{"id":268495,"date":"2026-09-04T13:43:08","date_gmt":"2026-09-04T13:43:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/268495\/"},"modified":"2026-09-04T13:43:08","modified_gmt":"2026-09-04T13:43:08","slug":"otse-metsast-mis-toimub-hirvede-pulmaajal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/268495\/","title":{"rendered":"Otse metsast: mis toimub hirvede pulmaajal?"},"content":{"rendered":"<p>            <a href=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/hiiu-hirved.webp\" data-caption=\"Hirvepullid juba m\u00f6irgavad. Foto: kuvat\u00f5mmis videost.\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1920\" height=\"1080\" class=\"entry-thumb td-modal-image\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/hiiu-hirved.webp\"   alt=\"\" title=\"hiiu hirved\"\/><\/a>Hirvepullid juba m\u00f6irgavad. Foto: kuvat\u00f5mmis videost.<br \/>\n            Rubriik: otse metsast.<br \/>\nMis toimub hirvede pulmaajal?<\/p>\n<p>Septembri\u00f5htutel v\u00f5ib metsas kuulda h\u00e4\u00e4li, mida muul ajal aastast naljalt ei kuule. S\u00fcgav ja kaugele kanduv m\u00f6ire annab m\u00e4rku, et punahirvedel on alanud jooksuaeg ehk hirvepullide pulmaaeg. See on \u00fcks Eesti s\u00fcgisese looduse v\u00f5imsamaid vaatem\u00e4nge.<\/p>\n<p>Kus Eestis punahirve kohata v\u00f5ib?<\/p>\n<p>Punahirve v\u00f5ib Eestis kohata nii saartel kui ka mandril, kuid tema arvukus ja levik on piirkonniti v\u00e4ga erinev. K\u00f5ige hirverohkemad alad on Saaremaa ja Hiiumaa, kus punahirve asustustihedus on juba aastaid olnud k\u00f5rge. Mandri-Eestis on hirvede levik h\u00f5redam ja eba\u00fchtlasem, kuid viimastel aastatel on nii nende arvukus kui ka p\u00fcsivalt asustatud ala m\u00e4rgatavalt suurenenud.<\/p>\n<p>Eriti tugevalt seostub punahirv Eestis Saaremaaga. N\u00e4iteks 2025\/2026 jahihooajal k\u00fctiti Eestis 3947 punahirve ning neist \u00fcle 70 protsendi Saare maakonnas.<\/p>\n<p>Seet\u00f5ttu on ka s\u00fcgisene hirvepulm k\u00f5ige tuntavam just meie suurematel saartel. Ent hirve v\u00f5imsat m\u00f6iret v\u00f5ib \u00fcha enam kuulda ka Mandri-Eesti metsades \u2013 punahirve levila on seal viimase veerandsajandi jooksul m\u00e4rgatavalt laienenud.<\/p>\n<p>Pullid annavad endast h\u00e4\u00e4lekalt m\u00e4rku<\/p>\n<p>Suurema osa aastast elavad hirvepullid ja -lehmad \u00fcsna eraldi. S\u00fcgise saabudes olukord muutub. T\u00e4iskasvanud pullid otsivad \u00fcles lehmade r\u00fchmad ning p\u00fc\u00fcavad neid enda juurde koondada ja konkurentide eest kaitsta.<\/p>\n<p>\u00dcks silmatorkavamaid pulmaaja tunnuseid on pullide m\u00f6irgamine. Sellel on mitu \u00fclesannet: anda lehmadele endast m\u00e4rku ning n\u00e4idata teistele pullidele, et ala ja kari on juba h\u00f5ivatud. H\u00e4\u00e4le j\u00e4rgi saavad rivaalid aimu ka vastase suurusest ja j\u00f5ust.<\/p>\n<p>K\u00f5ige aktiivsemad on hirved h\u00e4marikus ja \u00f6\u00f6tundidel. Vaikse ilmaga v\u00f5ib v\u00f5imsa pulli m\u00f6ire kanduda v\u00e4ga kaugele ning \u00fches piirkonnas v\u00f5ib korraga kuulda mitut looma \u00fcksteisele vastamas.<\/p>\n<p>Kui h\u00e4\u00e4lest enam ei piisa<\/p>\n<p>Esialgu p\u00fc\u00fctakse j\u00f5uvahekorrad sageli paika panna ilma f\u00fc\u00fcsilise v\u00f5itluseta. Pullid m\u00f6irgavad, demonstreerivad oma suurust ja sarvi ning hindavad vastast. Kui \u00fcks loom peab teist selgelt tugevamaks, v\u00f5ib ta konfliktist loobuda.<\/p>\n<p>Kui kumbki taganeda ei taha, v\u00f5ivad pullid siiski v\u00f5itlusse asuda. Nad langetavad pea, panevad sarved kokku ning p\u00fc\u00fcavad vastast j\u00f5uga tagasi suruda. Sellised kokkup\u00f5rked v\u00f5ivad olla v\u00e4ga j\u00f5ulised ja m\u00f5nikord l\u00f5ppeda vigastustega.<\/p>\n<p>Heas f\u00fc\u00fcsilises vormis olemine on seet\u00f5ttu pulmaajal eriti t\u00e4htis. Tugev pull v\u00f5ib lehmade r\u00fchma juures veeta p\u00e4evi, j\u00e4lgides emasloomi ja t\u00f5rjudes konkurente. Selle k\u00f5rval j\u00e4\u00e4b s\u00f6\u00f6miseks ja puhkamiseks v\u00e4hem aega ning jooksuaeg n\u00f5uab loomalt palju energiat.<\/p>\n<p>Miks hirved p\u00fcherdavad ja l\u00f5hnavad?<\/p>\n<p>Pulmaplatsil v\u00f5ib m\u00e4rgata ka teistsuguseid j\u00e4lgi. Pullid kraabivad maad, p\u00fcherdavad ning kasutavad enda m\u00e4rgistamiseks uriini ja kehaeritisi. Nii tekib tugev iseloomulik l\u00f5hn, millel on hirvede omavahelises suhtluses oluline roll.<\/p>\n<p>Inimesele v\u00f5ib selline k\u00e4itumine tunduda kummaline, kuid hirvede jaoks on l\u00f5hn sama oluline suhtlusvahend kui h\u00e4\u00e4l ja kehahoiak.<\/p>\n<p>K\u00f5ige suuremad sarved ei t\u00e4henda alati v\u00f5itu<\/p>\n<p>Pulmaajal t\u00f5mbavad k\u00f5ige rohkem t\u00e4helepanu hirvepullide sarved. Suured sarved on t\u00f5epoolest muljetavaldavad ning annavad aimu looma vanusest, arengust ja seisundist, kuid \u00fcksnes sarvede suuruse j\u00e4rgi ei saa otsustada, milline pull jooksuajal edukaimaks osutub.<\/p>\n<p>Olulised on ka looma kehakaal, f\u00fc\u00fcsiline vorm, kogemus ja v\u00f5ime oma positsiooni hoida. Jooksuaeg on pikk ning edu saavutamiseks ei piisa ainult efektsetest sarvedest.<\/p>\n<p>Uus p\u00f5lvkond saab alguse s\u00fcgisel<\/p>\n<p>Pulmaaja eesm\u00e4rk on m\u00f5istagi j\u00e4rglaste saamine. P\u00e4rast paaritumist kestab hirvelehma tiinus ligikaudu kaheksa kuud ning vasikad s\u00fcnnivad enamasti hiliskevadel v\u00f5i suve alguses. Tavaliselt s\u00fcnnib \u00fcks vasikas.<\/p>\n<p>Seega pannakse just s\u00fcgiseste h\u00e4marate \u00f5htute m\u00f6irete ja pullide j\u00f5ukatsumiste ajal alus j\u00e4rgmise aasta hirvep\u00f5lvkonnale.<\/p>\n<p>Pulmaaeg pakub elamuse, kuid loomadele tuleb anda rahu<\/p>\n<p>Hirvede jooksuaeg on p\u00f5nev v\u00f5imalus looduses toimuvat j\u00e4lgida. Samas tasub meeles pidada, et loomade jaoks on tegemist aasta \u00fche olulisema ja energiakulukama perioodiga.<\/p>\n<p>Pulmapaikade l\u00e4heduses tuleks liikuda rahulikult, v\u00e4ltida loomadele l\u00e4henemist ning mitte p\u00fc\u00fcda neid parema foto v\u00f5i video saamiseks liikuma sundida. Eriti ettevaatlik tasub olla hirvepullidega, jooksuajal on nende k\u00e4itumine tavap\u00e4rasest erksam ja v\u00e4hem etteaimatav.<\/p>\n<p>Kui septembri\u00f5htul kostab metsast madal ja v\u00f5imas m\u00f6ire, tasub hetkeks kuulama j\u00e4\u00e4da. Metsas toimub sel ajal midagi, mida inimene n\u00e4eb harva, kuid mis on hirvede eluringis kordunud s\u00fcgisest s\u00fcgisesse juba aastatuhandeid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Hirvepullid juba m\u00f6irgavad. Foto: kuvat\u00f5mmis videost. Rubriik: otse metsast. Mis toimub hirvede pulmaajal? Septembri\u00f5htutel v\u00f5ib metsas kuulda h\u00e4\u00e4li,&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":268496,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,103853,103854,3914,2832,33974,2833,28,29,285,19,25,13283,23,24,22,20,30],"class_list":["post-268495","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hirved","tag-hirvepulm","tag-jahimees","tag-jahindus","tag-jarglased","tag-jooksuaeg","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-loodus","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-punahirv","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117213069715326179","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/268495","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=268495"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/268495\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/268496"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=268495"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=268495"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=268495"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}