Statistikaameti andmetel suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) t\u00e4navu teises kvartalis v\u00f5rreldes eelmise aasta sama ajaga 1,8 protsenti.<\/p>\n
Eesti Panga \u00f6konomist Kaspar Oja \u00fctles, et Eesti toodete ja teenuste v\u00e4ljavedu kasvas eesk\u00e4tt euroala riikidesse, kuhu eksporditi hinnat\u00f5usu m\u00f5ju arvestamata ehk p\u00fcsivhinnas \u00fcle \u00fcheksa protsenti rohkem kaupu ja teenuseid kui aasta varem. Samal ajal kahanes nii v\u00e4ljapoole Euroopa Liitu kui ka Euroopa Liidu euroalav\u00e4listesse riikidesse suunatud eksport. Sarnane areng paistab silma ka t\u00f6\u00f6tleva t\u00f6\u00f6stuse m\u00fc\u00fcgist.<\/p>\n
“Eesti kohalike ettev\u00f5tete ja majapidamiste n\u00f5udlus panustas majanduskasvu ootamatult v\u00e4he, eelk\u00f5ige ettev\u00f5tete investeeringute kahanemise t\u00f5ttu,” lausus Oja. “Samal ajal aga on kasvanud nii ehitusmaht kui ka kapitalikaupade import.”<\/p>\n
Ta lisas, et investeeringuid on keeruline jooksvalt t\u00e4pselt m\u00f5\u00f5ta ning varasematel perioodidel on investeeringute kasvu esialgset hinnangut sageli tagantj\u00e4rele \u00fclespoole korrigeeritud. Seet\u00f5ttu pidas \u00f6konomist v\u00f5imalikuks, et ka teise kvartali investeeringute hinnang kujuneb praegusest positiivsemaks, kui laekuvad uued andmed.<\/p>\n
Majapidamiste kulutused kaupadele ja teenustele kasvasid teises kvartalis aeglasemalt kui esimeses kvartalis. Seda m\u00f5jutas Oja s\u00f5nul osaliselt hinnakasvu kiirenemine, mida toetas k\u00fctusehindade t\u00f5us.<\/p>\n
“SKP hinnamuutuste arvutamisel l\u00e4htutakse sellest, kui palju jooksval perioodil kaupu ja teenuseid tarbitakse. Tarbijahinnaindeksi arvutamisel kasutatakse aga eelmise aasta keskmist tarbimist. Seet\u00f5ttu v\u00f5ivad SKP komponentide hinnamuutused erineda sellest, mida tarbijahinnaindeks n\u00e4itab,” selgitas ta.<\/p>\n
Tegevusalade v\u00f5rdluses torkab Eesti Panga \u00f6konomisti s\u00f5nul silma m\u00f5ne siseturule suunatud tegevusala oodatust n\u00f5rgem areng, mida v\u00f5ib olla m\u00f5jutanud kiire hinnakasv, eelk\u00f5ige k\u00fctuste kallinemine. N\u00e4iteks kahanes kaubandussektori lisandv\u00e4\u00e4rtus aastataguse ajaga v\u00f5rreldes p\u00fcsivhinnas kolm protsenti, samal ajal kui jooksevhindades kasvas see ligi 11 protsenti.<\/p>\n
“Teise kvartali SKP kasv oli k\u00fcll aeglasem kui esimese kvartali oma, kuid ettev\u00f5tete hinnangud majanduse seisule on muutunud positiivsemaks ja osutavad, et teisel poolaastal kasvab majandus edasi,” t\u00f5des Oja.<\/p>\n
Eamets: investeeringud kahanesid teist kvartalit j\u00e4rjest<\/p>\n
Bigbanki pea\u00f6konomist Raul Eamets lausus, et majanduskasv oli v\u00f5rreldes kiirhinnanguga natuke madalam, kuid erinevate sektorite tootmismahtude kasvud toetavad majanduse elavnemist
\u00a0
“Positiivne oli eratarbimise kasv ja ekspordi impordi kasv. Negatiivse poole peale j\u00e4\u00e4b investeeringute kahanemine juba teist kvartalit j\u00e4rjest. Esimeses kvartalis kahanesid investeeringud 11 protsenti, teises kvartalis kuus protsenti. Investeeringud on v\u00f5ti tulevaseks majanduskasvuks ja kui erasektor ei investeeri v\u00f5i ei investeeri Eestisse, siis ei ole tuleviku kasvu ka millelegi ehitada,” nentis Eamets.
\u00a0
Positiivseks pidas ta ka seda, et t\u00f6\u00f6tlev t\u00f6\u00f6stus andis majanduskasvu suurima panuse ning kasvu panustas ka ehitussektor. Kaubandus n\u00e4itas aga teises kvartalis j\u00e4tkuvalt miinust, kuigi juuni andmed\u00a0\u00a0jaekaubanduse mahtude kasvu kohta annavad p\u00f5hjust vaoshoitud optimismiks.\u00a0
\u00a0
“Teatud selginemise terve aasta majanduskasvu ja inflatsiooni toob kahtlemata s\u00fcgis ja eriti talv, kui selgub, milliseks kujunevad reaalsuses energiahinnad. Loodame, et positiivsed s\u00f5numid j\u00e4tkuvad,” \u00fctles Eamets.<\/p>\n
Uusk\u00fcla: edasiminek ehituses teeb r\u00f5\u00f5mu<\/p>\n
Luminori pea\u00f6konomist Lenno Uusk\u00fcla m\u00e4rkis, et vaadates tegevusalade majanduskasvu n\u00e4itajaid, v\u00f5ib \u00f6elda, et majandus on t\u00f5usuteel.<\/p>\n
“Enamik majandustegevusalasid, 12 sektorit 19-st on kasvamas. Majanduskasvu vedasid just traditsioonilised majandusvaldkonnad nagu t\u00f6\u00f6tlev t\u00f6\u00f6stus, p\u00f5llumajandus ja ehitus. Negatiivse poolepealt panustasid kinnisvaraalane tegevus ning ka info ja side,” lausus ta.<\/p>\n
R\u00f5\u00f5mu teeb Uusk\u00fcla s\u00f5nul edasiminek ehituses, kus on olnud v\u00e4ga keerulised ajad ning baastase on pikalt olnud madal. Negatiivse poole pealt on aga panustamas valdkonnad, mida on peetud oluliseks uue majanduse kasvumootoriks ehk langenud on kinnisvaraalane tegevus, hulgi- ja jaekaubandus, kunst, meelelahutus ja vaba aeg ning ka kutse- teadus- ja tehnikaalane tegevus.<\/p>\n
“Negatiivselt, k\u00fcll v\u00e4ga v\u00e4ikesel m\u00e4\u00e4ral, on panustanud ka info ja side valdkond. Vahepealset k\u00f5rget taset on keeruline hoida. Seal on ka h\u00f5ive kahanemas juba m\u00f5nd aega,” t\u00f5des Uusk\u00fcla.<\/p>\n
Luminori pea\u00f6konomist lisas, et Eesti majanduskasvu v\u00e4ljavaade on selleks ja j\u00e4rgmiseks aastaks j\u00e4tkuvalt positiivne. Pikaajalise kasvu potentsiaal on aga n\u00f5rk, sest investeeringud on j\u00e4tkuvalt madalal tasemel.<\/p>\n
“Puudu on investeeringutest, mis t\u00f5staks Eestis tootlust, need oleks pikaajalise majanduskasvu v\u00f5ti. Samuti on j\u00e4tkuvalt negatiivselt panustamas v\u00e4lisn\u00f5udlus, hoolimata sellest, et meie kaubanduspartneritel ja potentsiaalsetel kaubanduspartneritel ei l\u00e4he halvasti,” lausus Uusk\u00fcla.<\/p>\n
Eesti majanduskasvu v\u00e4ljavaade on paranenud<\/p>\n
Swedbanki pea\u00f6konomist T\u00f5nu Mertsina t\u00f5i v\u00e4lja, et Eesti majandus on t\u00e4navu korralikku kasvu n\u00e4idanud, sest aasta esimese poole kasv 2,3 protsenti on v\u00e4ga hea tulemus.<\/p>\n
“Samas, kuigi lisandv\u00e4\u00e4rtus suurenes enam kui pooltes tegevusalades, tuli esimesel poolaastal veidi \u00fcle poole kasvust t\u00f6\u00f6tlevast t\u00f6\u00f6stusest. Suurem m\u00f5ju oli veel p\u00f5llumajandusel, ehitusel ning haldus- ja abitegevustel. SKP kasvu pidurdasid enim aga info ja side, energiatootmise ning hulgi- ja jaekaubanduse lisandv\u00e4\u00e4rtuse langus,” r\u00e4\u00e4kis Mertsina.<\/p>\n
Ta lisas, et t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tete hinnang tellimuste ja tootmise kasvu v\u00e4ljavaate kohta on paranenud ning ettev\u00f5tete osakaal, kelle jaoks n\u00f5udlus piirab majandustegevust, on langenud alla pikaajalist keskmist.<\/p>\n
Vaatamata Eesti ekspordihindade ja t\u00f6\u00f6j\u00f5u \u00fchikukulu kiirele kasvule on Eesti ekspordisektor suutnud oma m\u00fc\u00fcgimahtu suurendada.<\/p>\n
“Samas on kaupade ja teenuste eksport tervikuna kasvanud impordist aeglasemalt, mis on suurendanud v\u00e4liskaubanduse puuduj\u00e4\u00e4ki ja see on omakorda olnud piduriks majanduskasvule. K\u00fcll aga tuleks arvestada, et paranenud v\u00e4lisn\u00f5udlus ja eksporditellimused ei m\u00f5juta ainult vahetult eksportivaid ettev\u00f5tteid, vaid ka nendega seotud tarneahelat \u2013 nii kodu- kui ka v\u00e4lismaist,” s\u00f5nas Mertsina.<\/p>\n
Swedbanki pea\u00f6konomist m\u00e4rkis, et kuigi hulgi- ja jaekaubanduse lisandv\u00e4\u00e4rtus v\u00e4henes aasta esimesel poolel ligi kolmprotsenti ning languses olid nii esimene kui ka teine kvartal, on eratarbimine korralikku kasvu n\u00e4idanud. Teises kvartalis suurenes selle maht 1,6 ja aasta esimesel poolel 2,7 protsenti.<\/p>\n
“Kui j\u00e4tta k\u00f5rvale varude muutuse tugev m\u00f5ju, andis eratarbimine suurima panuse aasta esimese poole majanduskasvu. Tarbimise kasvu n\u00e4itavad ka Swedbanki kaardimaksed. Majapidamiste ostuj\u00f5ud on t\u00e4navu k\u00fcll suurenenud ja kindlustunne paraneb, kuid j\u00e4tkuvalt on pessimistlikuma vaatega inimesi rohkem kui neid, kes n\u00e4evad olukorda helgemates toonides,” \u00fctles Mertsina.<\/p>\n
Aasta esimesel poolel suurenesid ootusp\u00e4raselt vaid valitsemissektori investeeringud, kuid ettev\u00f5tete ja majapidamiste investeeringud j\u00e4id m\u00f5lemas kvartalis langusesse. Aasta esimesel poolel suurenesid ootusp\u00e4raselt vaid valitsemissektori investeeringud ja sellele on suurim m\u00f5ju Mertsina s\u00f5nul olnud investeeringud hoonetesse ja rajatistesse.<\/p>\n
“Samas on majapidamiste ja ettev\u00f5tete laenuportfellid teinud tugeva kasvu ning nende kindlustunne on tasapisi kosumas. See viitab ka erasektori investeeringute v\u00e4ljavaate paranemisele,” lisas ta.<\/p>\n
Valitsemissektori tarbimiskulutused on t\u00e4navu esimesel poolel kasvanud p\u00fcsivhindades 2,4 protsenti ja selle sektori panus majanduskasvu on siiani j\u00e4\u00e4nud oodatust veidi n\u00f5rgemaks. K\u00fcll on aga valitsus plaaninud oma kulutusi ja investeeringuid, eriti kaitsesse ja taristusse, suurendada.<\/p>\n
Mertsina \u00fctles, et majanduskasv peaks aasta teisel poolel p\u00fcsima m\u00f5\u00f5dukalt tugev ning seda toetavad nii era- kui valitsussektori tarbimine, valitsussektori investeeringud ja paranenud v\u00e4lisn\u00f5udlus.<\/p>\n
“Praegu avaldatud SKP numbrite j\u00e4rgi v\u00f5ib Eesti t\u00e4navune majanduskasv tulla meie viimati prognoositud kahest protsendist isegi veidi tugevam, kuid t\u00e4psustame seda novembris oma j\u00e4rgmises majandusprognoosis,” lisas Swedbanki pea\u00f6konomist.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Statistikaameti andmetel suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) t\u00e4navu teises kvartalis v\u00f5rreldes eelmise aasta sama ajaga 1,8 protsenti. Eesti Panga…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":268828,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,4829,130,37,33,35,2183,101869,1850,34,36,6746,7165,438,2198,6473,69,2559,2275],"class_list":["post-268827","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-bigbank","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-pank","tag-ehitusmaht","tag-eksport","tag-estonia","tag-estonian","tag-import","tag-investeeringud","tag-luminor","tag-majanduskasv","tag-noudlus","tag-skp","tag-statistikaamet","tag-swedbank"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117216632647977737","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/268827","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=268827"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/268827\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/268828"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=268827"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=268827"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=268827"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}