{"id":268955,"date":"2026-09-05T07:46:09","date_gmt":"2026-09-05T07:46:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/268955\/"},"modified":"2026-09-05T07:46:09","modified_gmt":"2026-09-05T07:46:09","slug":"ulo-mattheus-lahis-ida-sojakatla-all-poleb-igavene-tuli-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/268955\/","title":{"rendered":"\u00dclo Mattheus: L\u00e4his-Ida s\u00f5jakatla all p\u00f5leb igavene tuli | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>S\u00f5jategevus L\u00e4his-Idas on sama vana kui piibel v\u00f5i tegelikult veelgi vanem, sest s\u00f5jad k\u00e4isid seal juba ammu enne, kui esiisa Aabraham j\u00f5udis t\u00f5otatud maale. L\u00e4his-Idas ja seda \u00fcmbritseval territooriumil on aegade jooksul moodustunud mitu impeeriumi, mis on k\u00fcll ajalookaardilt kadunud, kuid m\u00e4lestus nendest ja nende ambitsioonidest elab edasi.<\/p>\n<p>Igal selle piirkonna riigil on praegugi oma eesm\u00e4rgid, kuid moslemiriikidel on ka \u00fcks \u00fchine taotlus \u2013 vabastada Iisraeli v\u00f5imu alt p\u00fcha linn Jeruusalemm, mis on islamimaailmas tuntud kui Al-Quds. Veelgi enam, nende eesm\u00e4rk on kogu Iisraeli riik maa pealt minema p\u00fchkida. K\u00f5ige s\u00f5naselgemalt on seda deklareerinud Iraan ning selle rahastatud ja relvastatud r\u00fchmitused \u1e28am\u0101s ja Hezbollah.<\/p>\n<p>Iidne P\u00e4rsia, n\u00fc\u00fcdne Iraan<\/p>\n<p>L\u00e4\u00e4nemaailmas oli Iraan varem tuntud P\u00e4rsia nime all, kuni 1935. aastal esitas Iraani toonane valitseja Mo\u1e29ammad Re\u1e95\u0101 Pahlav\u012b v\u00e4lisriikidele palve l\u00f5petada P\u00e4rsia nime kasutamine ja asendada see nimega Iraan. S\u00f5na &#8220;Iraan&#8221; p\u00f5lvneb p\u00e4rsiakeelsest s\u00f5nast\u00a0\u0113r\u0101n, mis omakorda p\u00e4rineb vana-iraani t\u00fcvest\u00a0airyanam\u00a0(aarialane), mis t\u00e4histab kogukonna v\u00f5i h\u00f5imu liiget. Seet\u00f5ttu v\u00e4idetakse, et see nimetus r\u00f5hutab iraanlaste erilist p\u00e4ritolu ja staatust, mis asetab nad k\u00f5rgemale k\u00f5igist teistest rahvustest, sealhulgas araablastest.<\/p>\n<p>See ehk p\u00f5hjendab, miks Iraan asus konflikti k\u00e4igus USA ja Iisraeliga nii kergel k\u00e4el pommitama oma naabritest araabia riike. Vaenu taga v\u00f5ib n\u00e4ha aga ka kaugemat ajalugu, kui P\u00e4rsia kuulus araabia kalifaatide koosseisu ja p\u00e4rslasi peeti teisej\u00e4rgulisteks kodanikeks ning koheldi neid alandavalt.<\/p>\n<p>T\u00e4nap\u00e4eval kuulub Iraan \u0161iiidi usulahu esindajana moslemimaalima v\u00e4hemuse hulka, mis ehk seletab vajadust kasutada enese kehtestamiseks j\u00f5ulisi vahendeid ja p\u00f5hjendab Iraani tuumaambitsioone. Takistuseks nende teostamisel pole Iraanile mitte aga niiv\u00f5rd araabia riigid, kuiv\u00f5rd Iisrael, millest on kujunenud piirkonna v\u00f5imsaim s\u00f5jaline j\u00f5ud.<\/p>\n<p>Iraani juhib praegu s\u00f5jaline hunta ehk Islami revolutsiooniline kaardiv\u00e4gi, samas kui Iraani uueks k\u00f5rgemaks vaimseks liidriks\u00a0rahbar&#8217;iks valitud Mojtab\u00e1 Kh\u0101mene&#8217;\u012b saatus on siiani teadmata. Tema pikaajaline eemalolek avalikkuse eest on tekitanud riigis varjatud p\u00f5hiseadusliku kriisi ja viinud s\u00f5jav\u00e4elise riigip\u00f6\u00f6rdeni.<\/p>\n<p>USA ja Iisraeli s\u00f5jaline tegevus ning katsed Iraanis v\u00f5imul olevad j\u00f5ud kukutada pole vilja kandnud. USA on pannud s\u00f5ja sisuliselt kuni novembris toimuvate USA vahevalimisteni ootele ja keskendunud Iraani majanduslikule kurnamisele. USA n\u00f5udel pole Iisrael Iraani vastu uusi aktsioone ette v\u00f5tnud ja m\u00f5neti \u00fcllatavalt on ka Iraan omalt poolt hoidunud Iisraeli r\u00fcndamast.<\/p>\n<p>&#8220;Gaza sektoris on \u1e28am\u0101s j\u00e4tkuvalt k\u00f5ige m\u00f5jukam ja organiseeritum poliitiline ning s\u00f5jaline j\u00f5ud.&#8221;<\/p>\n<p>Iraani finantseeritud ja relvastatud \u1e28am\u0101s ja Hezbollah on Iraani peamised liitlased v\u00f5i ka k\u00e4epikendused Iraani eesm\u00e4rkide saavutamiseks Iisraeli vastu. Gaza sektoris on \u1e28am\u0101s j\u00e4tkuvalt k\u00f5ige m\u00f5jukam ja organiseeritum poliitiline ning s\u00f5jaline j\u00f5ud, mis p\u00e4rast Iisraeli invasiooni kontrollib j\u00e4tkuvalt umbes kolmandikku sektorist.<\/p>\n<p>Kuigi \u1e28am\u0101si peamine eesm\u00e4rk on iseseisva Palestiina riigi loomine, mida on tunnustanud enamik \u00dcRO liikmesriike, siis terroristlikud meetodid, mida \u1e28am\u0101s kasutab, ja eriti 2023. aasta 7. oktoobri terrorir\u00fcnnak Iisraeli tsiviilelanikkonna vastu on viinud selleni, et Donald Trumpi 20-punktiline Gaza rahuplaan \u1e28am\u0101sile enam tegutsemisruumi ei j\u00e4ta.<\/p>\n<p>Rahuplaan n\u00e4eb ette \u1e28am\u0101si desarmeerimist, Iisraeli v\u00e4gede Gazast v\u00e4ljat\u00f5mbamist, nende asendamist rahvusvaheliste julgeolekuj\u00f5ududega ja ajutise tehnokraatliku \u00fcleminekuvalitsuse moodustamist, mis ei kuulu \u1e28am\u0101si ega teiste radikaalsete r\u00fchmituste kontrolli alla. Iisrael on seisukohal, et kui lahkutakse enne, kui \u1e28am\u0101s relvad \u00e4ra annab, siis j\u00e4tkab \u1e28am\u0101s Iisraeli r\u00fcndamist.<\/p>\n<p>Hezbollahi h\u00e4vitamiseks on Iisraeli v\u00e4ed sisenenud ka Liibanoni ja kontrollivad praegu umbes viiendikku L\u00f5una-Liibanoni territooriumist, kuhu nad on loonud kuni 10 kilomeetri s\u00fcgavuse puhvertsooni, kust Hezbollahi v\u00f5itlejad on v\u00e4lja surutud. Puhvertsooni eesm\u00e4rk on \u00e4ra hoida raketir\u00fcnnakud P\u00f5hja-Iisraeli vastu v\u00f5i v\u00e4hemasti pikendada Hezbollahi rakettide lennuaega, et anda Iisraeli elanikele v\u00f5imalus ohu korral varjuda.<\/p>\n<p>Hezbollah on Iraani-meelne paramilitaarne \u0161iiitlik-islamistlik liikumine ja erakond, mille p\u00f5hieesm\u00e4rgid on Liibanoni \u0161iiitide kogukonna huvide esindamine, kuid samuti v\u00f5itlus Iisraeliga, et rajada Iisraeli aladele Palestiina islamiriik, mis h\u00f5lmaks kogu praeguse Iisraeli territooriumi. Hezbollah on moodustanud Liibanonis ulatusliku paralleelse julgeoleku- ja s\u00f5jalise struktuuri, mis sisuliselt kontrollib kogu riiki, samas kui Liibanoni ametlik valitsus on Hezbollah suhtes t\u00e4iesti j\u00f5uetu.<\/p>\n<p>Hezbollah on rajanud Liibanonis maailma \u00fche keerukaima ja ulatuslikuma maa-aluste tunnelite v\u00f5rgustiku, mille kogupikkus on hinnanguliselt kuni 500 km. See sisaldavat piirkondade vahel \u00fchendusteid, millel saab liikuda mootors\u00f5idukitega, samuti kaitserajatisi, komandopunkte, \u0161ahte rakettide v\u00e4ljatulistamiseks, relva- ja raketiladusid ning eluruume Hezbollahi v\u00f5itlejatele.<\/p>\n<p>T\u00fcrgi, S\u00fc\u00fcria ja Katar<\/p>\n<p>Suurriiklikest ambitsioonidest on p\u00f5hjust k\u00f5nelda ka seoses T\u00fcrgiga. President Recep Tayyip Erdo\u011fani juhtimisel on T\u00fcrgi v\u00f5tnud suuna uus-osmanistlikule v\u00e4lispoliitikale, esitledes end \u00fcha enam endise Osmani impeeriumi riikide ja islamimaailma kaitsjana, mille t\u00f5ttu on ka T\u00fcrgi varasemad soojad suhted Iisraeliga asendunud terava vastasseisuga. T\u00fcrgi pole tunnistanud \u1e28am\u0101si terroriorganisatsiooniks ja lubab sellel oma pinnal vabalt tegutseda, mille tulemusena on suurem osa \u1e28am\u0101si poliitilisest juhtkonnast kolinud just T\u00fcrki.<\/p>\n<p>T\u00fcrgi ja Iisraeli huvid on j\u00e4rsult p\u00f5rkunud ka K\u00fcprosel, millel paikneva K\u00fcprose Vabariigiga on Iisrael s\u00f5lminud kaitsekoost\u00f6\u00f6lepingu ja kasutab riiki sisuliselt oma tagalana. T\u00fcrgi tunnustab omalt poolt vaid t\u00fcrklastega asustatud P\u00f5hja-K\u00fcprose T\u00fcrgi Vabariiki, laiendades seal oma s\u00f5jalist kohalolekut ja sellega ka K\u00fcprose Vabariiki otseselt ohustades.<\/p>\n<p>Kuid T\u00fcrgist r\u00e4\u00e4gitakse teiseski kontekstis. Iisraeli julgeolekuallika lekitatud ja meedias laia arutelu tekitanud teabe kohaselt on teatud riigid \u00fcritanud s\u00f5lmida Iisraeli-vastast vanden\u00f5u. K\u00f5nelusi peeti v\u00e4idetavalt strateegia \u00fcle, millega Iisraelile pakutaks rahu- ja koost\u00f6\u00f6lepingut, et Iisraeli julgeolekuorganite valvsust uinutada ja korraldada seej\u00e4rel Iisraeli vastu ootamatu s\u00f5jaline r\u00fcnnak. On spekuleeritud, et ettepanek s\u00f5lmida Iisraeliga petuleping on tehtud S\u00fc\u00fcriale ja ettepaneku taga v\u00f5ivad olla kas T\u00fcrgi, Katar v\u00f5i Saudi Araabia.<\/p>\n<p>P\u00f5hjusena, miks just S\u00fc\u00fcria v\u00f5iks olla huvitatud Iisraeli r\u00fcndamisest, n\u00e4hakse vana vaidlust Golani k\u00f5rgendike \u00fcle, mille Iisrael 1967. aastal Kuuep\u00e4evase s\u00f5ja k\u00e4igus okupeeris ja 1981. aastal oma riigiga liitis. Golani k\u00f5rgendike kuulumist Iisraelile on seni tunnustanud vaid USA ja hiljuti ka Colombia, kuid \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailm loeb seda j\u00e4tkuvalt S\u00fc\u00fcria osaks. Kodus\u00f5jast taastuval S\u00fc\u00fcrial pole aga s\u00f5jalist v\u00f5imekust Iisraeli r\u00fcnnata.<\/p>\n<p>S\u00fc\u00fcria olnud Iisraeli suhtes vaenulik riigi loomisest saadik, pole Iisraeli riiki tunnustanud ega s\u00f5lminud sellega diplomaatilisi suhteid. L\u00f5una-S\u00fc\u00fcrias paiknevad siiani Iisraeli \u00fcksused, mis on kehtestanud selles piirkonnas julgeolekutsooni, et takistada seal Iisraelile vaenulike r\u00fchmituste tegutsemist.<\/p>\n<p>&#8220;Hoiatuseks T\u00fcrgile korraldas Iisrael 18. augustil \u00f5hur\u00fcnnaku S\u00fc\u00fcrias paiknevale mahaj\u00e4etud Abu al-Duhuri \u00f5huv\u00e4ebaasile.&#8221;<\/p>\n<p>T\u00fcrgi ja S\u00fc\u00fcria on omalt poolt s\u00f5lminud s\u00f5jalise koost\u00f6\u00f6 kokkuleppe, millega Ankara pakub uuele valitsusele relvas\u00fcsteeme ja s\u00f5jalist n\u00f5ustamist ning aitab \u00fcles ehitada \u00fchtset S\u00fc\u00fcria armeed. Iisrael suhtub aga S\u00fc\u00fcria uude Ahmed al-Sharaa islamistlikku valitsusse umbusklikult ja n\u00e4eb T\u00fcrgi kasvavas s\u00f5jalises kohalolekus S\u00fc\u00fcrias otsest ohtu Iisraelile. Hoiatuseks T\u00fcrgile korraldas Iisrael 18. augustil \u00f5hur\u00fcnnaku S\u00fc\u00fcrias paiknevale mahaj\u00e4etud Abu al-Duhuri \u00f5huv\u00e4ebaasile, mida vahetult enne k\u00fclastas T\u00fcrgi s\u00f5jav\u00e4eline delegatsioon.<\/p>\n<p>P\u00f5hjusena, miks T\u00fcrgi soovib oma m\u00f5juv\u00f5imu S\u00fc\u00fcrias laiendada, v\u00f5ib tuua ka soovi hoida kontrolli all S\u00fc\u00fcria kurde ja lahendada T\u00fcrgis paiknevate S\u00fc\u00fcria p\u00f5genike k\u00fcsimus. Samuti on eesm\u00e4rk laiendada oma m\u00f5ju S\u00fc\u00fcriat l\u00e4bivate ning Vahemere ja P\u00e4rsia lahe riike \u00fchendavate transpordikoridoride \u00fcle, mille kaudu kulgevad nafta- ja gaasijuhtmed.<\/p>\n<p>Kolmikpakt T\u00fcrgi, Pakistani ja Saudi Araabia vahel<\/p>\n<p>T\u00fcrgiga seoses ei saa m\u00f6\u00f6da vaadata hiljuti s\u00f5lmitud kolmepoolsest kaitsealliansist T\u00fcrgi, Saudi Araabia ja Pakistani vahel. Liitu on nimetatud ka islamimaailma NATO-ks, kuna ka see sisaldab p\u00f5him\u00f5tet, mille kohaselt r\u00fcnnak \u00fche vastu on r\u00fcnnak k\u00f5igi vastu.<\/p>\n<p>K\u00f5nealune leping \u00fchendab T\u00fcrgi kui islami v\u00f5imsama s\u00f5jalise j\u00f5u, Pakistani kui tuumariigi ja Saudi Araabia kui p\u00f5hjatu rahaallika. On spekuleeritud, et allianss on suunatud ennek\u00f5ike Iisraeli vastu, kuid eesm\u00e4rk on ka kaitsta araabia riike Iraani r\u00fcnnakute eest. Iraani v\u00e4itel on ka neile tehtud ettepanek allianssiga liituda. Pakti taga on n\u00e4htud samuti Hiina huvisid: l\u00e4hedase liitlase Pakistani kaudu \u00fcritab Hiina oma m\u00f5ju L\u00e4his-Idas laiendada ja USA sealt v\u00e4lja t\u00f5rjuda.<\/p>\n<p>Kolmikpakti on k\u00e4sitletud ka vastuk\u00e4iguna Trumpi nn Aabrahami lepingutele, mille \u00fcks peamisi eesm\u00e4rke on suunata L\u00e4his-Ida riigid koost\u00f6\u00f6le ja murda Araabia Liiga dokumentides sisalduv p\u00f5him\u00f5te, mille j\u00e4rgi ei tohi \u00fckski araabia riik Iisraeliga suhteid normaliseerida enne Palestiina riigi loomist.<\/p>\n<p>Praeguse seisuga on Aabrahami lepingu Iisraeliga s\u00f5lminud Araabia \u00dchendemiraadid, Bahrein, Maroko ja selle deklaratiivses osas Sudaan, kuid seni ei ole seda teinud piirkonna \u00fcks v\u00f5tmeriike Saudi Araabia. Liitumine kolmikpaktiga asetab Saudi Araabia aga t\u00e4iesti uude positsiooni, mille taga n\u00e4hakse soovi v\u00e4hendada oma julgeolekus\u00f5ltuvust USA-st. Sellega n\u00e4ib olevat joon alla t\u00f5mmatud ka varasematele katsetele Iisraeliga suhteid parandada.<\/p>\n<p>Saudi Araabia selleteemalised k\u00f5nelused Iisraeliga katkesid p\u00e4rast \u1e28am\u0101si 7. oktoobri terrorir\u00fcnnakut Iisraeli vastu. V\u00e4idetavalt oligi see \u00fcks \u1e28am\u0101si r\u00fcnnaku peamisi eesm\u00e4rke. Teisalt ei usu \u00fckski vaatleja, et kolmikpakt T\u00fcrgi, Pakistani ja Saudi Araabia vahel reaalselt toimima hakkab, pigem on osutatud selle deklaratiivsele loomusele.<\/p>\n<p>Ukraina droonidiplomaatia<\/p>\n<p>Ukraina hakkas L\u00e4his-Idale t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama kohe p\u00e4rast Venemaa t\u00e4iemahulist sissetungi 2022. aastal ja nimetas ametisse oma L\u00e4his-Ida ja Aafrika eriesindaja. Nii on L\u00e4his-Ida riigid, nagu Saudi Araabia, A\u00dcE ja Katar tegutsenud ka vahendajatena Moskva ja Kiievi vahel.<\/p>\n<p>Uue v\u00f5imaluste akna avas Ukrainale Iraani s\u00f5da, mille k\u00e4igus Iraan r\u00fcndas ka oma naabritest araabia riike ja Ukrainale avanes v\u00f5imalus jagada neile oma droonit\u00f5rjeteadmisi, kuiv\u00f5rd Iraani Shahed-t\u00fc\u00fcpi droonid olid Ukrainale juba v\u00e4ga tuttavad. Seda tegevust on nimetatud Ukraina droonidiplomaatiaks.<\/p>\n<p>Tegelikult on Ukraina eri\u00fcksused ja droonispetsialistid osalenud ka piirkonna varasemates konfliktides \u2013 S\u00fc\u00fcrias, Sudaanis, Malis ja mujal \u2013 eesm\u00e4rgiga l\u00e4bi l\u00f5igata Venemaa finants\u00adallikaid ja kaubateid ning koormata Venemaa s\u00f5jalisi ressursse. Eriti halvasti on Vene palgas\u00f5durite k\u00e4si k\u00e4inud P\u00f5hja-Malis, kus tuareegi m\u00e4ssuliste ja d\u017eihaadir\u00fchmituste k\u00e4e l\u00e4bi on tapetud v\u00f5i vangi langenud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne hulk Vene s\u00f5jardeid. K\u00e4imasolevas Mali kodus\u00f5jas jagab Ukraina luure tuareegidele luureinfot ja Ukraina instruktorid \u00f5petavad kasutama droone.<\/p>\n<p>Huvipakkuv on vastasseis Liib\u00fcas, kus v\u00f5im on jagatud Tripolis asuva rahvusvaheliselt tunnustatud Abdulhamid Dbeibahi valitsuse ja idapoolse Khalifa Haftari leeri vahel, millest esimene teeb koost\u00f6\u00f6d Ukraina ja teine Venemaaga. Otseselt Vene ja Ukraina \u00fcksused Liib\u00fcas siiski kokku ei puutu, kuid m\u00f5lemad seisavad oma m\u00f5juv\u00f5imu laiendamise eest regioonis.<\/p>\n<p>Haftar on kasutanud Vene palgas\u00f5dureid ennek\u00f5ike Tripolis tegutseva valitsuse kukutamiseks, kuid siiani eba\u00f5nnestunult. Ukrainal on L\u00e4\u00e4ne-Liib\u00fcas v\u00e4idetavalt \u00fcle kahesaja s\u00f5jalise spetsialisti, kes kasutavad sealseid baase (Tripoli, Mellitah ja Mi\u015fr\u0101tah) droonide v\u00e4ljalaskmiseks, valitsusv\u00e4gede drooni\u00ad\u00f5ppeks, Vene varilaevastiku t\u00f5rjumiseks, luure\u00adtegevuse koordineerimiseks ja Vene Aafrika Korpuse tegevuse neutraliseerimiseks.<\/p>\n<p>Venemaa on omalt poolt koondanud oma Liib\u00fcas asuvatesse \u00f5huv\u00e4ebaasidesse t\u00e4iendavaid raadioelektroonilise v\u00f5itluse s\u00fcsteeme ja \u00f5hut\u00f5rjekomplekse, mis on m\u00f5eldud Ukraina droonide juhtimissignaalide segamiseks ja nende allatulistamiseks.<\/p>\n<p>Nii v\u00f5i teisiti keevad Vene-Ukraina s\u00f5ja ja L\u00e4his-Ida\/P\u00f5hja-Aafrika konfliktikatlad k\u00e4sik\u00e4es, kuid on ilmnenud, et hagu m\u00f5lema katla alla ei kipu korraga jaguma. USA-l on hakanud nappima nii \u00f5hut\u00f5rjerakette kui ka muud laskemoona, mist\u00f5ttu piiratakse nende tarneid nii Ukrainale kui ka USA liitlastele. \u00d5hut\u00f5rjerakettide v\u00e4hesuse t\u00f5ttu ei suuda Ukraina t\u00f5rjuda Vene ballistilisi rakette.<\/p>\n<p>Teiselt poolt on v\u00e4henenud v\u00f5i m\u00f5nes osas ka lakanud Iraani tarned Venemaale, kuna rakette vajab Iraan ise ja Iraani droonide analooge suudab Venemaa n\u00fc\u00fcd juba ise toota. Liitlassuhted Iraaniga p\u00fcsivad siiski tugevad ja Venemaa jagab Iraanile satelliidi- ja luureandmeid USA s\u00f5jalaevade ning lennukite paiknemise ja liikumise kohta L\u00e4his-Idas, mille t\u00f5ttu USA on kandnud ka m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid kaotusi nii tehnikas kui ka elavj\u00f5us. Samuti tarnib Venemaa Iraanile droonide komponente ja erinevat laskemoona, kasutades selleks peamiselt Kaspia mereteed.<\/p>\n<p>Siiani on Trump v\u00e4iteid Vene osalusest Iraani-vastases s\u00f5jas ignoreerinud. Trumpi hoiak on k\u00fcll muutunud Ukraina suhtes n\u00e4iliselt s\u00f5bralikumaks, kuid see pole t\u00e4hendanud \u00fchem\u00f5ttelist selja p\u00f6\u00f6ramist Venemaale. Ei ole selgust maailma asjades, endiselt valitseb kaos, mille l\u00f5pptulemus pole teada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"S\u00f5jategevus L\u00e4his-Idas on sama vana kui piibel v\u00f5i tegelikult veelgi vanem, sest s\u00f5jad k\u00e4isid seal juba ammu enne,&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":268956,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,324,37,33,35,34,36,31,32,764,21,619,1925,28,29,95,19,25,1278,1049,23,24,262,22,19433,325,20,96,30,92,93,94],"class_list":["post-268955","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-donald-trump","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-hamas","tag-headlines","tag-iisrael","tag-iraan","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-sirp","tag-soda","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ukraina","tag-uldised-uudised","tag-ulo-mattheus","tag-usa","tag-uudised","tag-venemaa","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117217328116303210","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/268955","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=268955"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/268955\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/268956"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=268955"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=268955"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=268955"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}