ei j\u00f5udnud v\u00e4idetavalt adressaadini.<\/a> Ja see pani mind kulmu kergitama. Mitte seep\u00e4rast, et meili maht oli nii suur, vaid et selline saadetis \u00fcldse e-kirjaga teele pandi. Seep\u00e4rast, et kriitilise t\u00e4htsusega riiklik dokument \u00fcldse liigub sellises t\u00f6\u00f6voos, kus ei teata kindlalt, kas dokument ka tegelikult \u00fcle anti, vastu v\u00f5eti ja menetlusse j\u00f5udis. R\u00e4\u00e4kimata meili \u00fcldisest ebaturvalisusest.<\/p>\nKuna e-maili saatmine on \u00fcks lihtsamaid ja levinumaid igap\u00e4evaseid t\u00f6\u00f6protsesse, siis unustatakse vahel end seda kasutama ka olukordades, kuhu see tegelikult ei sobi. N\u00e4iteks konfidentsiaalsete lepingute, isikuandmete, \u00e4risaladuste v\u00f5i tundlike julgeolekudokumentide liigutamiseks on see \u00fcsna sobimatu kanal. Kuna ka emaili saab kr\u00fcpteerida, siis teadlik kasutaja saab selle kanali k\u00fcll muuta enam-v\u00e4hem turvaliseks, ent kontroll ja j\u00e4lgitavus on siiski puudulik.<\/p>\n
Oluliste dokumentide liikumisel peab olema alati nii jooksvalt kui tagantj\u00e4rele selge, kes saatis, kellele saadeti, millal saadeti ning kas saaja selle ka k\u00e4tte sai, kes see saaja oli, milline versioon \u00fcle anti ning millised ligip\u00e4\u00e4su\u00f5igused ta sai.<\/p>\n
E-maili puhul j\u00e4\u00e4vad paljud neist k\u00fcsimustest vastuseta. Kiri v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da filtrisse kinni, sattuda valele aadressile (nagu kuuleme rahvusvahelist meediast, siis grupis\u00f5numidki), vastuv\u00f5tja postkast v\u00f5ib olla t\u00e4is saanud, lisatud fail \u00fcletada lubatud mahupiirangut ning saadetud dokument v\u00f5ib hakata elama oma elu meelega v\u00f5i kogemata edastatud koopiatena.<\/p>\n
E-kiri on mugav, aga nii avalik- kui ka erasektor peaks dokumente kohtlema vastavalt sellele, mis on nende tundlikkus ja v\u00e4\u00e4rtus. Kui r\u00e4\u00e4gime n\u00e4iteks k\u00fcmnete miljonite eurode suurusest kaitsevaldkonna lepingust, kus lisaks kindlasti ka auditikohustus, siis ei tohiks protsess sellest s\u00f5ltuda, kas keegi m\u00e4letas kirja kohalej\u00f5udmise \u00fcle kontrollida.<\/p>\n
Ometi on meil eeskujuliku digiriigina ju olemas turvaline andmevahetuse taristu, dokumendihalduss\u00fcsteemid ja muud asutuste vahelised lahendused. Seet\u00f5ttu panigi mind imestama, et l\u00f5puks liiguvad v\u00e4\u00e4rtuslikud dokumendid ikka meilitsi. Paberivabadus on muidugi digitaliseerimise esimene samm, aga kohe teine on tagada digitaalse protsessi turvalisus ja usaldatavus. Ning Eesti v\u00f5iks ikka paberist juba viie sammu kaugusel olla.<\/p>\n
Muidugi on e-kirjal oma koht, iga dokument ei ole salajane. N\u00e4iteks saatsin sellegi kommentaari toimetusele meiliga, ent eristada tavasuhtlus kriitilisest dokumendivahetusest on h\u00e4davajalik mitte ainult teoreetiliste ohtude puhuks, vaid nagu n\u00fc\u00fcd n\u00e4eme, t\u00e4iesti realistlike stsenaariumite t\u00f5eks saamisel.<\/p>\n
Ei ole dokumendihaldurit, kes ei m\u00f5istaks, et dokumendi saatmine ja dokumendi \u00fcleandmine erinevad sisuliselt. Kui erasektoris v\u00f5ib selle vastu eksimine tekitada vaidlusi, siis riigi puhul v\u00f5ib see t\u00e4hendada j\u00e4relevalve takerdumist, avaliku raha kasutamise l\u00e4bipaistmatust v\u00f5i julgeolekuriski. T\u00e4nap\u00e4evased dokumendiprotsessid peavad p\u00f5hinema t\u00f5endatavusel, mitte lootusel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Konfidentsiaalsete lepingute, isikuandmete, \u00e4risaladuste v\u00f5i tundlike julgeolekudokumentide liigutamiseks on e-kiri \u00fcsna sobimatu kanal, kirjutab Kent Raju. Hiljuti tuli…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":268834,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[59962,26,27,7135,103976,103974,37,33,35,34,36,31,32,21,498,103975,401,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-268833","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-andmevahetus","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-dokumendid","tag-dokumendihaldus","tag-e-mail","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-julgeolek","tag-kent-raju","tag-kuberturvalisus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117216687270156716","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/268833","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=268833"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/268833\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/268834"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=268833"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=268833"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=268833"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}