellest, mida ta ei m\u00f5ista, tahab ta lahti saada. Mis siis \u00fcldse on AI-tehas? Ja mis asi on andmekeskus? <\/p>\n<p>Keskmise nutitelefoni ja arvutit omava inimese jaoks on oluline m\u00f5ista, et tehisaru vajab samuti f\u00fc\u00fcsilist majutust p\u00e4rismaailmas.<\/p>\n<p>Maakeeli v\u00f5iks \u00f6elda, et iga AI-tehas on ka andmekeskus, aga iga andmekeskus pole AI-tehas. AI-tehas on tehisaru t\u00f6\u00f6koormustele optimeeritud arvutustaristu, mille keskmes on \u00fcks v\u00f5i mitu superarvutit v\u00f5i suure j\u00f5udlusega serveriklastrit. Seal arendatakse, treenitakse, peenh\u00e4\u00e4lestatakse ja k\u00e4itatakse tehisarumudeleid. Kui \u00fcldotstarbeline andmekeskus pakub mitmesuguseid arvutus-, andmesalvestus- ja v\u00f5rguteenuseid, siis AI-tehase riistvara, tarkvara ja jahutuss\u00fcsteemid on kavandatud eesk\u00e4tt mahukate AI-arvutuste jaoks.<\/p>\n<p>Keeruline kirjeldus, aga mida see t\u00e4hendab? Keskmise nutitelefoni ja arvutit omava inimese jaoks on oluline m\u00f5ista, et tehisaru vajab samuti f\u00fc\u00fcsilist majutust p\u00e4rismaailmas. Iga inimese algatatud viiba ja skrollimise taga, mis toob telefoniekraanile jalgpallim\u00e4ngude tulemusi v\u00f5i kassiklippe, t\u00f6\u00f6tavad masinad, mis t\u00f6\u00f6tlevad andmeid.<\/p>\n<p>Ja \u00fcllatus-\u00fcllatus: kui inimene ise loob millegi j\u00e4rele n\u00f5udluse, on vaja luua ka pakkumus. See t\u00e4hendab, et kirjeldatud masinad n\u00f5uavad meie n\u00f5udluse rahuldamiseks elektrit ja jahutust.<\/p>\n<p>Erinevates k\u00f5rgtehnoloogilistes keskustes on kasutusel erinevat t\u00fc\u00fcpi jahutused. M\u00f5ni n\u00f5uab suurtes kogustes vett, teises kasutatakse vett ainult t\u00f6\u00f6tajate sanitaarvajaduste rahuldamiseks.<\/p>\n<p>Kuna Ameerika \u00dchendriigid on hetkel maailmas andmekeskuste ehitamise ning AI arendamise lipulaev, p\u00e4rineb veekasutusega seotud h\u00fcsteeria just suure lombi tagant. Ja nagu \u00fcks juuksekarv peas on liiga v\u00e4he, aga supis liiga palju, on selles diskursuses v\u00f5tmeteemaks sobilik ja v\u00e4hem sobilik asukoht.<\/p>\n<p>Kuiva ja kuuma kliimasse ehitamine paneb proovile kohaliku \u00f6kos\u00fcsteemi ja v\u00f5ib tekitada probleeme ning furoori kohas, kus veevarustus on juba eos murekoht, sest kuumas kliimas n\u00f5uab andmekeskus jahutuseks rohkem loodusressursse. Ja kui elektrit toodetakse meetodil, mis n\u00f5uab elektrijaama jahutamiseks suures koguses vett, on kuri t\u00f5epoolest karjas. <\/p>\n<p>Soomes on AI-tehaste ja andmekeskuste buum juba mitu aastat kestnud ning viimaks on kord ka meie k\u00e4es.<\/p>\n<p>Seet\u00f5ttu on kliimas\u00f5bralik lahendus rajada erinevat t\u00fc\u00fcpi andmekeskuseid soojade, energeetika m\u00f5istes fossiilk\u00fctustest s\u00f5ltuvate ja veevaeste kohtade asemel piirkondadesse, kus esikohal on tuule- ja p\u00e4ikeseenergia. Kasuks tuleb loomulikult ka k\u00fclm kliima, mis aitab oluliselt jahutuskoormust \u00e4ra v\u00f5tta. <\/p>\n<p>Just seet\u00f5ttu vaatavad aina suuremad nimed keskmisest jahedama kliimaga riikide poole. Soomes on AI-tehaste ja andmekeskuste buum juba mitu aastat kestnud ning viimaks on kord ka meie k\u00e4es. Eesti kliima spetsiifikast l\u00e4htuvalt on v\u00f5imalik tulevikus andmekeskustest tekkivat j\u00e4\u00e4ksoojust samuti \u00e4ra kasutada, n\u00e4iteks keskk\u00fcttev\u00f5rgus.<\/p>\n<p>Kui sotsiaalmeedias on stampv\u00e4iteks saanud, et iga m\u00f5ttevahetus ChatGPT, Claude\u2019i v\u00f5i m\u00f5ne muu keelemudeliga neelab terve pudeli vett, tasuks sellesse v\u00e4itesse suhtuda tervisliku skepsisega, sest reaalsuses v\u00f5ib \u00fche keskmise viiba veekasutus olla kordades v\u00e4iksem. <\/p>\n<p>Saue vallas H\u00fc\u00fcrus 2022. aastast t\u00f6\u00f6tanud Greenergy Data Centers ongi \u00fcks sellistest andmekeskustest, mis m\u00f5istab ja rakendab j\u00e4tkusuutlikke toimep\u00f5him\u00f5tteid. Nimelt on H\u00fc\u00fcru andmekeskuses suletud jahutusring, kus serverite jahutamiseks kohalikku p\u00f5hjavett ei kasutatagi. S\u00fcsteemis ringleb gl\u00fckoolilahus ning keskuse igakuine veetarbimine on v\u00f5rreldav \u00fche viieliikmelise pere omaga.<\/p>\n<p>Eestlaste diginutt ning p\u00f5hjamaine kliima on suurep\u00e4rased eeldused, et meelitada siia AI-maailma superstaarid, mis v\u00f5ib olla meie j\u00e4rgmine majanduskasvu vedur. Ots on juba lahti tehtud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Nagu lennuki lendamine, j\u00f5uavad ka Instagrami reels\u2019id meie ekraanidele justkui v\u00f5luv\u00e4el. Kuid need miljardid jagamised, otsingud ja talletused&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":268360,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[74312,375,3312,131,378,2881,679,74313,130,2206,37,33,35,635,2717,34,36,25590,49066,1602,57441,45893,74311,74310,6007,11018,14307,11393,46207,373,28124,3155,387,74314,1999,5282,19593],"class_list":["post-268359","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-adblue","tag-ai","tag-apple","tag-ari","tag-auto","tag-autojuht","tag-autoleht","tag-autotund","tag-business","tag-chatgpt","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elektriauto","tag-elisa","tag-estonia","tag-estonian","tag-hubriidauto","tag-jaarada","tag-liiklus","tag-operatsioonisusteem","tag-pistikhubriid","tag-rehv","tag-rehvitakso","tag-samsung","tag-smart-id","tag-soiduk","tag-starlink","tag-sulearvuti","tag-tehisintellekt","tag-tehnoulevaatus","tag-tele2","tag-telefon","tag-telefoninumbri-otsing","tag-telia","tag-valguskaabel","tag-xiaomi"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117212275465204404","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/268359","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=268359"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/268359\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/268360"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=268359"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=268359"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=268359"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}