![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/3793669hba4ft24.png\"\/)
Peamise leiuna t\u00f5useb Eestis aasta keskmine temperatuur iga 1 \u00b0C \u00fcleilmse soojenemise kohta umbes 1,5 \u00b0C. Autor\/allikas: Velle Toll<\/p>\nKliimamuutusi prognoosides p\u00fc\u00fcavad teadlased enamasti v\u00e4lja selgitada, milline n\u00e4eb kliima v\u00e4lja kindlal ajahetkel, n\u00e4iteks aastal 2050 v\u00f5i 2100. V\u00e4rskes t\u00f6\u00f6s sidusid teadlased kohalikud muutused aga otse globaalse soojenemise ulatusega. “Ei ole vahet, kas kaks kraadi juhtub pessimistlikuma projektsiooni j\u00e4rgi aastal 2040 v\u00f5i optimistlikuma projektsiooni j\u00e4rgi aastal 2070 v\u00f5i 2090. T\u00e4htis on see, mida Eesti kliima teeb, kui see tase k\u00e4tte j\u00f5uab,” selgitas t\u00f6\u00f6 juhtivautor ja Tartu \u00dclikooli atmosf\u00e4\u00e4ri kaugseire kaasprofessor Erko Jakobson.<\/p>\n
Peamise leiuna t\u00f5useb Eestis aasta keskmine temperatuur iga 1 \u00b0C \u00fcleilmse soojenemise kohta umbes 1,5 \u00b0C. \u00dchtlasi n\u00e4eb v\u00e4ga k\u00fclmi ilmu \u00fcha harvem ning sagenevad kuumad p\u00e4evad, troopilised \u00f6\u00f6d ja kuumalained. Teisis\u00f5nu v\u00f5ib Eestis soojal aastaajal juba kliimamuutusi oma silmaga n\u00e4ha ja omal nahal tajuda.<\/p>\n
Peamise leiuna t\u00f5useb Eestis aasta keskmine temperatuur iga 1 \u00b0C \u00fcleilmse soojenemise kohta umbes 1,5 \u00b0C. Autor\/allikas: Velle Toll<\/p>\n
N\u00e4htav kliimamuutus<\/p>\n
Tulevikuvisiooni loomiseks jooksutasid uurijad 31 \u00fcleilmset kliimamudelit. Jakobson nentis, et avalikkuse ootused kliimaprognooside t\u00e4psusele on paraku sageli m\u00e4rksa suuremad kui teaduse suutlikkus. “M\u00f5ned omavalitsused tahavad meilt teada k\u00fcla t\u00e4psusega, kuidas kliima \u00fches v\u00f5i teises kohas muutub. Me ei saa seda teha \u2013 isegi kui matemaatiliselt oleks v\u00f5imalik seda maakonna t\u00e4psusega teha, poleks see m\u00f5ttekas ja sisuliselt valetaksime,” nentis Erko Jakobson.<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fcsist ilmnes. et Eesti talved soojenevad m\u00e4rksa tempokamalt kui suved. Iga \u00fcleilmse lisakraadi kohta kerkib Eesti talvine keskmine temperatuur 1,9 \u00b0C kraadi v\u00f5rra, suvine temperatuur aga 1,3 \u00b0C. Pakasep\u00e4evade arv kahaneb iga soojeneva kraadi kohta 13 protsenti. Kuigi pehmemad talved aitavad s\u00e4\u00e4sta k\u00fcttekuludelt, v\u00f5ivad sellega kaasneda omaette probleemid. N\u00e4iteks ei anna teadlased kuigi palju lootust talispordi harrastajatele.<\/p>\n
“K\u00fclmap\u00e4evade v\u00e4henemist me prognoosime, aga seda, kas nende k\u00fclmap\u00e4evade ajal ka lund sajab, me tegelikult ei tea. Igatahes peaks lund Eestis ka k\u00f5ige pessimistlikuma prognoosi j\u00e4rgi kuni sajandi l\u00f5puni esinema. See, et meil oli siin pikk sulavaba aeg, saab aga suusatajatele pigem helgeks m\u00e4lestuseks,” lisas Jakobson. Veelgi proosalisemad v\u00e4ljakutsed ootavad p\u00f5llupidajaid, kuna sulailmadega vahelduvad k\u00fclmad ohustavad muidu lume eest kaitstud talivilju.<\/p>\n
Soojenevas kliimas intensiivistub \u00fchtlasi kogu planeedi veeringe. Iga globaalselt lisanduva soojakraadi pealt kasvab Eestis sademete hulk keskmiselt ligikaudu 31 millimeetri ehk 4,6 protsendi v\u00f5rra.<\/p>\n
Lisasademed langevad maha peamiselt talvel ja s\u00fcgisel, suvised prognoosid j\u00e4id aga mudelites ebaselgeks. V\u00f5tmerolli m\u00e4ngib seejuures Eesti asukoht. “Vaatasime suuremat pilti ehk kogu L\u00e4\u00e4nemere piirkonda ja kaugemale l\u00f5unasse. Seal joonistus selgelt v\u00e4lja, et enam-v\u00e4hem meie juurest l\u00e4hebki piir: suviti l\u00e4heb l\u00f5una pool kuivemaks ja p\u00f5hja pool m\u00e4rjemaks,” r\u00e4\u00e4kis teadlane.<\/p>\n
Igal juhul t\u00f5otab muutuda suvine h\u00fcdroloogiline pilt Eestis kontrastsemaks. L\u00fchikesed valingvihmad uhavad p\u00f5ldudelt mulla ja toitained, suutmata samas leevendada taimede p\u00f5uastressi.<\/p>\n
“Rahuliku vihmaga ilmade asemel tuleb sageli pool sademetest alla m\u00f5ne tunniga. See vesi ei j\u00f5ua maa sisse imbuda, vaid jookseb kohe kraavidesse ja j\u00f5gedesse ja teeb p\u00f5llule pigem kahju kui kasu. P\u00f5uaprobleem seega hoopis suureneb,” hoiatas Jakobson. Soojemale kliimale iseloomulik j\u00f5udsam aurumine v\u00f5ib valmistada p\u00f5llupidajatele meeleh\u00e4rmi eesk\u00e4tt kevadsuvsel.<\/p>\n
\u00d5humasside d\u00fcnaamika pakub klimatoloogidele aga endiselt parajat peavalu. Eesti ilma kujundavad \u00fcheaegselt tugevad Atlandi ookeani ts\u00fcklonid ja idapoolsed k\u00f5rgr\u00f5hualad. T\u00e4pseid muutusi \u00f5huringluses ja tuulte k\u00e4itumist on seet\u00f5ttu f\u00fc\u00fcsikaliste mudelitega keeruline tabada.<\/p>\n
“Tsirkulatsiooni muutuste osas on v\u00e4ga palju ebakindlust ja ma ei n\u00e4e head v\u00f5imalust, et prognoosid palju kindlamaks l\u00e4heks. Meie laiuskraad m\u00e4\u00e4rab \u00e4ra selle, et ilma ei tehta meil, vaid see tuleb mujalt. K\u00f5ik s\u00f5ltub sellest, kas m\u00f5jule p\u00e4\u00e4sevad p\u00f5hja v\u00f5i l\u00f5una poolt tulevad ilmad,” s\u00f5nas uurija.<\/p>\n
Ebakindluse t\u00f5ttu ei saa ka praegu v\u00e4ita, et Eesti n\u00e4eb tulevikus tugevamaid tuuli ja torme. Suvel ja s\u00fcgisel v\u00f5ib keskmine tuulekiirus isegi veidi v\u00e4heneda. “\u00dcks h\u00e4sti levinud teadmine on nimelt see, et tulevikus l\u00e4heb tuulisemaks. See on m\u00f5nes m\u00f5ttes loogiline: soojust ja energiat on rohkem. Oma t\u00f6\u00f6s n\u00e4gime, kuidas m\u00f5nedes mudelites tuulekiirus suureneb, teised j\u00e4lle, et see isegi v\u00e4heneb. Me ei saa seega kinnitada, et tuuled l\u00e4hevad Eestis t\u00f5esti tugevamaks ja tormisus suureneb,” nentis Jakobson.<\/p>\n
Suuremad k\u00fcsimused<\/p>\n
Erko Jakobson r\u00f5hutas, et prognoosid tuginevad mudelites pidevatele trendidele, kuid kliimas\u00fcsteemis leidub \u00fcksjagu murdepunkte. “Kui Antarktika j\u00e4\u00e4kilp v\u00f5i Siberi igikelts olulisel m\u00e4\u00e4ral sulab v\u00f5i Golfi hoovus m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt muutub, v\u00f5ib sealt vabaneda meeletutes kogustes kasvuhoonegaase. Selliste h\u00fcppeliste muutustega praegused kliimamudelid arvestanud ei ole, seega v\u00f5ib tulla veel \u00fcllatusi,” hoiatas kaasprofessor.<\/p>\n
Jakobson nentis, et teaduslikud faktid ja kliimamudelite tulevikuvisioonid kipuvad avalikes aruteludes paraku segunema argipoliitikaga. F\u00fc\u00fcsikalise reaalsuse hindamise asemel vaieldakse rohep\u00f6\u00f6rde majanduslike tagaj\u00e4rgede \u00fcle.<\/p>\n
Teadlaste \u00fclesanne on m\u00f5\u00f5ta aga soojenemise p\u00f5hjuseid ja tempot, samas kui lahenduste leidmine ning ressursside suunamine j\u00e4\u00e4b \u00fchiskonna ja poliitikute p\u00e4rusmaaks. “Kui poliitikas liiguvad suured rahad, siis sinna satubki vahele aferiste ja ei tehta k\u00f5ige optimaalsemaid valikuid. See, et poliitikas l\u00e4heb midagi valesti, ei t\u00e4henda aga kahjuks, et kliimamuutust ei ole,” arutles teadlane.<\/p>\n