Iltalehti<\/a>.<\/p>\nIltalehti artiklis esitatud teave p\u00f5hineb vestlustel k\u00f5rgetasemeliste rahvusvaheliste allikatega. Nende isikud on j\u00e4etud avaldamata nende endi soovil ja ametikohast tulenevatel p\u00f5hjustel.<\/p>\n
Allikate s\u00f5nul on NATO ja selle liikmesriigid koostanud plaanid olukorraks, kus Putin annab k\u00e4su mobilisatsiooniks \u2013 olgu see siis osaline v\u00f5i kogu s\u00f5jav\u00e4ekohustuslaste ringi h\u00f5lmav.<\/p>\n
\u201eKui Venemaal langetatakse otsus ulatusliku mobilisatsiooni kohta, peame reageerima \u00f5igesti ja kiiresti,\u201d r\u00f5hutab NATO allikas. \u00d5ige reageerimise all peab NATO allikas silmas vajadust tagada, et Putinil ei tekiks ekslikku arvamust, nagu v\u00f5iksid Vene v\u00e4ed edukalt proovile panna NATO 5. artikli \u00fcksk\u00f5ik millises alliansi osas.<\/p>\n
\u201eTeadlikkus mobilisatsiooni v\u00f5imalusest on praegu suur. K\u00f5ik j\u00e4lgivad olukorda t\u00e4helepanelikult. Olen veendunud, et oleme valmis tagama, et 5. artikli proovilepanekuks ei j\u00e4\u00e4 mingit v\u00f5imalust,\u201d \u00fctleb NATO allikas.<\/p>\n
Allikate s\u00f5nul on NATO valmistunud viima alliansi idatiival asuvates vastuv\u00f5tjariikides paiknevad mitmerahvuselised NATO brigaadid t\u00e4iskoosseisu.<\/p>\n
Kolm erinevat k\u00f5rgetasemelist allikat kinnitavad, et plaanid NATO riikide reageerimiseks v\u00f5imalikule mobilisatsioonile on juba olemas ja neid uuendatakse pidevalt. \u201eOleme valmis ja valmistume igal juhul. Reageerime viivitamatult, nagu teeb seda ka NATO \u00fchiselt,\u201d s\u00f5nas \u00fche idatiiva NATO riigi valitsusallikas.<\/p>\n
N\u00e4iteks Eestis tuuakse kohale Briti juhitav NATO brigaad, kuhu kuulub kokku 5000 s\u00f5durit. See \u00fcksus h\u00f5lmab muu hulgas t\u00e4nap\u00e4evase droonis\u00f5ja v\u00e4lja\u00f5ppega Briti pataljoni ja droonit\u00f5rjele spetsialiseerunud Prantsuse eri\u00fcksuslasi.<\/p>\n
Ka L\u00e4tis ja Leedus suurendatakse NATO brigaadi suurus 5000 s\u00f5durini. L\u00e4ti brigaadi juhtriigiks on Kanada, Leedu brigaadi aga juhib Saksamaa.<\/p>\n
Soomes paikneva NATO brigaadi p\u00f5hiosa moodustavad Rootsi jalav\u00e4elased. Rahuajal paiknevad nad Bodenis. Allikate kohaselt on NATO valmistunud nende Rootsi s\u00f5durite Soome l\u00e4hetamiseks. Lisaks neile saabub Lapimaale Prantsuse lahingu\u00fcksus, mis kuulub eelpaigutatud maav\u00e4gede (FLF) brigaadi koosseisu.<\/p>\n
Iltalehti andmetel on Soome kaitseministeerium pidanud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi Itaalia ametliku kaasamise \u00fcle Soome NATO brigaadi koosseisu. NATO uut p\u00f5hjasuuna kaitseplaani katsetati kevadel \u00f5ppuse \u201eCold Response\u201d k\u00e4igus.<\/p>\n
Plaan n\u00e4eb ette Rootsi, Prantsusmaa ja Itaalia m\u00e4giv\u00e4gede saatmise Soome Lapimaale t\u00e4iendavate j\u00f5ududena. Lapimaale toodi NATO riikidest ligi 4000 s\u00f5durit. Rootsist saabus diviisi staap, mis juhtis umbes 3000 Rootsi s\u00f5durist koosnevat brigaadi. NATO allikate kohaselt v\u00f5idakse need v\u00e4ed kiiresti Soome t\u00e4iendavatele \u00f5ppustele suunata, kui Venemaa peaks l\u00e4bi viima mobilisatsiooni.<\/p>\n
Iltalehti kajastas \u00f5ppust \u201eCold Response\u201d kohapeal ja intervjueeris brigaadikindral Manu Tuomineni, kes juhtis \u00f5ppust Soomes. \u201e\u00d5ppuse \u00fcks p\u00f5hiteemasid on olnud NATO v\u00e4gede saabumine \u00fchise operatsiooniala idaossa \u2013 ehk siis sisuliselt Soome Lapimaale,\u201d r\u00f5hutas Tuominen.<\/p>\n
Prantsuse-Itaalia pataljoni koosseisu kuulus \u00f5ppuse ajal ligikaudu 800 s\u00f5durit. \u201eNad on v\u00f5imekad v\u00e4ed ja harjunud talviste oludega. Prantsuse-Itaalia \u00fcksus on olnud positiivne \u00fcllatus,\u201d s\u00f5nas Tuominen, kiites Alpides v\u00e4lja\u00f5ppe saanud m\u00e4gij\u00f5udude lahinguv\u00f5imekust.<\/p>\n
Kui Venemaa peaks l\u00e4bi viima mobilisatsiooni ka Kaliningradis, oleks \u00fcheks v\u00f5imalikuks ohustsenaariumiks r\u00fcnnak Suwalki koridori suunal. NATO on valmistunud t\u00f5kestama Venemaa mis tahes katseid luua s\u00f5jaline maismaa\u00fchendus Kaliningradi ja Valgevene vahel. Sellise maismaa\u00fchenduse kindlustamiseks peaks Venemaa okupeerima Leedu ja Poola vahelise piiriala.<\/p>\n
\u201eSelle takistamiseks on valmisolekus Saksa NATO brigaad. Saksa Bundeswehr on samuti v\u00f5imeline saatma Leetu lisaj\u00f5ude, et toetada Leedu armeed,\u201d m\u00e4rkis v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitika valdkonna allikas.<\/p>\n
Allikate kohaselt on luureandmed kinnitanud, et Venemaa v\u00f5imud valmistuvad mobilisatsiooniks. Samuti selgub raportitest, et Venemaa majandus on veelgi halvemas seisus kui avalikult on tunnistatud. Finantsasutused on sunnitud laenama suuri summasid relvatootjatele, seda isegi juhul, kui ettev\u00f5tetel puudub krediidiv\u00f5imekus.<\/p>\n
Praktikas on Venemaal tekkimas pangandus- ja finantskriis, kuna suur osa v\u00e4ljastatud laenudest liigituks tavatingimustes r\u00e4mpslaenudeks.\u00a0Moskvast laekunud teated viitavad ka sellele, et j\u00f5ukad ettev\u00f5tjad maksavad v\u00f5imudele \u00fcha suuremaid altk\u00e4emakse \u2013 makseid, mis on sisuliselt katuseraha.<\/p>\n
Ettev\u00f5tjad teevad seda omal algatusel, kartes, et v\u00f5imud v\u00f5ivad nende ettev\u00f5tted v\u00e4ljam\u00f5eldud ettek\u00e4\u00e4ndel konfiskeerida.\u00a0Paradoksaalsel kombel v\u00f5ivad just majanduse allak\u00e4ik ja kasvav rahulolematus \u00fchiskonnas mobilisatsiooni hoopis kiirendada.<\/p>\n
NATO riikidel on hea luureinfo Venemaa praktiliste sammude kohta. Samas on raske hinnata, mis toimub Putini peas. \u201eVenemaal s\u00f5ltub otsus mobilisatsiooni v\u00e4ljakuulutamisest \u00fchestainsast inimesest \u2013 Putinist \u2013 ja mitte kellestki teisest,\u201d \u00fctleb NATO riigi valitsusallikas.<\/p>\n
Rahvusvahelisele v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitikale spetsialiseerunud allikas r\u00f5hutab, et isegi kui Putin peaks mobilisatsiooni v\u00e4lja kuulutama, ei muutuks olukord oma olemuselt.<\/p>\n
\u201eMobilisatsioon ei muuda midagi. Nii praegu kui ka sellise stsenaariumi korral n\u00e4itame Putinile, et ta ei suuda v\u00f5ita s\u00f5da, mille ta algatas. Peame suurendama oma s\u00f5jalist abi ja \u2013 hiljemalt selleks hetkeks \u2013 panema k\u00f5ik Euroopa riigid Ukrainat t\u00f5siselt relvastama,\u201d \u00fctleb allikas tagaj\u00e4rgi hinnates.<\/p>\n
Allikate hinnangul on olukord vaatamata k\u00f5igile ettevalmistustele \u00e4\u00e4rmiselt t\u00f5sine. NATO allikas r\u00f5hutab, et Venemaal ei tohi lasta Ukrainas edasi liikuda. Edukas pealetung langetaks l\u00e4ve, mille \u00fcletamisel v\u00f5iks Venemaa tulevikus NATO riigi vastu s\u00f5jalist j\u00f5udu kasutada.<\/p>\n
Praegu v\u00e4rbab Venemaa s\u00f5jav\u00e4gi valdava osa oma s\u00f5duritest vabatahtlikkuse alusel.\u00a0\u201eMobilisatsiooni kasutataks kindlasti Venemaa agressioonis\u00f5ja toetamiseks Ukraina vastu. Igasugune mobilisatsioon kujutab endast Ukrainale v\u00e4ga t\u00f5sist s\u00f5jalist ohtu ja tekitab muret. Ja kuna see on s\u00f5jaline murekoht Ukraina jaoks, on see mureks ka Euroopale,\u201d hindab NATO allikas.<\/p>\n
S\u00fcgisel v\u00f5i talvel v\u00f5ivad Euroopa riigid sattuda olukorda, kus nad on sunnitud Ukrainat kiiresti ja praegusest tunduvalt suuremas mahus relvastama. \u201eOluline on see, mida me teeme \u2013 nii \u00fcksikute riikide kui ka NATO ja Euroopa Liiduna \u2013, et tagada Ukraina suutlikkus end kaitsta,\u201d \u00fctles NATO allikas, kirjeldades ees ootavat v\u00f5imalikku t\u00f5ehetke.<\/p>\n
Allika hinnangul \u00fcritaks Venemaa r\u00fcnnata relvasaadetisi ja hoogustada sabotaa\u017ei NATO riikides. Teine k\u00f5rge taseme allikas nendib otsekoheselt, et poolikutest meetmetest enam ei piisa, kuna Putin taotleb s\u00f5jalist lahendust.<\/p>\n
\u201eVenemaa k\u00fclmutatud varad tuleb Ukrainale \u00fcle anda. EL peab sanktsioone m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt karmistama,\u201d \u00fctles allikas, v\u00f5ttes kokku sammud, millest s\u00f5ltub, kas eurooplased suudavad otsustaval hetkel vajalikul tasemel tegutseda.<\/p>\n
Allikate hinnangul on Venemaa vahetu r\u00fcnnak NATO vastu ebat\u00f5en\u00e4oline, isegi kui Putin peaks andma k\u00e4su t\u00e4iemahuliseks mobilisatsiooniks. \u201eNATO heidutus- ja kollektiivkaitsemehhanismid on juba praegu usaldusv\u00e4\u00e4rsed ja tugevad. Me teame, et Putin suhtub NATO 5. artiklisse ja kollektiivkaitsesse v\u00e4ga t\u00f5siselt. Ta austab neid,\u201d hindab valitsusringkondade allikas.<\/p>\n
Soomes valitseb ootus\u00e4revus, kuid olukord p\u00fcsib rahulikuna. \u201ePutin v\u00f5ib k\u00fcll mobilisatsiooni v\u00e4lja kuulutada, kuid sellega kaasnevad talle siseriiklikud poliitilised riskid. See n\u00e4itaks k\u00f5igile, et ta ei soovi tegelikult rahu \u00fcle l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida \u2013 kui keegi \u00fcldse sellist kinnitust vajas,\u201d arutleb julgeolekupoliitika valdkonna allikas.<\/p>\n
Sellegipoolest kujutaks mobilisatsioon t\u00f5sist ohtu ka NATO riikidele. Allikate s\u00f5nul ulatuvad Putini tegelikud eesm\u00e4rgid kaugemale kui vaid Ukraina vallutamine.\u00a0\u201eS\u00f5da tuleb muuta tema jaoks v\u00f5itmatuks,\u201d v\u00f5tab \u00fcks allikatest olukorra kokku.<\/p>\n
\n\tLoe veel:<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"NATO ja alliansi idatiiva liikmesriigid valmistuvad v\u00f5imaluseks, et Venemaa viib sel s\u00fcgisel l\u00e4bi mobilisatsiooni. \u201eVarem uskus Vladimir Putin,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":268978,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-268977","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117217457913598631","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/268977","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=268977"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/268977\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/268978"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=268977"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=268977"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=268977"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}